Kuigi Eesti inimeste finantsteadmised on aastaid püsinud head, pole see nende rahakäitumises väljendunud. Rahandusministeerium pöörduski teadlaste poole küsimusega: kas probleemi tuum võib peituda selles, kuidas rahatarkust mõõdetakse, või tuleb pigem mõjutada-muuta inimeste harjumusi?
Ühiskond
Andres Kiitam, Kaia Tõnsuaadu ja Tiit Metsvahi jõudsid Tallinna Tehnikaülikooli (toona Tallinna Polütehnilise Instituuti) tööle 1970. aastate keskel – kolmes eri valdkonnas ja kolmel eri põhjusel. Tänavu pälvivad nad kõik ülikooli tunnustuse Honor Universitatis, mis on mõeldud tähistama vähemalt 50 aasta pikkust truudust ühele töökohale.
Inseneride põua põhjused võivad ulatuda otsapidi põhikooli matemaatikatundi. Hoolimata Eesti noorte väga headest rahvusvahelistest tulemustest on suur hulk õpilasi, kes kaotavad matemaatika osas järje käest juba põhikoolis. Hiljem on aga tekkinud lünki raske tasa teha. Haridustrefi paneeldiskussiooni „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ käigus arutati, miks on olukord selline ja mida saaks matemaatika õpetamises muuta.
Arvamusfestivalil toimunud arutelul „Kelle vihm, kelle uputus?“ otsiti vastust küsimusele, kuidas käidelda sademevett, kui vesi kinnistu- ega vastutuspiire ei tunnista. Ühe laua taha kogunesid riigi, kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtete, arendajate, projekteerijate, teadlaste ja koduomanike esindajad.
Kui sõita Helsingis Clarioni hotellis liftiga, võib sattuda kabiini, mille projekteeris TalTechi vilistlane Ingrid Ormus. Tänaseks on Ormus liikunud projekteerimisest hangete ja projektijuhtimiseni ning töötab ettevõttes Skeleton Technologies – tema karjäär näitab ilmekalt, kuivõrd erinevaid võimalusi võib inseneriharidus avada ja kuivõrd vähe vastab tegelik inseneritöö levinud stereotüüpidele.
Kolmkümmend viis aastat tagasi kogesid TalTechiga seotud inimesed Eesti iseseisvuse taastamise päevi väga erinevates paikades ja rollides. Üks nägi teletorni juurde jõudnud sõjamasinaid oma koduaknast, teine nägi tankikolonne Moskva lähistel, kolmas aga koostas Kadrioru lossiaias üleskutset riigipöörajatega mitte kaasa minna. Nende isiklike mälestuste kaudu avaneb 1991. aasta august argiste, hirmutavate ja kohati lausa sürreaalsete hetkede kogumina.
TalTechi strateegilise turunduse juht Kadri Kiigema-Voorel on oma valdkonnas kogenud ekspert, kuid oma kogemuste tõttu peab ta pidevat õppimist professionaalse elu loomulikuks osaks. Mida suurem on vastutus ja kogemus, seda olulisemaks muutub tema sõnul valmisolek oma seniseid teadmisi kriitiliselt üle vaadata, neid pidevalt värskendada ning lisada oma tegevuspraktikale uusi tööriistu ja vaatenurki. Selle mõtte ajel otsustas ta TalTechi avatud õppe kaudu taas õppima asuda.
Tallinna malefestivali kaks TalTechis toimuvat turniiri toovad 21. ja 22. augustil ülikooli peahoone aulasse üle saja mängija ning rahvusvahelisi suurmeistreid eri riikidest. Turniiride peakorraldaja Urmas Randma näeb TalTechis üha olulisemat rahvusvahelist malelava ja usub, et ülikoolil on potentsiaali kujuneda üheks Euroopa juhtivaks maleülikooliks.
TalTechi avatud ülikooli juhina tegeleb Hanno Tomberg iga päev küsimusega, kuidas tuua täiskasvanud inimesed tagasi õppimise juurde. Viimased kaks aastat on ta aga ise pannud end proovile sootuks teisel alal: pärast ligi kümneaastast sportimispausi alustas ta treenimisega sisuliselt nullist ning tahab 22. augustil läbida oma elu esimese täispika triatloni.
Kui on soov liituda õpingutega veel sellel sügisel Tallinna Tehnikaülikoolis, siis on võimalik seda teha avatud õppe kaudu üksikuid tasemeõppeaineid valides kuni 28. augustini. Avatud õppe formaat on väga populaarne ja aastas osaleb sel viisil õpingutes üle 1500 täiskasvanu.