Kui tehisaru kasvab kiiremini, kui me sellest kirjutada jõuame, ja eestlaskond samal ajal kahaneb, kerkib kummaline küsimus: kas eesti keel vajab tulevikus veel inimesi või võib ta jääda võnkuma ka algoritmide kõiksuses?
Arvamus
Tallinna tagamaa autokasutus lähtub enamasti aritmeetikast, mitte armastusest, kirjutavad TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi emeriitprofessor Dago Antov, kaasprofessor Kati Kõrbe ning doktorant-nooremteadur Tanel Jairus.
Pärast Iraani ja USA 17. juunil allkirjastatud memorandumi sõlmimist on laevaliiklus Hormuzi väinas küll taastumas, kuid Euroopa jaoks on olulisem küsimus, milline kord seal edaspidi kehtib. Kui vaba rahvusvahelise läbipääsu põhimõte hakkab asenduma piirkondlikuma ja poliitilisema haldusmudeliga, võivad selle tagajärjed ulatuda energiajulgeolekust kogu merenduskorra tulevikuni.
Ülikooli lõpetamine ei tähenda üksnes uut rida CV-s ega pääset tööturule. See peaks tähendama võimet mõelda iseseisvalt, hoida oma hinge, teha vahet olulisel ja tühisel ning küsida, millist tulevikku me üldse ehitame – endale, Eestile ja neile, kes meie peale loodavad.
Eesti tugev kübermaine avab ettevõtetele uksi, kuid seab ka kõrge lati uutele tulijatele. Kui tahame kasvatada järgmise põlvkonna küberturbe lahendusi, peavad head ideed jõudma kiiremini teadusest ja prototüüpidest turule – ning küberturvalisus muutuma lihtsamaks, odavamaks ja kättesaadavamaks.
2026. aasta 1. septembrist jõustuvas akadeemilise karjääri korralduses peegeldub eesmärk kujundada TalTechist Põhjamaade tasemel tehnikaülikool.
Hea president ei peaks olema mitte üksnes riigi esindusnägu, vaid inimene, kes hoiab ühiskonnas elus ühisosa võimalust. See on peaaegu võimatu ülesanne – aga just seetõttu presidendi amet olemas ongi.
Türgi kaitsetööstus laiendab Euroopas ühisettevõtete ja tootmisinvesteeringute abil oma kohalolekut, millega kaasnevad töökohad, oskusteave ja tugevam kaitsevõime.
Tuleviku haridus võiks kasvatada inimesi, kes suudavad mõelda, luua ja tormis püsti jääda, kirjutab TalTechi ärikorralduse instituudi doktorant-nooremteadur Artur Toikka.
Tehisintellekt on hoogsalt sisenenud õigusmaailma ja seda on tunda nii lepingute kui ka õigusaktide koostamisel. Üht olulisemat muutust on aga märksa vähem näha ning see leiab aset seal, kus tulevasi juriste koolitatakse – ülikoolides.