Rahatarkus ei seisne ainult oskuses raha koguda, kasvatada ja kulutada, vaid ka võimes mõista, kui palju on piisavalt ning millal hakkab raha inimese elu juhtima. Teadmiste kõrval kujundavad meie rahakäitumist ahnus, kannatamatus, harjumused ja väärtused – seega võib kõige tähtsam rahaline tarkus olla oskus hoida raha vahendi, mitte eesmärgina.
Arvamus
Inseneride tähtsus ja ühiskondlik roll tõuseb avalikkuses esile vaid aeg-ajalt – siis, kui räägitakse tööturu seisukorrast või tudengite vastuvõtust. Ent inseneeria on piisavalt oluline teema, et püsida pidevalt ühiskondlike arutelude fookuses. Kas noored üldse teavad, kes on insener ja miks ta on tähtis?*
Jan Kaus meenutab Lutsu Tootsi ja Pürjeli kohvilauavestlust, et küsida: kas oskame Eestit tänagi hubaseks pidada – ja hubasust ise luua?
Kui Eesti valitsus lähemaks kaheks aastaks korteralamute renoveerimiseks raha ei eralda, raugeb tööde tempo, kannatab Eesti jaoks edukas tegevusvaldkond ning tõenäoliselt tõusevad korteriomanike kulutused.
2023. aastal võinuks Eesti ettevõtted tulumaksusoodustusega annetada ligi 1,1 miljardit eurot – tegelikkuses annetati vaid 16,5 miljonit. TalTechi Arengufondi juht Elinor Toming kirjutab, miks peaks iga ettevõte haridusse teadlikult panustama.
Kui tehisaru kasvab kiiremini, kui me sellest kirjutada jõuame, ja eestlaskond samal ajal kahaneb, kerkib kummaline küsimus: kas eesti keel vajab tulevikus veel inimesi või võib ta jääda võnkuma ka algoritmide kõiksuses?
Tallinna tagamaa autokasutus lähtub enamasti aritmeetikast, mitte armastusest, kirjutavad TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi emeriitprofessor Dago Antov, kaasprofessor Kati Kõrbe ning doktorant-nooremteadur Tanel Jairus.
Pärast Iraani ja USA 17. juunil allkirjastatud memorandumi sõlmimist on laevaliiklus Hormuzi väinas küll taastumas, kuid Euroopa jaoks on olulisem küsimus, milline kord seal edaspidi kehtib. Kui vaba rahvusvahelise läbipääsu põhimõte hakkab asenduma piirkondlikuma ja poliitilisema haldusmudeliga, võivad selle tagajärjed ulatuda energiajulgeolekust kogu merenduskorra tulevikuni.
Ülikooli lõpetamine ei tähenda üksnes uut rida CV-s ega pääset tööturule. See peaks tähendama võimet mõelda iseseisvalt, hoida oma hinge, teha vahet olulisel ja tühisel ning küsida, millist tulevikku me üldse ehitame – endale, Eestile ja neile, kes meie peale loodavad.
Eesti tugev kübermaine avab ettevõtetele uksi, kuid seab ka kõrge lati uutele tulijatele. Kui tahame kasvatada järgmise põlvkonna küberturbe lahendusi, peavad head ideed jõudma kiiremini teadusest ja prototüüpidest turule – ning küberturvalisus muutuma lihtsamaks, odavamaks ja kättesaadavamaks.