Eesti mäetööstuse tulevik paistab paljude valdkonna inimeste hinnangul olevat ebakindel. Kui põlevkivitööstuse surve on avalikkusele juba tuttav teema, siis TalTechi geoloogia instituudi avatud küsitlusest joonistub välja, kuivõrd murelikult vaatavad tulevikku ka teiste maavaradega seotud, sh lubjakivi, liiva, kruusa, turvast ja ehitusmaterjale tootvad ettevõtted.
Kui Nele Mandre asus seitse aastat tagasi tööstusdoktorantuuris Denim Dreami tellimusel innovaatilist teksakangast looma, ei osanud ta aimatagi, et aastaid hiljem valmib sellest moekas, poelettidele jõudev rõivakollektsioon.
TalTechi Tartu kolledžis kaitstud magistritööst selgub, et isikupärastatud tehisarupõhine nügimine võib suunata inimest tõhusalt pakendijäätmeid liigiti koguma, eriti kui üldine teavitus pole suutnud inimest siiani mõjutada.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees ütleb, et ligi kolmandik Eesti raudbetoonist suurpaneelkorterelamuid on jõudnud olukorda, mil nende planeeritud kasutusaeg on ümber saanud. Hooned vajavad tervikrenoveerimist, mis pikendaks nende kasutusiga, parandaks sisekliimat ja vähendaks tulevasi energiakulusid.
Merealused side- ja energiakaablid jäävad tavainimesele tihti märkamatuks. Ometi mõjutavad need väga suurt osa meie harjumuspärasest igapäevaelust. Kaablite kaudu liiguvad andmed, elektriühendused, teenused ja majanduse toimimiseks vajalikud signaalid. Kuna viimastel aastatel on saanud Läänemerel kahjustada nii gaasitorud, elektrikaablid kui ka sidekaablid, sealhulgas Eesti, Soome ja Rootsi vahelised ühendused, on kaablitest tulenev julgeolek muutumas me riigile üha olulisemaks küsimuseks.
Sellal kui sideühenduste katkemine muutub geopoliitiliste riskide tõttu üha tõenäolisemaks, nõuavad seadused, et kõik elutähtsad digiteenused jätkaksid kriisi ajal oma tegevust. Kuidas seda tagada, selgub TalTechi IT-teaduskonnas kaitstud magistritööst.
Kui tehisaru kasvab kiiremini, kui me sellest kirjutada jõuame, ja eestlaskond samal ajal kahaneb, kerkib kummaline küsimus: kas eesti keel vajab tulevikus veel inimesi või võib ta jääda võnkuma ka algoritmide kõiksuses?
Eesti tööstus otsib uut hoogu: Rakveres peetud Industry 5.0 konverentsil kõlanud edulood ja tudengite otsekohesed sõnumid näitasid, et konkurentsivõimet tekitavad tehnoloogia kõrval ka julge pealehakkamine, nutikas andmekasutus ja inimesed, kes on valmis muutusi vedama.
Kui Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda alustas 2003. aastal tagasihoidlikku Eesti-Soome füüsikavõistlust, ei osanud ta arvata, et kahekümne aasta pärast sõidavad tema korraldatud olümpiaadile võistlejad viielt mandrilt.
Sel suvel 100-aastaseks saav elektrotehnika emeriitprofessor Endel Risthein on andnud märkimisväärse panuse Eesti ühiskonda, mõtteviisi ja kultuuri.