Kui laev jääb aeglaseks ja lennuk kalliks

28.04.2026
Kui laev jääb aeglaseks ja lennuk kalliks. 28.04.2026. Kui kiirus on oluline, aga lennuühendus osutub liiga kalliks või ebamugavaks, tekib küsimus, kas laeva ja lennuki vahele mahub veel üks toimiv transpordiliik. Just sellele otsib vastust rahvusvaheline projekt Airship, milles osalevad ka TalTechi teadlased. Fookuses on laugur – veepinna vahetus läheduses liikuv kiire ja energiatõhus alus, mis ühendab laeva ja lennuki omadusi ning võiks tulevikus pakkuda tavapäraste ühenduste kõrval või asemel kiiret, energiatõhusat ja paindlikku lahendust. Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteaduri Kristin Keremi sõnul hakkab laugur lendama veepinna vahetus läheduses. „Ta võib liikuda vees, aga eelistatud liikumisviis on madalalt vee kohal,“ tõdes ta. Kuigi laugur ei ole uus nähtus ja selliseid aluseid on varemgi ehitatud ning kasutatud, on tänased tehnoloogilised võimalused toonud selle taas tulevikutranspordi aruteludesse. Keremi sõnul on elektrimootorid muutnud laugurid varasemast märksa atraktiivsemaks. Kui kõrgelt lendav lennuk kulutab palju kütust, siis laugur saab samal ajal säilitada suure kiiruse ja kasutada energiat oluliselt säästlikumalt. Huvi laugurite vastu ei kasva praegu üksnes energiatõhususe pärast. Keremi sõnul on selliste aluste areng olnud ajalooliselt seotud kaitsevajadustega ning laiemalt autonoomsete süsteemide esiletõusuga. Samas rõhutas Kerem, et Airship ei keskendu militaarrakendustele, vaid uurib eeskätt laugurite praktilist tsiviilkasutust. Airship mõõdab lauguri tegelikku potentsiaali Oluline on rõhutada, et Airshipi projektis ei ehitata täismõõdus laugurit. Tänavu lõppeva nelja-aastase Horizon Europe’i teadus- ja arendusprojeki käigus valmib Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteadur Riina Otsasoni sõnul mudel ja viiakse läbi katsed, kuid elusuuruse lauguri ehitamine jääb järgmiste võimalike arendusetappide otsustada. TalTechi teadlased keskenduvad projekti raames lauguri üldistele omadustele ja võimalustele. „Meie ülesanne on vaadata laiemat pilti; hinnata, kas selline alus võiks olla majanduslikult mõistlik, millistes kasutusjuhtudes see toimiks, milline oleks selle keskkonnamõju ning mil määral rahuldaks see ühiskondlikke vajadusi,“ ütles Otsason. Projekti käigus ei püüta piiritleda mitte niivõrd reisijateveoks mõeldud aluse arendust, kuivõrd katsetatakse väikese autonoomse mudeli võimalusi. Eesmärk on uurida, kas laugur suudaks tulevikus vedada lasti ilma inimesteta pardal – näiteks toimetada ajakriitilistes olukordades kiiresti kohale päästeparvi või muud hädavajalikku varustust. Reisijatevedu eeldaks märksa pikemat arendust ja põhjalikumat ohutuse tõendamist. Keremi sõnul lükkavad laugurite kontseptsioonile uue hoo sisse just tehisaru ja automaatjuhtimine: „Eesmärk on luua AI-põhine ja automaatselt juhitav laugur, sest tehnika paistab suutvat reageerida muutuvatele olukordadele kiiremini kui inimene.” „Eesmärk on luua AI-põhine ja automaatselt juhitav laugur, sest tehnika paistab suutvat reageerida muutuvatele olukordadele kiiremini kui inimene.” Lauguri tugevus peitub seal, kus teised jäävad hätta Intervjueeritavad jäid projekti edasisi samme kirjeldades realistlikuks. Kerem ütles otse: „Selle peale on mõeldud, aga küsimus on rahas.” Otsason lisas, et kuna TalTech on projekti partner, ei sõltu edasine arendus ainuüksi TalTechist. Peamised otsused on seotud projekti juhtiva arendusvastutuse ja -õigusega. Seetõttu sõltubki Airshipi järgmine etapp eelkõige sellest, kas leitakse lisarahastus ja soovitakse liikuda väikesest prototüübist suurema ning praktilisema lahenduseni. Intervjuudest jäi selgelt kõlama, et lauguri väärtus võib ilmneda pigem eriolukordades, mitte niivõrd  massilises reisijateveos. Kerem sõnastas potentsiaali väga konkreetselt: „Laugur on asendamatu ühes konkreetses nišis – olukorras, mil lennuk ei saa kas vahemaa suuruse või maandumisvõimaluse puudumise tõttu lennata ning laev ei jõua piisavalt kiiresti kohale.” Niisugustes olukordades võiks laugur toimetada kohale esmaabivahendeid, päästevarustust või muud kiireloomulist kaupa. Laugur võib olla tulevikus eriti palju kasu väikesaartel ja teistes raskesti ligipääsetavates kohtades. Otsason rõhutas, et erinevalt paljudest laevadest ei sea sellele piire süvis, mistõttu sobib see liikuma ka madalasse vette. Keremi sõnul ei takista laugureid ka jää – projekti raames viidigi esimesed katsetused läbi järvejääl. „Laugur on asendamatu ühes konkreetses nišis – olukorras, mil lennuk ei saa kas vahemaa suuruse või maandumisvõimaluse puudumise tõttu lennata ning laev ei jõua piisavalt kiiresti kohale.”
Oluline on rõhutada, et Airshipi projektis ei ehitata täismõõdus laugurit. Tänavu lõppeva nelja-aastase Horizon Europe’i teadus- ja arendusprojeki käigus valmib Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteadur Riina Otsasoni sõnul mudel ja viiakse läbi katsed, kuid elusuuruse lauguri ehitamine jääb järgmiste võimalike arendusetappide otsustada. Foto: Erakogu

Oluline on rõhutada, et Airshipi projektis ei ehitata täismõõdus laugurit. Tänavu lõppeva nelja-aastase Horizon Europe’i teadus- ja arendusprojeki käigus valmib Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteadur Riina Otsasoni sõnul mudel ja viiakse läbi katsed, kuid elusuuruse lauguri ehitamine jääb järgmiste võimalike arendusetappide otsustada. Foto: Erakogu

Kui lennuk on liiga kallis ja laev liiga aeglane, võib nende vahele mahtuda laugur – veepinna kohal liikuv kiire ja energiatõhus alus, mille tulevikupotentsiaali uurivad TalTechi teadlased rahvusvahelises Airshipi projektis.

Kui kiirus on oluline, aga lennuühendus osutub liiga kalliks või ebamugavaks, tekib küsimus, kas laeva ja lennuki vahele mahub veel üks toimiv transpordiliik. Just sellele otsib vastust rahvusvaheline projekt Airship, milles osalevad ka TalTechi teadlased.

Fookuses on laugur – veepinna vahetus läheduses liikuv kiire ja energiatõhus alus, mis ühendab laeva ja lennuki omadusi ning võiks tulevikus pakkuda tavapäraste ühenduste kõrval või asemel kiiret, energiatõhusat ja paindlikku lahendust.

Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteaduri Kristin Keremi sõnul hakkab laugur lendama veepinna vahetus läheduses. „Ta võib liikuda vees, aga eelistatud liikumisviis on madalalt vee kohal,“ tõdes ta.

Kuigi laugur ei ole uus nähtus ja selliseid aluseid on varemgi ehitatud ning kasutatud, on tänased tehnoloogilised võimalused toonud selle taas tulevikutranspordi aruteludesse. Keremi sõnul on elektrimootorid muutnud laugurid varasemast märksa atraktiivsemaks. Kui kõrgelt lendav lennuk kulutab palju kütust, siis laugur saab samal ajal säilitada suure kiiruse ja kasutada energiat oluliselt säästlikumalt.

Huvi laugurite vastu ei kasva praegu üksnes energiatõhususe pärast. Keremi sõnul on selliste aluste areng olnud ajalooliselt seotud kaitsevajadustega ning laiemalt autonoomsete süsteemide esiletõusuga. Samas rõhutas Kerem, et Airship ei keskendu militaarrakendustele, vaid uurib eeskätt laugurite praktilist tsiviilkasutust.

Airship mõõdab lauguri tegelikku potentsiaali

Oluline on rõhutada, et Airshipi projektis ei ehitata täismõõdus laugurit. Tänavu lõppeva nelja-aastase Horizon Europe’i teadus- ja arendusprojeki käigus valmib Eesti Mereakadeemia doktorant-nooremteadur Riina Otsasoni sõnul mudel ja viiakse läbi katsed, kuid elusuuruse lauguri ehitamine jääb järgmiste võimalike arendusetappide otsustada.

TalTechi teadlased keskenduvad projekti raames lauguri üldistele omadustele ja võimalustele. „Meie ülesanne on vaadata laiemat pilti; hinnata, kas selline alus võiks olla majanduslikult mõistlik, millistes kasutusjuhtudes see toimiks, milline oleks selle keskkonnamõju ning mil määral rahuldaks see ühiskondlikke vajadusi,“ ütles Otsason.

Projekti käigus ei püüta piiritleda mitte niivõrd reisijateveoks mõeldud aluse arendust, kuivõrd katsetatakse väikese autonoomse mudeli võimalusi. Eesmärk on uurida, kas laugur suudaks tulevikus vedada lasti ilma inimesteta pardal – näiteks toimetada ajakriitilistes olukordades kiiresti kohale päästeparvi või muud hädavajalikku varustust. Reisijatevedu eeldaks märksa pikemat arendust ja põhjalikumat ohutuse tõendamist.

Keremi sõnul lükkavad laugurite kontseptsioonile uue hoo sisse just tehisaru ja automaatjuhtimine: „Eesmärk on luua AI-põhine ja automaatselt juhitav laugur, sest tehnika paistab suutvat reageerida muutuvatele olukordadele kiiremini kui inimene.”

„Eesmärk on luua AI-põhine ja automaatselt juhitav laugur, sest tehnika paistab suutvat reageerida muutuvatele olukordadele kiiremini kui inimene.”

Airshipi järgmine etapp sõltub eelkõige sellest, kas leitakse lisarahastus ja soovitakse liikuda väikesest prototüübist suurema ning praktilisema lahenduseni. Foto: Erakogu

Airshipi järgmine etapp sõltub eelkõige sellest, kas leitakse lisarahastus ja soovitakse liikuda väikesest prototüübist suurema ning praktilisema lahenduseni. Foto: Erakogu

Lauguri tugevus peitub seal, kus teised jäävad hätta

Intervjueeritavad jäid projekti edasisi samme kirjeldades realistlikuks. Kerem ütles otse: „Selle peale on mõeldud, aga küsimus on rahas.” Otsason lisas, et kuna TalTech on projekti partner, ei sõltu edasine arendus ainuüksi TalTechist.

Peamised otsused on seotud projekti juhtiva arendusvastutuse ja -õigusega. Seetõttu sõltubki Airshipi järgmine etapp eelkõige sellest, kas leitakse lisarahastus ja soovitakse liikuda väikesest prototüübist suurema ning praktilisema lahenduseni.

Intervjuudest jäi selgelt kõlama, et lauguri väärtus võib ilmneda pigem eriolukordades, mitte niivõrd  massilises reisijateveos.

Kerem sõnastas potentsiaali väga konkreetselt: „Laugur on asendamatu ühes konkreetses nišis – olukorras, mil lennuk ei saa kas vahemaa suuruse või maandumisvõimaluse puudumise tõttu lennata ning laev ei jõua piisavalt kiiresti kohale.” Niisugustes olukordades võiks laugur toimetada kohale esmaabivahendeid, päästevarustust või muud kiireloomulist kaupa.

Laugur võib olla tulevikus eriti palju kasu väikesaartel ja teistes raskesti ligipääsetavates kohtades. Otsason rõhutas, et erinevalt paljudest laevadest ei sea sellele piire süvis, mistõttu sobib see liikuma ka madalasse vette. Keremi sõnul ei takista laugureid ka jää – projekti raames viidigi esimesed katsetused läbi järvejääl.

„Laugur on asendamatu ühes konkreetses nišis – olukorras, mil lennuk ei saa kas vahemaa suuruse või maandumisvõimaluse puudumise tõttu lennata ning laev ei jõua piisavalt kiiresti kohale.”