Eesti mäetööstuse tulevik paistab paljude valdkonna inimeste hinnangul olevat ebakindel. Kui põlevkivitööstuse surve on avalikkusele juba tuttav teema, siis TalTechi geoloogia instituudi avatud küsitlusest joonistub välja, kuivõrd murelikult vaatavad tulevikku ka teiste maavaradega seotud, sh lubjakivi, liiva, kruusa, turvast ja ehitusmaterjale tootvad ettevõtted.
Ühiskond
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees ütleb, et ligi kolmandik Eesti raudbetoonist suurpaneelkorterelamuid on jõudnud olukorda, mil nende planeeritud kasutusaeg on ümber saanud. Hooned vajavad tervikrenoveerimist, mis pikendaks nende kasutusiga, parandaks sisekliimat ja vähendaks tulevasi energiakulusid.
Kui Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda alustas 2003. aastal tagasihoidlikku Eesti-Soome füüsikavõistlust, ei osanud ta arvata, et kahekümne aasta pärast sõidavad tema korraldatud olümpiaadile võistlejad viielt mandrilt.
Sel suvel 100-aastaseks saav elektrotehnika emeriitprofessor Endel Risthein on andnud märkimisväärse panuse Eesti ühiskonda, mõtteviisi ja kultuuri.
TalTechi ja partnerite koostöös loodud tõukeprogramm „Avasta IT“ pakub vähemalt 18-aastastele naistele võimalust teha esimene samm infotehnoloogia valdkonda, õppida veebipõhiselt praktilisi oskusi ning katsetada IT-d enne suuremate karjääri- või õpingute otsuste tegemist.
Eneli Liisma jõudis ehitusinseneeriasse betoonitehase uksest sisse astudes, kuigi talle soovitati hoopis randa minna. Täna juhib ta Merko kvaliteediosakonda ja ütleb, et inseneerias loeb kõige rohkem uudishimu, töökus ja tahe asjadest päriselt aru saada.
Uued tehnoloogiad, energeetikavaldkonna uued suunad, tehisaru ja muutuvad kliendiootused sunnivad paljusid küsima, kuidas ajakohastada teadmisi ja olla oma töökohal jätkuvalt konkurentsivõimeline. TalTech avas vastuvõtuks 43 mikrokraadikava, mis on kõik piisavalt paindlikud, et igapäevaste töökohustuste kõrvale ära mahtuda.
TalTechi elektrikonverentsi vestlusringis käsitleti elektriajastu fenomeni – tõsiasja, et inimtsivilisatsioon vajab ja tarbib üha enam elektrienergiast, alustades transpordist ja lõpetades koduste küttesüsteemidega. Vestlusringist jäi kõlama mõte, et elektriajastust võib saada Eesti majanduse uus mootor ainult siis, kui riik, ettevõtted ja haridussüsteem suudavad senisest kiiremini koolitada nii insenere kui ka oskustöölisi.
Ehitussektor seisab üha suurema surve all: juurde on vaja uusi hooneid ja taristut, kuid loodusressursse ei saa lõputult kaevandada ning Euroopa suurim, ehitusest ja lammutamisest tekkiv jäätmevoog jõuab endiselt liiga harva taaskasutusse.
„See, kas tehisintellekt muudab inimese natuke laisemaks ja natuke lollimaks või aitab tal hoopis paremini mõelda, sõltub paljuski sellest, kuidas inimene ja tehisintellekt omavahel koostööd teevad,“ ütles TalTechi ärikorralduse instituudi professor Mari-Klara Stein otsekoheselt.