Puura ütles, et Eesti ainus tehnikaülikool peab kujunema senisest selgemalt ettevõtjate ülikooliks. Tema sõnul ei saa teadus piirduda publikatsioonidega, kui Eesti majandus vajab rohkem insenere, tugevamat tööstust, paremat tehnoloogiasiiret ja efektiivsemat ülikoolide ning ettevõtete vahelist koostööd. Puura hinnangul peab TalTech hoidma fookust Eesti tööstuse toetamisel, väärtustama akadeemilises karjäärimudelis ettevõtluskoostööd ning aitama teadlastel ja ettevõtjatel jõuda senisest kiiremini ühiste tulemusteni.
Miks on ülikoolide ja ettevõtete koostöö Eesti jaoks just praegu nii oluline?
Arutasime seda teemat globaalses kontekstis TalTechi rahvusvahelise nõukoja liikme Killu Sanborniga. Ta tutvustas Arizona Osariigi Ülikooli rektori Michael Crow’ inspireerivaid mõtteid, millest tooksin välja ühe järelduse: kui maailm meie ümber põleb, ei saa teadus piirduda publikatsioonidega, millest suur osa pole suunatud või suutelised lahendama meie riigi ja ühiskonna probleeme.
Peame hakkama tegema nii ettevõtete kui ka avaliku sektoriga üha laiemat ja tõhusamat koostööd. Ettevõtjad vajavad kõrgetasemelisi insenere – tööandjate manifest osutab siin väga suurele puudujäägile. Meie teadlased ja õppejõud saavad anda aga teadmisi ja oskusi kõige paremini edasi siis, kui nad lahendavad ka ettevõtete ja ühiskonna probleeme.
Mida ettevõtted TalTechilt tegelikult ootavad? Ja kus lähevad ülikooli ning ettevõtete ootused kõige rohkem lahku?
Peamine ootus on targad ja praktilise õppe saanud lõpetajad. Siin on koostöö juba tugev: riigipoolse toe puudumisel annavad ettevõtjad Arengufondi kaudu välja stipendiume, et rohkem tudengeid saaks õppimisele keskenduda.
Ettevõtjatel on vaja nõu ja abi, kuid tähtaja küsimisel on vastus sageli: „Eilseks.“ Kiirelt on aga keeruline reageerida, sest akadeemiline töö sisaldab nii õpetamist kui projektitaotlusi.
Teine probleem on idee turule jõudmise pikk tsükkel: ellujäämise nimel võitleval ettevõttel ei ole aega pikalt oodata, kuni teadustöö tulemused kasuminumbrites kajastuvad. Pikemaajalist arendusportfelli saavad lubada vaid suured ja tugevad ettevõtted, aga selliseid on Eestis vähe. Ülikool saab siin ettevõtjaid ka koolitada, näidates, et kaitstud tööstusomandil võib olla ettevõtte arengule ja konkurentsivõimele suur väärtus. Eestis on selle kohta häid näiteid küll.
Kas Eesti ettevõtted oskavad teie hinnangul teadust piisavalt hästi kasutada või peaks ülikool ise rohkem initsiatiivi näitama?
Ülikool peab kindlasti ise rohkem initsiatiivi näitama. Ettevõtetel ei ole sageli aega ega ressurssi pikalt ette mõelda, eriti kui nad tegutsevad igapäevase ellujäämise nimel.
Ülikool saab siin olla tõlk, vahendaja ja koolitaja, kes aitab näha, kuidas teadusest võib tekkida praktiline kasu. Samal ajal peab ülikool olema valmis senisest kiiremini reageerima, sest ettevõtjate ajahorisont on väga lühike.
Kui aktiivselt peaks ülikool teie meelest hargettevõtete sündi toetama?
Õnneks on just viimasel aastal leidnud Eestis aset suured muutused. Meie Soome, Rootsi, Hollandi ja Saksamaa partnerülikoolidel on mahukas omaosalusega hargettevõtlusportfell, mille väärtus kasvab ja mille osaluste müük toob ülikoolidele märkimisväärset tulu. Selle olulisust on hakatud ka Eestis lõpuks mõistma, mida näitab teadusparkide ja ülikoolide koostöös ning majandusministeeriumi toel käivitunud süvatehnoloogia-ettevõtete arendusprogramm. See edastab teadlastele otsese sõnumi: hargettevõtlus on oodatud, toetatud ja väärtustatud.
Ideid meil on, kuid suurim kitsaskoht on inimesed: teadusrühmad on väikesed ega saa lubada, et akadeemilised töötajad ettevõtlusse lahkuksid. Olukorda leevendaks ainult see, kui hakkaks kasvama akadeemiliste töötajate arv.
Kui maailm meie ümber põleb, ei saa teadus piirduda publikatsioonidega, millest suur osa pole suunatud või suutelised lahendama meie riigi ja ühiskonna probleeme.
Äio on üks TalTechi hargettevõtetest. Fotol Äio loojad Nemailla Bonturi (vasakul) ja Petri-Jaan Lahtvee. Foto: Andrei Ozdoba
Mis peaks TalTechis lähiaastatel muutuma, et koostöö ettevõtetega muutuks päriselt kiiremaks ja lihtsamaks?
Ühtainsat kuldset lahendust ei ole. Oleme tugevdanud vahendustegevust: ülikooli ettevõtlusosakonna koordineerimisel on lükatud ülikoolis käima ettevõtluskoostöö-alane võrgustik ning AIRE keskus juhib üle-eestilisi koostöövõrgustikke AIRE EDIH ja Adapter.
Sellest aga üksi ei piisa. Muudame akadeemilist karjäärimudelit. nii et ettevõtluslepingute aruandeid arvestataks teaduspublikatsioonidega võrdsetel alustel, ning et uues finantseeskirjas mõjutataks nii uurimisrühmi kui ka instituute väärtustama senisest rohkem tulemusliku ettevõtluskoostööd.
Palju abi oleks sellestki, kui teadlased ei peaks kulutama oma aega nõnda palju projektitaotluste vorpimisele, teadusbürokraatiale ja koosolekutele. Iga teadlane, kes teeb ettevõtluskoostööd, peab tundma, et ta teeb õiget ja ülikoolis kõrgelt väärtustatud asja.
Kuidas üldse aru saada, et ülikooli ja ettevõtete koostöö on olnud edukas, kui me ei vaata ainult projektide arvu või rahasummat?
Kõige tähtsam on reaalne mõju, kuid seda on raske ühe lihtsa arvuga mõõta: ega ettevõte ei oska isegi täpselt hinnata, kuivõrd suur osa käibe- või kasumikasvust tuli teadlaste panusest. Seetõttu tuleb meil kasutada võimalust edulugusid rääkida. See on ka TalTechi uue arengukava üks mõõdikuid ning sarnane loogika on kasutusel Suurbritannia ülikoolide baasrahastuses, kus teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju hinnatakse eraldi kvaliteedinäitajana.
Oleme teaduskommunikatsiooni küll tugevdanud, kuid rääkida on palju rohkem. Kui me seda ei tee, ei saa otsustajad, ettevõtjad ega ühiskond meie vajalikkusest aru. Teadlase töö peab sisaldama võimalust oma tulemusi avalikkusega jagada, kuid selleks on teadlasel vaja vaba aega.
Mida saab TalTech teha Eesti ettevõtluse heaks teistest ülikoolidest paremini? Kas TalTech peaks end nägema eelkõige teadmiste looja või pigem majanduse aktiivse kujundaja rollis?
Me oleme ainus ülikool, mille eesmärk on vastata Eesti tööstuse ootustele ja vajadustele. Samas tuleb arvestada, et Eesti teaduse ja kõrghariduse rahastusmudel paneb ülikoolid omavahel konkureerima. Konkurents on vajalik, kuid võib viia ka eripärade kadumiseni. TalTech võiks liikuda soovi korral klassikalise ülikooli arengumudeli suunas, nagu on teinud paljud maailma tehnikaülikoolid. Aga kas see oleks Eestile kasulik? Kindlasti mitte – TalTech on Eesti ainus tehnikaülikool.
See, millist teadustööd, millises mahus ja mil viisil rahastatakse, sõltub suuresti ministeeriumidest ja nende rakendusasutustest. Haridus- ja teadusministeerium on püüdnud väärtustada tööstusomandi loomist, kaitsmist ja kommertsialiseerimist ning ettevõtluskoostööd. Samas oleks meil vaja tihedamat koostööd majandusministeeriumi ja EIS-iga. Oleks väga positiivne, kui majandusministeeriumi haldusalast asutaks rahastama ettevõtjatele olulisi projekte ning valmistama sealhulgas ette vajalikke spetsialiste.
TalTech saab kujundada majandust aktiivselt juhul, kui meil on võimalus luua, arendada ja anda edasi selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Eesti ettevõtlusele ei tule kindlasti kasuks, kui maailmatasemel, ent Eesti majandusega nõrgalt seotud teadusuuringuid väärtustatakse palju kõrgemalt kui ettevõtetele olulisi konsultatsioone ja arendustöid. Lõpuks saeme nii oksa, millel ise istume: kui ettevõtlus nõrgeneb, vähenevad ka riiklikud teadusrahad.
Rakenduslik töö ühe ettevõttega ei too sageli kaasa rahvusvahelisi tsiteeringuid ning ettevõte võib isegi soovida, et nendega seotud teadustöö tulemusi ei avaldataks. Just seetõttu tulebkitööd TalTechi akadeemilises karjäärimudelis senisest palju rohkem väärtustada. Mina soovin, et TalTech oleks ettevõtjate ülikool – ülikooli uues arengukavas on sellele pühendatud terve peatükk.
Mina soovin, et TalTech oleks ettevõtjate ülikool – ülikooli uues arengukavas on sellele pühendatud terve peatükk.
TalTechi esimene hargettevõte Mindchip ühendab oma töös tehisintellekti ja neuroteaduse, kuna loob süsteeme, mis suudavad jäljendada inimaju tööprotsesse ning juhtida autonoomseid laevu. Foto: Mindchip
Millistes valdkondades on TalTech Eesti ettevõtetele praegu kõige tugevam partner?
Traditsiooniliselt on meil tugev partnerlus kõrgtehnoloogilise ja puhta tööstuse ning tootmise, energeetika, energia- ja ressursitõhusa ehitamise ja renoveerimise, IT-lahenduste ning merenduse alal. Uues arengukavas on välja toodud 12 TalTechi teaduse fookusvaldkonda ning kõigis neis on meil võimalik olla ettevõtetele tugev partner. Viimasel viiel aastal on lisandunud näiteks ringmajandus, ressursside väärindamine ja tarkade linnade arendus.
Arengukava koostamisel kõlas arvamus, et 12 on liiga palju, kuid meil on 22 instituuditasandi üksust, paljudel neist mitu teadus- ja arendussuunda, seega võib pidada koondumist 12 teemavaldkonna ümber oluliseks sammuks. Neid valdkondi toetavad Euroopa Liidu ja Eesti tippkeskused ning TalTechi enda fookustippkeskused, mille eesmärk on arendada sisemist koostööd, tõsta nähtavust ja mainet ning leida suuremahulistele projektidele rahastust.
Kõige kiiremat arengut vajavad aga kaitse- ja julgeoleku valdkond. Vastavat vajadust on rõhutatud ka arengukava avalehel. Koos riigi ja ettevõtetega peame siin astuma kiireid ja pikki samme. Sama kehtib tehisaruga seotud arengute osas: siin peame suisa ajaga kaasa jooksma, sest rongist ei tohi lihtsalt maha jääda.
Mil moel soovivad TalTechi juhid ülikooli rolli Eesti majanduses kasvatada?
Soov on, et üldiselt aktsepteeritud arusaam Eestile vajalikust kõrgetasemelisest inseneriharidusest ja oskuslikest inseneridest kajastuks pikaajaliselt ja kogu ahela ulatuses ka tegudes.
Alustada tuleb sellest, et meil on demograafiline kriis. Selle põhjuste üle võib arutada, kuid selge on üks: noored tahavad saada lapsi siis, kui nad tunnevad, et suudavad tagada endale ja lastele elamisväärse elu.
TalTechis teame, et meie vilistlased saavad elus hästi hakkama. Samas on meile ka teada, et gümnaasiumilõpetajate arv hakkab paari aasta pärast vähenema ning inseneriharidust eeldav matemaatikaõpe pole üldhariduskoolides hästi korraldatud. Seetõttu püüame matemaatika õppimist koolides ise populariseerida.
Järgmine lüli on praktiline õpe, mille käigus teevad meie teadlased ja õppejõud tihedat koostööd ettevõtetega ning mille osas on neil endil piisavalt teadusrahastust, et püsida rahvusvahelises konkurentsis. Kolmandaks vajame rohkem teadlasi, et suurendada ettevõtluskoostöö mahtu ning arendada süvatehnoloogia-alast hargettevõtlust. Sellele panustatud vahendid tasuvad end mitmekordselt ära.
Kuidas hoida akadeemilist sõltumatust olukorras, mil üha rohkem raha tuleb ettevõtluskoostööst?
Siin ilmneb üks suur väärarusaam, mille kohaselt hakkavad ettevõtte huvid ilmtingimata ettevõtte rahastatud teadust mingis suunas kallutama. Jah, maailmas on olnud küllalt juhtumeid, kui andmetega on manipuleeritud ja head teadustava rikutud. Samas tean Eestistki juhtumeid, kui ministeerium on andnud uurimisrühmale ette tellitava uuringu tulemused ja palunud leida viisid, kuidas nendeni jõuda. See on teaduseetika küsimus.
Mulle paistab, et kui poliitik võib korduvalt eksida ja hiljem tuhast tõusta, siis teadlasega on keerulisem lugu: piisab ühestainsast suuremast teaduseetika-alasest eksimusest, et kogu teadlaseelule märk külge jääks. Rängematel juhtudel ei saagi inimene teadusmaailmas jätkata. On ka piiripealseid juhtumeid, mil tellija annab andmed ette ja palub nende põhjal teha stsenaariumide analüüsi. Sel juhul peab teadlane korrektselt viitama, et analüüs põhineb tellija andmestikul.
Hea teadustava järgi ei tohi teadlane andmeid võltsida, puudulikku andmestikku meelevaldselt täiendada ega andmeid välja mõelda. Ta peab olema andmete kasutamisel kriitiline, ta ei tee põhjendamatuid järeldusi ega anna alusetuid hinnanguid, ei esita valikulisi näiteid ega kasuta kallutatud analüüsi.
Hea teadustava järgi ei tohi teadlane andmeid võltsida, puudulikku andmestikku meelevaldselt täiendada ega andmeid välja mõelda.
Kristel Vene, TalTechi hargettevõtte Raw Edge kaasasutaja. Foto: TalTech
Mis on teie meelest üks ebamugav tõde Eesti innovatsioonisüsteemi kohta, mida peaksime endale ausalt tunnistama?
Ma ei tea, kas see on ebamugav tõde või lihtsalt tõde: raha paneb rattad käima. Meenub üks õppetund: ülikoolide ja teadusparkide vahel esines eriarvamusi, millist ahelat pidi peaksid teaduspõhised ideed süvatehnoloogiaettevõtlusest turule jõudma. Ent siis pani majandusministeeriumi käivitatud arendusprogrammi rahastus koostöö paika.
Teine õppetund tuleb Tartu Startup Day kontseptsioonist, mille puhul koondati palju väikseid, killustatud üritusi üheks suureks sündmuseks ja tulemus oli vapustav. Praegugi on meie innovatsioonisüsteemis liiga palju väikseid killustatud ettevõtmisi, mille ettekanded ja paneelid kordavad sama sisu. Minu jaoks on see juba nagu Vello Orumetsa plaat, mis ketrab samu lugusid.
Mäletan lugu Tartust, kui üks ja seesama seltskond kohtus üheainsa päeva jooksul kolmel samasisulisel innovatsiooniüritusel. Kõige rohkem võitsid hakkajad pensionärid, sest üritused olid tasuta ja pakuti süüa. Ühesõnaga: suuri asju tuleks teha koondatult, et tekiks rahvusvaheline kõlapind. Sama kehtib väiksemate organisatsioonide, projektivoorude ja kiirendite kohta: tuleks kogu pilt suurele paberile joonistada ja analüüsida, mida koondada, ühendada ja kuidas end maailmale nähtavaks teha.
Kui lihtne on täna TalTechi tudengil või teadlasel oma ideest ettevõtet teha?
Ettevõtlusosakonna tehnosiirdajad on kasutusele võtnud Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi ehk KTH innovatsiooniküpsuse mudeli, mis katab ettevõtlusloome kõik tahud. Idee puhul saab ennekõike hinnata tema esialgset kandepinda: kas tegu on millegagi, mis eemaldab köögilambijuhtmelt mustuse, s.t kujundlikult öeldes pisiasjaga, või tõesti olulise algatusega, mis muudab meid ümbritseva keskkonna või kogu maailma paremaks. Sealt töö alles algab: suure tõenäosusega on kellelgi sarnane idee juba olnud.
Üks on aga selge: igasugune ideede genereerimise aktiivsus on kasulik, olgugi et esimene idee ei ole tavaliselt kunagi see õige. Tähtsad on saadavad kogemused, sest iga kogemusega muutub kõik järjest kiiremaks, lihtsamaks ja arukamaks. Räägitakse, et ettevõtjaks sünnitakse, ja kindlasti on isikuomadusi, mis tulevad ettevõtjale kasuks, kuid tegelikult ettevõtjaks ikkagi kasvatakse. Siin aitab ettevõtlusosakond nii üliõpilasi kui ka teadlasi.
Milline võiks teie silmis olla 2035. aastal ülikooli ja ettevõtete vaheline ideaalne suhe?
Tegime plaani, et 2035. aastal võiks ülikoolil olla 100 edukat ettevõtlusalast tehnosiiret . See hõlmaks loodud hargettevõtteid, litsentsilepinguid ja lõppenud suuremahulisi koostööprojekte, mille tulemustega oleksid ettevõtjad väga rahul, ning kõigi nende edulugude aktiivset avalikku esitust.
Mainitud plaan tähendaks praegusega võrreldes umbes neljakordset kasvu. See eesmärk pole aga ainult vahendajate teha: ettevõtlusosakond ei saa sundida teadlasi leiutama, ettevõtteid asutama ega ettevõtluskoostööd tegema. See on meie kõigi ühine ülesanne ja eeldab üldist motiveeritust. Ainult sel juhul oleks ettevõtjatel võimalik öelda: jah, TalTech on kindlalt ettevõtjate ülikool.
Igasugune ideede genereerimise aktiivsus on kasulik, olgugi et esimene idee ei ole tavaliselt kunagi see õige.
Startup Day kõrvalüritusel Tartus kuulutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo välja 12,6 miljoni euro suuruse süvatehnoloogiaprogrammi, mille eesmärk on kiirendada teaduspõhiste iduettevõtete arengut. TalTechi esindas ettevõtlusprorektor Erik Puura (vasakult esimene). Foto: Startup Day
Kuidas tagada, et ülikool ei jääks üliõpilasi lihtsalt tööturule ette valmistama, vaid kutsuks neid mõtlema, looma ja avastama?
Tean seda bürokraatlikku teesi, et ülikooli ülesanne on rahuldada võimalikult suures mahus tööturu vajadusi. Olen pidanud selle lausega elama ja sellele kaasa noogutama, kuid sisu on mujal.
Üliõpilaspõlv on elu kõige lahedam aeg ning ülikooli roll on seda lahedust hoida. Tarkus, loovus ja mõtlemine, aga ka füüsilised tegevused on parima üliõpilaselu osad. Pidutseda peab saama, aga see ei tohi võimust võtta. Teistpidi öeldes: mida täisväärtuslikum on üliõpilaselu, seda vähem on vaimse tervise probleeme.
Mulle meeldib TalTechis see, et rektoraadi ja üliõpilaste vahel ei ole tugevaid akadeemilisi barjääre. Seetõttu pole imelik, kui rektoraadi liikmed üliõpilaste avaaktusel Grete Paia laulu saatel tantsu vihuvad.
Tudengivormelid, päikeseautod ja tudengisatelliidid on alles väljakutsepõhise, praktilise ja koostöise õppe esimesed näited. Ja paradoks väljendubki selles, et kõige lihtsamini leiavad hea tööpakkumise just praktilise meeskonnatöö kogemusega üliõpilased. Mis omakorda tähendab, et positiivse hoiaku ja ühise tegutsemise kaudu on võimalik lahendada ka seda klišeelikku tööturuvajaduste küsimust.
Mis oleksid teie jaoks kõige selgemad märgid, et TalTechi arengukava 2026–2035 on päriselt õnnestunud?
Selle küsimuse peale meenub mulle Tartu Ülikooli loodusteaduskonna dekaani ütlus: arengukavale asetub vaid üks ootus – et see ei segaks teaduskondadel oma tööd tegemast. Minu jaoks ei ole arengukava eraldi dokument, vaid osa protsessis, mille eesmärk on kogu ülikool ühte siduda, ning arvan, et seda arengukava koostades paljuski saavutasimegi.
Arengukavas on 47 tegevuspunkti, mida vaatame üle iga kahe-kolme aasta järel, seega pole tegu jäiga ega suletud dokumendiga. Nõukogu jälgib selle täitmist peamiselt 15 tulemusmõõdiku kaudu, mille sihtväärtusi hakatakse parasjagu kokku leppima.
Esimene õnnestumise märk olekski see, et arengukava toimib kui ülikooli ühine platvorm, mille kaudu toimib nõukogu, senati, rektoraadi, teaduskondade, instituutide, uurimisrühmade, tugiüksuste ja sisuliselt kõigi töötajate vaheline koostöö. Samuti suuname selle alusel koostööd väliste partneritega.
Teine märk on ajaga kaasas käiv õpe ja õppekavad, väljakutsepõhine õpe ning üliõpilasareng. Muutuvas ajas on see kindel suund: ülikool ei saa loota üksnes akadeemilisele vaimsusele, vaid peab olema üliõpilaste jaoks atraktiivne ja inspireeriv keskkond.
Kolmas märk on võimalus teostada ülikooli potentsiaali kaheteistkümnes teaduse fookusvaldkonnas, mis seovad omavahel kokku teadustöö, sihtkapitali, ettevõtluskoostöö, hargettevõtluse ja õppe. Iga valdkond on eriline ning praegune nimekiri pole kindlasti lõplik ega lukus, sest kõik meie ümber muutub ülima kiirusega , olgugi et see annab hea aluse edasi liikuda.
Üliõpilaspõlv on elu kõige lahedam aeg ning ülikooli roll on seda lahedust hoida.
TalTechi arengukonverentsil arutatakse ka ettevõtlusülikooli sihti
Erik Puura intervjuus käsitletud teemad jõuavad ka TalTechi arengukonverentsile, kus tutvustatakse ülikooli uue arengukava sihte ja peamisi väljakutseid. 13. mail kell 9.30 TalTechi aulas algaval konverentsil võetakse kokku tehnikaülikooli viimase viie aasta tähtsamad saavutused ning arutletakse koos väliste ekspertide ja otsustajatega järgmise arenguperioodi olulisemate valikute üle.
Kell 10.30 algavas arutelus käsitletakse uue arengukava peamisi väljakutseid: teadusprorektor Jarek Kurnitski räägib tenuurist ja doktorantuurist, õppeprorektor Ingrid Pappel õppevaldkonnast, ettevõtlusprorektor Erik Puura ettevõtlusvaldkonnast, kantsler Tea Trahov kesksetest teenustest ning sihtkapitali ja üliõpilasarengu prorektor Hendrik Voll Tallinna Tehnikaülikooli Inseneeria Sihtkapitalist.
Arengukonverentsile saab registreeruda kuni 10. maini.
