Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht
Tallinn ei saa olla talentide linn ainult korras kesklinna najal, kirjutab Tehnopoli kinnisvarajuht Uku Lauri. Kui pealinn tahab ligi tõmmata ettevõtteid ja tipptegijaid, tuleb arendada kogu linnaruumi – ka neid piirkondi, kus sünnib tuleviku majandus.
Tallinna arendamisest rääkides kipub fookus liikuma ikka ja jälle kesklinna, mere äärde ja piirkondadesse, mis jätavad linnast esindusliku esmamulje. See on arusaadav, sest just neid paiku näevad külalised esimesena, sinna koonduvad investeeringud, teenused, uued elamuarendused ja tekib ambitsioonikam avalik ruum. Aga kui tahame, et Tallinn oleks päriselt talentide linn ja tugev ettevõtlusruum, ei piisa vaid linna kõige nähtavama osa korrastamisest.
Tugeva linna elu, äri ja kvaliteetne ruum pole koondunud vaid selle keskossa, mis jätaks ülejäänu pelgalt funktsionaalseks taustaks.
Linn toimib kui ökosüsteem. Kui tahame tuua siia ettevõtteid, investeeringuid ja tipptegijaid, peame arendama tervet Tallinna – nii et eri linnaosad oleksid omavahel hästi ühendatud, nende funktsioonid loogiliselt jaotatud ning et linnaavalik ruum oleks läbivalt kvaliteetne. Sama oluline on toimiv ja sujuv ühistransport, mis ühendab töö-, elu- ja õppekohad ning on ühtlasi üks linna visiitkaarte.
Sageli räägitakse, et ettevõtte jaoks on kõige olulisem asukoht. See vastab ainult osaliselt tõele. Asukoht ei tähenda ammu enam pelgalt kaardile kantud aadressi. See tähendab ligipääsu talentidele, sujuvaid liikumisvõimalusi, toimivat ümbrust, koostöövõimalusi ja kogukonda.
Ettevõtte edu ei sõltu mitte ainult sellest, mitme minutiga jõutakse vanalinna või lennujaama, vaid ka sellest, kui mugavalt pääseb tööle ühistranspordiga, rattaga või jalgsi ning millises keskkonnas inimesed igapäevaselt töötavad.
Eriti olulist rolli mängivad keskkond ja logistika teadmispõhise ettevõtluse puhul. Innovatsioon sünnib harva isoleeritult. See vajab ülikoolide, teiste ettevõtete, arenduskeskkondade ja testimisvõimaluste lähedust. Seetõttu ei saa linnaplaneerimises lähtuda ainult kõige kallima kinnisvara asukohast või kõige esinduslikuma linnaruumi seisukorrast. Sama oluline on vaadata, millistes piirkondades sünnib koostöö, areneb teadmusmahukas ettevõtlus ja tekib uus majanduslik väärtus.
Tallinna puhul tuleb seega ausalt tõdeda, et kogu linna majandus ei saa tugineda ega peagi tuginema ainult kesklinnale. Elu ei käi ainult südalinnas.
Tööstus, tehnoloogiaarendus, logistika ja tootmine vajavad ruumi ning enamasti pole kesklinn nende jaoks õige koht. Ometi sõltub pealinna jõukus sellest, et linnaruumis oleks loodud taolistele tegevustele kaasaegne, atraktiivne ja hästi ühendatud keskkond.
Ettevõtte edu ei sõltu mitte ainult sellest, mitme minutiga jõutakse vanalinna või lennujaama, vaid ka sellest, kui mugavalt pääseb tööle ühistranspordiga, rattaga või jalgsi ning millises keskkonnas inimesed igapäevaselt töötavad.
2024. aastal TalTechi ja Tehnopoli linnakus avatud lülijalgsete hotell on näide sellest, kuidas teadus- ja ärikeskkonda saab siduda elurikkama linnaruumi loomisega. Foto: TalTech
Talentide linn algab ka Mustamäelt
Rääkides Tallinnast kui talentide linnast, ei peaks me mõtlema ainult sellele, kas siia on mõnus nädalavahetuseti tulla või kas vanalinn ja Kalamaja mõjuvad külalistele sümpaatselt.
Peaksime mõtlema laiemalt: kas Tallinn on linn, kuhu tahab jääda elama ja leiba teenima oskustöötaja, insener, teadlane või iduettevõtte asutaja? Kas tal on siin hea liikuda? Kas ühendused on kiired ja loogilised? Kas ka väljaspool kesklinna on linn kaasaegne, roheline, nutikas ja kutsuv?
Taoliste küsimuste valguses muutuvad seni veidi kõrvalisemaks peetud piirkonnad väga oluliseks. Mustamäe on hea näide. Seal on olemas ruum, milles on võimalik luua uut väärtust; ruum, kus on koos ülikool, teadmusmahukas ettevõtlus, laborid ning insenertehniline kompetents.
Kui käsitleda ülikoolilinnakuga sarnaseid piirkondi lihtsalt kohtadena, kus asub “midagi vajalikku”, jääb kasutamata suur potentsiaal. Kui aga ühest kõrvalisest koondumiskohast hakataks arendama välja kaasaegset ettevõtlus- ja elukeskkonda, võidaks sellest kogu linn.
Selles vaates tuleb tõsta esile TalTechi ja Tehnopoli linnakuid ühendava promenaadi ideed. Esmapilgul võib see tunduda lihtsalt kui üks piirkondlik heakorrastus- või haljastusprojekt, kuid tegelikult peegeldab see palju suuremat mõtteviisimuutust.
Hästi kavandatud promenaad pole mitte ainult ühendustee punktist A punkti B. See on avalik ruum, mis annab põhjuse liikuda, kohtuda, peatuda, mõttesse jääda ja katsetada. See parandab liikumisvõimalusi, lisab piirkonnale rohelust ning pakub ettevõtetele ja arendajatele võimalust testida linnalises keskkonnas uusi lahendusi.
Just selliseid projekte on Tallinnal rohkem vaja. Mitte ainult esinduslikke ruumilisi visiitkaarte, vaid praktilise potentsiaaliga ruume, mis ühendavad linnaosi ja tugevdavad ettevõtluskeskkonda.
Kui ühistransport, kergliiklusteed, avalik ruum ja ärikeskkond moodustavad terviku, pole üks linnaosa enam teisest eraldatud. Siis muutub terve linn loogilisemaks tervikuks, mille liikumised ja koostöövormid ei takerdu nähtamatute piiride taha.
Kui ühistransport, kergliiklusteed, avalik ruum ja ärikeskkond moodustavad terviku, pole üks linnaosa enam teisest eraldatud. Siis muutub terve linn loogilisemaks tervikuks, mille liikumised ja koostöövormid ei takerdu nähtamatute piiride taha.
TalTechi ja Tehnopoli linnakuid ühendava promenaadi visioon näitab, kuidas Mustamäe teadus- ja ettevõtluspiirkonnast võiks kujuneda roheline, hästi ühendatud ja elav innovatsioonikeskkond. Kavand: Arhitekt Must
Talent valib keskkonna, mitte aadressi
Linnaruumi kvaliteet pole ammu enam ainuüksi elanike mugavuse küsimus. See on konkurentsivõime küsimus.
Ettevõtete ruumiteadlikkus kasvab, asukoha iseloom muutub neile, nagu ka neis töötavatele ja töötada võivatele inimestele, aina olulisemaks. Just noor ja rahvusvaheline talent eeldab, et tal on võimalik ka ilma autota mugavalt liikuda.
Kui tööandja tegutseb keskkonnas, kuhu on ebamugav jõuda või kus avalik ruum ei toeta kogukonnatunnet, mõjutab see paratamatult tööd andva ettevõtte atraktiivsust. Tugev ja läbimõeldud keskkond aitab ettevõttel kasvada, inimesi hoida ja partnereid ligi tõmmata.
Seetõttu peaksime Tallinna arengust rääkides keskust ja äärealasid teineteisele vähem vastandama ning mõtlema rohkem sellele, kuidas eri piirkonnad üksteist täiendada võiksid. Kesklinn jääb alati oluliseks visiitkaardiks. Aga selleks, et ehitada ettevõtlust, tööstust, teadust ja innovatsiooni pikas plaanis kanda suutvat linna, on vaja palju rohkemat kui üht kena visiitkaarti.
Tallinn saab olla tugev rahvusvaheline linn ainult siis, kui tema tugevus ulatub üle kogu linnaruumi. See tähendab, et lisaks esinduslikule keskusele tuleb arendada sihikindlalt neidki piirkondi, kus sünnib tuleviku majandus. Kui tahame, et siia ei tuldaks mitte ainult külla, vaid et siia tahetaks ka jääda, tuleb investeerida mitte ainult linna kõige nähtavamasse ossa, vaid terve linnaruumi kvaliteeti.
Sest lõpuks ei vali ettevõtted ega talendid ainult aadressi. Nad valivad keskkonna.
Tallinn saab olla tugev rahvusvaheline linn ainult siis, kui tema tugevus ulatub üle kogu linnaruumi. See tähendab, et lisaks esinduslikule keskusele tuleb arendada sihikindlalt neidki piirkondi, kus sünnib tuleviku majandus.
