Eesti e-tervise süsteem on maailmas eeskujuks, kuid selle järgmine arenguhüpe eeldab kvaliteetsemaid terviseandmeid, arstide suuremat kaasamist ja tõendeid digilahenduste tegelikust kasust, leiavad kolm Euroopa terviseinformaatika eksperti.
Teadus
Kui tugev torm kergitab rannikul veetaset, loeb iga tund: mida varem ohtu märgatakse, seda rohkem jääb sadamatel ja laevaliikluse korraldajatel aega tõusuveeks valmistuda või olukorrale reageerida. Euroopa Destination Earthi algatuses sai TalTechi meresüsteemide instituut ülesandeks arendada lahendust, mis aitab selliseid veetõuse varakult märgata, hinnata nende võimalikku ulatust ja vajadusel koostada piirkonna kohta palju detailsema prognoosi.
Odavam ja kindlam toasoe sõltub tulevikus üha rohkem sellest, kui targalt suudame eri energiaallikaid omavahel kombineerida. TalTechi soojusenergeetiku Igor Krupenski sõnul on Eestis suur kasutamata võimalus tööstuse, andmekeskuste ja reovee heitsoojuses, mille kõrvale jäävad olulist rolli mängima ka puiduhake, soojuspumbad ja salvestid. Hästi juhitud kaugküte võiks aidata nii hinnakõikumisi pehmendada kui ka energiasüsteemi tasakaalustada.
Nagu poes skaneerime ise kauba ning reisile minnes broneerime lennu ja hotelli, liigub ka tervishoid üha enam iseteeninduse suunas. TalTechi professori Peeter Rossi sõnul võiks inimene tulevikus ise koguda ja hallata senisest rohkem oma terviseandmeid ning saada nende põhjal soovitusi juba enne haiguse väljakujunemist. Esimesi samme selle suunas Eestis praegu tehaksegi.
Pärast infarkti või insulti kirjutatakse patsiendile ravimid ja ta saadetakse koju. Edasine sõltub aga suuresti sellest, kui hästi inimene raviplaanist kinni peab ja kas ta õigel ajal kontrolli jõuab. TalTechi teadlased katsetavad nüüd tehisarul põhinevat digiarsti, mis aitaks patsiendi seisundit kodus pidevalt jälgida, tuletaks meelde ravimite võtmist ja annaks ohu korral märku, et vaja on arsti või õe abi.
Pakistanist pärit teadlane Kaleem Arshid on õppinud ja töötanud Hiinas, Itaalias ja Hispaanias. Viimased kuud on ta töötanud TalTechi Virumaa kolledžis, kus uurib, kuidas panna inimesed ja intelligentsed masinad tegutsema partneritena – nii et robot ei asendaks inimest, vaid töötaks temaga koos.
6. oktoobril kell 18 toimub Eesti Teaduste Akadeemias konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaalgala, kus 15 noorteadlast tutvustavad oma uurimistööd vaid kolme minuti jooksul.
Nutikellad koguvad meie tervise kohta üha rohkem andmeid, kuid kõiki näite ei saa veel usaldada. TalTechi teadlased uurivad, kuidas muuta randmelt kogutud info tervishoius kasutatavaks.
Kui arendaja tahab praegu teada, kas kavandatava hoone kõrgus vastab planeeringule, tuleb vajalik tingimus sageli üles otsida seletuskirjast või jooniselt ja seda käsitsi kontrollida. Tulevikus võiks sama kontrolli teha automaatselt. TalTechi teadlased töötasid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel välja kontseptsiooni, kuidas viia Eesti planeeringuandmed PDF-failidest masinloetavale kujule.
Pole kaugel aeg, mil juhtrobotid võivad hakata haiglates, raamatukogudes või suurtes büroohoonetes õige teed kätte näitama. TalTechi IT-kolledžis doktoritöö kaitsnud Kristel Marmori teadustöö näitab aga, et sel juhul ei piisa ainuüksi roboti tehnilisest võimekusest: inimene peab oskama robotit kasutada ning organisatsioon peab andma robotile selge rolli ja toe.