Kui droonidest rääkida, kipub fookus minema tehnoloogiale – autonoomsusele, tehisintellektile ja parvedele. Eesti militaarettevõtte KrattWorks tegevjuht ja TalTechi vilistlane Tõnis Voitka suunab aga tõsise pilgu tootmisse ja ärimudelisse. Tema hinnangul ei otsusta droonisõja kulgu mitte ainult süsteemide nutikus, vaid ka droonide tootmise kiirus ja maht ning droone tootva ettevõtte jätkusuutlikkus.
Ettevõtlus
Enefitis vesinikupõhiste energialahenduste arendamisega tegeleva TalTechi vilistlase Ragle Raudsepa teekond inseneeriasse pole kulgenud sirgjooneliselt. Reaalained polnud kooliajal tema tugevaim külg, ometi otsustas ta teha oma haridustees kannapöörde ja tõestada nii endale kui ka teistele, et kui midagi päriselt tahta, on kõik võimalik.
Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadežda Dementjeva tunnistas TalTechi doktorikooli seminaril, et kui varem tähendas teadlase karjäär peamiselt ülikoolitööd, siis üha enam tuleb teaduskraad kasuks ka ärimaailmas tippjuhi kohal.
Ericsson Eesti tegevjuht ja TalTechi vilistlane Sirli Männiksaar usub, et tehnoloogia võib olla tipptasemel, kuid üksi ei vii see ettevõtet edasi. Ta rõhutas TalTechis toimunud inspiratsioonipäeval "Arengurakett", et väärtus sünnib siis, kui inimesed suudavad tehnoloogia siduda selge eesmärgiga. Insenerist juhiks kasvanuna näeb ta juhtimise tuumana tasakaalu inimeste, protsesside ja tehnoloogia vahel – ning oskust anda sellele tervikule suund.
Mis teeb tehnoloogiamaailmas juhist päriselt hea juhi? Kas see on karisma, tugev tehniline pagas või julgus öelda keerulisel hetkel: mina vastutan? TalTechis toimunud inspiratsioonipäeva "Arengurakett" paneeldiskussioon näitas, et juhtimine tähendab võimet võtta vastutust, mõista oma valdkonda ning luua keskkond, milles inimesed tahavad üheskoos edasi pürgida.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tutvustas Sirje Ustav globaalse ettevõtlusmonitooringu GEM (Global Enterpreneurship Monitor) tulemusi. Eesti asub rahvusvahelises võrdluses endiselt tugeval positsioonil, kuid osa näitajaid liigub tempoga, mida Ustav ise kirjeldas kui vabalangust.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tõi TalTechi majandusteaduskonna kaasprofessor Mari-Klara Stein arutelu keskmesse küsimuse, mis puudutab otseselt iga organisatsiooni ja töötajat: kuidas muutub töö maailmas, kui tehisintellekt pole enam erand, vaid igapäevase elu osa?
Eesti tööturg on pealtnäha turvaline – tööjõupuudus tähendab, et töökohti jagub. Ent sellest ei saa järeldada, nagu oleks palgakonkurents kadunud. TalTechi majandusvisioonikonverentsi paneelis tõdeti, et tehisintellekti ajastul kahaneb rutiinse teostuse väärtus, jõudu kogub loogika „võitja võtab kõik“ ning järjest määravamaks saab inimese võime mõelda koos tehnoloogiaga ja võtta oma arengu eest vastutus.
Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
Startup Day kõrvalüritusel Tartus kuulutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo välja 12,6 miljoni euro suuruse süvatehnoloogiaprogrammi, mille eesmärk on kiirendada teaduspõhiste iduettevõtete arengut ja tuua laborites sündinud ideed kiiremini majandusse. Järgmise nelja aasta jooksul soovitakse programmi toel luua 37 rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist süvatehnoloogiaettevõtet.