Ratas muutub linnas loomulikuks liikumisvahendiks siis, kui teekond on turvaline, arusaadav ja katkematu. Kui rattatee lõpeb ootamatult, kui see on liiga kitsas, halvasti märgistatud või sunnib ratturi keerulisse liiklusse, jääb ratas paljudele pigem juhuvalikuks kui igapäevaseks transpordiks.
Teadus
Oktoobris jõudis lõpule TalTechi ja kliimaministeeriumi ühine koostööprojekt, mille eesmärgiks oli kaardistada Läänemere tõsisemaid reostusküsimusi. Selgus, et Läänemere probleem ei peitu mitte sugugi ainult tänases reostuskoormuses, kuna märkimisväärne osa toitaineid on jõudnud talletuda merepõhja setetesse aastakümnete jooksul ning teatud tingimuste täitumisel võivad need ained uuesti vette liikuda.
Kui lennuk on liiga kallis ja laev liiga aeglane, võib nende vahele mahtuda laugur – veepinna kohal liikuv kiire ja energiatõhus alus, mille tulevikupotentsiaali uurivad TalTechi teadlased rahvusvahelises Airshipi projektis.
Kuigi Kadi Kasepõld ei kasvanud mere ääres, on merendusest saanud tema teadustöö kese. Eesti Mereakadeemia doktorant uurib, kuidas saab laevanduse rohepööre päriselt teoks – mitte ainult strateegiates ja regulatsioonides, vaid ka ettevõtete otsustes ja laevaperede igapäevatöös.
Tallinna maa-alused torustikud pole tänavapildis nähtavad, kuid nende toimimise katkemisel võib olla elanikele otsene mõju, mis väljendub üleujutustes ja võimalikus keskkonna reostuses. Just seda probleemi püüab lahendada TalTechi teadlaste projekt „Proactive Management of Urban Water Networks“.
TalTechi rakendusuuring näitas, et Eesti tingimustes saab naftapõhist bituumenit osaliselt asendada puidutööstuse kõrvalsaaduse ligniiniga, kuid lahendus toob kaasa ka uusi väljakutseid.
TalTechi on jõudnud uus röntgendifraktomeeter XtaLAB Synergy-S/i, mis võimaldab teadlastel määrata täpselt ainete aatomstruktuuri.
Kuidas saada linnast parem ülevaade, nii et iga järgmise küsimuse lahendamiseks ei peaks rajama uut kallist sensorvõrku? FinEst Targa Linna Tippkeskuse pilootprojekt CitySense otsib küsimusele vastust lahendusega, mis muudab bussid, prügiveokid või mõned teised linnas iga päevaselt liikuvad sõidukid liikuvateks andmekogujateks.
Viie aasta jooksul on Targa linna tippkeskusest jõudnud linnades kasutusse viis teadlaste arendatud uut lahendust, loodud on kaks hargettevõtet ning kolm lahendust teenivad juba tulu. Mida oleme õppinud ja mida saaks teha paremini, et mitte korrata esimeste kogemuste vigu?
Targo Kalamees on ehitusfüüsika professor, kes räägib vanadest majadest nagu oma sõpradest ning võrdleb nende eest hoolitsemist inimese tervise eest hoolitsemisega – selleni välja, et tervisekassa kõrval on meil vaja renoveerimiskassat.