Kas elektriauto on keskkonnale alati kasulik? Kuidas eemaldada reoveest ravimijääke, PFAS-ühendeid ja mikroplasti? Kuidas eristada sisulist rohetehnoloogiat osavast turundusest? Teemasse toob selgust TalTechi kaasprofessor Marina Kritševskaja.
Teadus
TalTechi küberneetika instituudi doktorant-nooremteadur Kärol Soodla uurib südamepuudulikkust. Täpsemalt seda, mis juhtub südames energia tootmisega siis, kui see enam tavapäraselt töötada ei suuda.
Noor linnapuu võib olla ohus juba siis, kui ta näeb pealtnäha veel terve välja. Võra küll rohetab, kuid kõnnitee all võivad juured samal ajal kannatada kuivuse, tihenenud pinnase või toitainete puuduse käes. TalTechi professor Muhammad Mahtab Alam soovib muuta varjatud stressi sensori- ja tehisintellektil põhineva süsteemi abil nähtavaks, nii et haljastuse eest vastutavad inimesed võiksid õigel ajal aru saada, millal puud vett vajavad ja millistes kasvukohtades tuleb nende elujõu hoidmiseks sekkuda.
Miks annab sama viljatusravi protseduur ühe naise puhul arvestatava hulga munarakke, teise puhul aga vaid mõne üksiku? Üks võimalik vastus võib peituda munaraku vahetus ümbruses – keskkonnas, milles munarakk enne ovulatsiooni kasvab ja küpseb.
TalTechis arendatud kõnetõlkesüsteem tõlgib eestikeelset kõnet peaaegu reaalajas võõrkeelseks tekstiks, aidates seminaridel, konverentsidel ja avalikel aruteludel jõuda ka nende kuulajateni, kes eesti keelt ei mõista.
Eestis nähakse lambavillas sageli tülikat jääkmaterjali, ehkki tegemist on olulise bioloogilise ressursiga, mis on vaja uuesti ausse tõsta, rõhutavad TalTechi ja EKA teadlased oma värskes teadusartiklis.
Liiklusummikuid püütakse enamasti leevendada teid laiendades, ühistransporti paremini korraldades või taristusse investeerides. TalTechi tarkvarateaduse instituudi kaasatud professor Sadok Ben Yahia näeb aga suurt potentsiaali tehisintellektis ja nutikamas foorijuhtimises.
TalTechi professor Raivo Sell tõdeb, et on vaid aja küsimus, millal isejuhtivad sõidukid Eesti linnaliiklusse jõuavad. Selleks et need saaksid turvaliselt liigelda, ei piisa aga ainult nutikast autost – linn peab õppima sõidukitega arusaadavalt suhtlema.
Doktoriõpe ei saa tulevasi teadlasi ette valmistada üksnes akadeemiliseks karjääriks. Kiiresti muutuv töömaailm eeldab, et doktorandid oskaksid oma pädevusi hinnata, arendada ja rakendada ka väljaspool ülikooli – ning just seda aitab toetada Euroopa teadlaste pädevusraamistik ResearchComp.
Müncheni Tehnikaülikooli 24 aastat juhtinud Wolfgang Herrmann ütleb Trialoogile, et Euroopa tulevik sõltub teaduse vabadusest, tehnoloogilisest võimekusest ja julgusest riskida – kuid ka oskusest suhtuda oma kultuurilisse mitmekesisusse kui tugevusse, mitte takistusse.