„See, kas tehisintellekt muudab inimese natuke laisemaks ja natuke lollimaks või aitab tal hoopis paremini mõelda, sõltub paljuski sellest, kuidas inimene ja tehisintellekt omavahel koostööd teevad,“ ütles TalTechi ärikorralduse instituudi professor Mari-Klara Stein otsekoheselt.
Ühiskond
TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja tehisaruekspert Tanel Tammet tõdes TalTechi innovatsioonifestivalil, et mida rohkem AI inimese eest ära teeb, seda rohkem hakkavad inimesed teda pimesi usaldama.
30. juunil kogunevad Tallinnas Vabamu muuseumis rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatiauurijad, poliitikakujundajad ja praktikud, et arutada demokraatliku maailmakorra tuleviku üle ajal, mil populism, autoritarism ja geopoliitilised pinged esitavad liberaalsele demokraatiale üha teravamaid väljakutseid.
Tehisintellekti levik ei vähenda IT-õppe tähtsust, vaid muudab selle fookust: koodikirjutamise kõrval on üha olulisem probleeme mõtestada ja kriitiliselt hinnata ning tehnoloogiat teadlikult kasutada.
Täna, 7. mail, kl 10.00 toimub TalTechi aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“, mis toob kokku teadlased, ettevõtjad ja erialaliitude esindajad. Konverentsi saab jälgida ka otseülekandes.
Kui viimased kümme aastat on infosõja kontekstis räägitud peamiselt valeuudistest, trollivabrikutest ja sotsiaalmeedia manipulatsioonist, siis TalTechi Innovatsioonifestivali 2026 peaesineja, Centre for the Analysis of Social Media (CASM ehk Sotsiaalmeedia-alase analüüsi keskuse) teaduri ja kaasasutaja Carl Milleri hinnangul on see alles algus. Tema sõnul liigub infosõda edaspidi keskkondadesse, kust inimesed üha enam oma teadmisi, arvamusi ja maailmapilti ammutavad – suurtesse keelemudelitesse.
TalTechi vilistlane Olesja Burakova tantsib flamenkot, mängib basskitarri, sõidab mootorrattaga ja otsib metallitööstuses lahendusi keerulistele tootmisprobleemidele. Ta on elav tõestus sellest, et insener ei mahu kitsastesse stereotüüpidesse. Täna töötab Burakova insenerina AQ Components Kodara OÜ-s ning teab omast kogemusest, et inseneeria ei küsi sugu, vaid tahet mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremini toimima panna.
Ringmajanduse aastakonverents tõi ühe laua taha metsanduse, keemiatööstuse, kaitsevaldkonna eksperdid ja tööstuse esindajad, kes arutlesid selle üle, kuidas Eesti ressursse rohkem väärtustada ja vähem raisata.
Inseneeriat nähakse endiselt liiga sageli kui valdkonda, mis sobib vaid reaalainete tippudele või sünnipärastele leiutajatele. Teede korrashoiu ja ehitusega tegeleva Verston Eesti ehitusdigitaliseerimise eestvedaja ja TalTechi nõukogu liige Miina Karafin ütleb otsesõnu: arusaam inseneriõppe eksklusiivsusest on eksitav ja hoiab paljusid eemale valdkonnast, mis neid tegelikult väga vajab.
TalTechi magistriõppe karjääriseminar tõi Tudengimajja kokku inimesed, kel on kavas jätkata magistriprogrammis õpingud, ning need, kes on magistrandi teekonna juba läbi käinud. Õhtu jooksul ei räägitud magistriõppest mitte niivõrd kui abstraktsest haridusastmest, kuivõrd valikust, mis võib avardada töövõimalusi, suunata inimese uude valdkonda või kasvatada tema ekspertsust.