Elurikkus ei ole pelgalt looduskaitsjate mure, vaid meie kõigi elu alus – just sellest sõltuvad puhas õhk, vesi, toit ja lõpuks ka majanduse tulevik.
Arvamus
Teaduse ja usu vastandamine on Läänes muutunud tavaks, ent äkki on need kaks hoopis lahutamatud?
Eesti idumaailmas armastatakse uskuda, et edu algab suurest ideest. Tegelikult ei määra startupi saatust enamasti mitte idee säravus, vaid see, kas selle taga on õiged inimesed õigetes rollides – meeskond, kes suudab visiooni välja kanda, pingele vastu pidada ja selle turul toimivaks ettevõtteks vormida.
Kassid ja koerad võivad esmapilgul tunduda teadus- ja ettevõtlusportaali jaoks liiga koduse teemana, ent just nende enesestmõistetav kohalolu aitab mõista midagi palju suuremat: seda, kuidas me väärtustame argiseid nähtusi, millel võib olla ootamatult suur roll nii tehnoloogia arengus kui ka meie enda tulevikus.
Ühtse ajatsooni kehtestamine Euroopa Liidus hõlbustaks äritegevust, vähendaks transpordi- ja logistikasektori keerukust ning soodustaks rahvusvahelisi suhteid ja koostööd, kirjutab oma repliigis TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Mike Wahl.
TalTech on viimastel aastatel oma tugiteenuste ja siseportaali kujundamisel lähtunud töötajate vaatenurgast.
Viimastel aastatel on Eestis sageli küsitud, kas tehisintellekt ja automatiseerimine võtavad inimestelt töö ära. Tavaliselt räägitakse õpetajatest, ametnikest või IT-spetsialistidest. Harvemini küsitakse aga midagi olulisemat: kes aitab meil mõista keerulisi süsteeme ja korda luua siis, kui süsteemid ei tööta nii, nagu inimesed vajavad?
Kui Eesti tahab päriselt teadmistepõhist majandust, ei piisa loosungitest: vaja on rohkem doktoreid ettevõtetesse ja avalikku sektorisse. Just seal sünnib teadmisest konkurentsieelis, kasvab tootlikkus ja kujuneb targem riik.
Eesti 108. sünnipäeva puhul tasub küsida: kas ehitame riiki, kus elatakse kauem või tervemalt? Teaduse vastutus on tagada mõlemat – rohkem tervelt elatud aastaid kõigile.
Rail Baltic pidi 2026. aastaks ühendama Balti riigid Euroopa raudteevõrguga, ent on jõudnud hoopis teistsugusesse jaama: ajakava on käest läinud, eelarve paisub ning projekti kärbitakse samm-sammult „lihtsustatud“ variandiks. TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr vaatleb, miks see megaprojekt on liikunud ettenähtava läbikukkumise kursile.