Kiire tehnoloogiline muutus ja erinev kasvatusruum on loonud olukorra, kus eri põlvkonnad räägivad sageli justkui eri keelt. Ija Stõun avab, kust põlvkondlik mittemõistmine tekib ja kuidas teadlikum suhtlus võiks aidata lõhet vähendada.
Arvamus
Donald Trumpi administratsiooni taaselustatud huvi Gröönimaa vastu ei ole seni tähendanud ametlikku plaani muuta saar USA 51. osariigiks, kuid see on avanud ukse arutelule Gröönimaa võimaliku allutamise üle Ameerika Ühendriikide kontrollile. Kongressis esitatud eelnõu ja Valge Maja jõuline retoorika tõstatavad laiemalt küsimuse, kas rahvusvaheline õigus ja väikeriikide enesemääramine peavad vastu suurvõimude naasvale jõupoliitikale.
Eesti kaitse ja julgeoleku tegelik vastupidavus algab haridusest. Ilma tugeva tehnoloogilise pädevuse ja järjepideva õpetamiseta ei sünni ei toimivat koostööd, innovatsiooni ega kriisikindlust.
Rahvusvahelise õiguse puhul tuleb eeskätt arvestada, et see erineb funktsionaalselt siseriiklikust õigusest ja on poliitikaga tugevamini seotud kui paljud teised õiguse valdkonnad.
Digitaalne Omnibus lubab lihtsustamist, kuid võib kriisi varjus õõnestada Euroopa digipõhimõtete alustalasid.
Kui kaua peaks töötama telekas, köögikombain või arvuti? Aga kui kaua kestab villane mantel, täispuidust mööbel või lapse mänguasi? Õigeid vastuseid on palju – igaühel omad.
Eesti peaks mõtlema nagu Arthur C. Clarke – muutma kaitsekulud tuluallikaks ja innovatsiooni majanduse kasvumootoriks.
Emeriitprofessor Enn Listra hoiatab: kui võimendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettevõtluskliimat.
Materjaliteadlane ja professor Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab, kuidas loodusjanu ja teadushuvi viisid väikese Nõmme tüdruku füüsikalaborisse, ning miks just naised toovad Eesti teadusesse uut valgust, paindlikkust ja tarkust.
Mõistmine algab pingutusest näha teist inimest päriselt, isegi siis, kui ta tundub eksivat. See hoiab koos nii suhtluse kui ka demokraatia.