TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura ütleb Trialoogile antud intervjuus, et Eesti majanduse tugevdamiseks peab ülikool võtma endale senisest aktiivsemalt teaduse, insenerihariduse ja ettevõtluse ühendamise ülesande.
TalTechi vilistlane Olesja Burakova tantsib flamenkot, mängib basskitarri, sõidab mootorrattaga ja otsib metallitööstuses lahendusi keerulistele tootmisprobleemidele. Ta on elav tõestus sellest, et insener ei mahu kitsastesse stereotüüpidesse. Täna töötab Burakova insenerina AQ Components Kodara OÜ-s ning teab omast kogemusest, et inseneeria ei küsi sugu, vaid tahet mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremini toimima panna.
Ida-Virumaal räägitakse õiglasest üleminekust palju. Sageli jääb aga mulje, et piisab sellest, kui tuua mängu uued projektid ja investeeringud ning probleem on lahendatud. Tegelikkus on märksa keerulisem.
Oktoobris jõudis lõpule TalTechi ja kliimaministeeriumi ühine koostööprojekt, mille eesmärgiks oli kaardistada Läänemere tõsisemaid reostusküsimusi. Selgus, et Läänemere probleem ei peitu mitte sugugi ainult tänases reostuskoormuses, kuna märkimisväärne osa toitaineid on jõudnud talletuda merepõhja setetesse aastakümnete jooksul ning teatud tingimuste täitumisel võivad need ained uuesti vette liikuda.
Tallinn ei saa olla talentide linn ainult korras kesklinna najal, kirjutab Tehnopoli kinnisvarajuht Uku Lauri. Kui pealinn tahab ligi tõmmata ettevõtteid ja tipptegijaid, tuleb arendada kogu linnaruumi – ka neid piirkondi, kus sünnib tuleviku majandus.
Kui lennuk on liiga kallis ja laev liiga aeglane, võib nende vahele mahtuda laugur – veepinna kohal liikuv kiire ja energiatõhus alus, mille tulevikupotentsiaali uurivad TalTechi teadlased rahvusvahelises Airshipi projektis.
Iraani sõja mõju ulatub Lähis-Idast kaugele maailma majandusse: energiahindade tõus, tarneahelate häired ja kasvav inflatsioon survestavad nii Euroopat, Aasiat kui Ameerika Ühendriike. Hormuzi väina sulgemine on muutnud konflikti globaalseks majandusšokiks, millest suurimaks võitjaks on seni osutunud Venemaa.
Ringmajanduse aastakonverents tõi ühe laua taha metsanduse, keemiatööstuse, kaitsevaldkonna eksperdid ja tööstuse esindajad, kes arutlesid selle üle, kuidas Eesti ressursse rohkem väärtustada ja vähem raisata.
Kuigi Kadi Kasepõld ei kasvanud mere ääres, on merendusest saanud tema teadustöö kese. Eesti Mereakadeemia doktorant uurib, kuidas saab laevanduse rohepööre päriselt teoks – mitte ainult strateegiates ja regulatsioonides, vaid ka ettevõtete otsustes ja laevaperede igapäevatöös.
Elektritehnika ekspert ja mesinik Aleksander Kilk kirjutab, et mesilastel on kanda märksa suurem roll kui vaid mee tootmine – nad hoiavad elurikkust, toetavad toidujulgeolekut ja pakuvad inimestele eeskuju targast koostööst. Mesilasperest võiks tema sõnul õppida ka meie ise: kuidas tegutseda ühiselt, sihikindlalt ja loodusega kooskõlas.