Matemaatika pole ainult valemid ja tehted. See on treening, mis õpetab probleeme lahendama, erinevaid teid proovima ja esimese takistuse juures mitte alla andma. Just seda oskust vajame iga päev – koolis, tööl ja elus, kirjutab Eesti Inseneride Liidu president Cathy-Liis Põlluveer.
Arvamus
Merendus vajab uusi töötajaid ja juhte ning üha rohkem räägitakse sellest, kuidas tuua valdkonda rohkem naisi. Rahvusvahelise merenduse, laevanduse, kaubanduse ja logistika valdkonna naisspetsialiste ühendava WISTA Internationali presidendi Elpi Petraki hinnangul näitab tegelikku muutust see, millistele ametikohtadele naised jõuavad ja kui palju on neil võimalusi organisatsioonis kaasa rääkida. Kui naised jäävad peamiselt tugirollidesse, ei leia suur osa nende potentsiaalist rakendust.
Eesti on jõudnud aega, mil minevikust võiks rääkida kogu selle vastuolulisuses, mitte ainult ühe lubatud loo kaudu, kirjutab Hele-Riin Pihel (kirjanikunimega Birk Rohelend).
Rahatarkus ei seisne ainult oskuses raha koguda, kasvatada ja kulutada, vaid ka võimes mõista, kui palju on piisavalt ning millal hakkab raha inimese elu juhtima. Teadmiste kõrval kujundavad meie rahakäitumist ahnus, kannatamatus, harjumused ja väärtused – seega võib kõige tähtsam rahaline tarkus olla oskus hoida raha vahendi, mitte eesmärgina.
Inseneride tähtsus ja ühiskondlik roll tõuseb avalikkuses esile vaid aeg-ajalt – siis, kui räägitakse tööturu seisukorrast või tudengite vastuvõtust. Ent inseneeria on piisavalt oluline teema, et püsida pidevalt ühiskondlike arutelude fookuses. Kas noored üldse teavad, kes on insener ja miks ta on tähtis?*
Jan Kaus meenutab Lutsu Tootsi ja Pürjeli kohvilauavestlust, et küsida: kas oskame Eestit tänagi hubaseks pidada – ja hubasust ise luua?
Kui Eesti valitsus lähemaks kaheks aastaks korteralamute renoveerimiseks raha ei eralda, raugeb tööde tempo, kannatab Eesti jaoks edukas tegevusvaldkond ning tõenäoliselt tõusevad korteriomanike kulutused.
2023. aastal võinuks Eesti ettevõtted tulumaksusoodustusega annetada ligi 1,1 miljardit eurot – tegelikkuses annetati vaid 16,5 miljonit. TalTechi Arengufondi juht Elinor Toming kirjutab, miks peaks iga ettevõte haridusse teadlikult panustama.
Kui tehisaru kasvab kiiremini, kui me sellest kirjutada jõuame, ja eestlaskond samal ajal kahaneb, kerkib kummaline küsimus: kas eesti keel vajab tulevikus veel inimesi või võib ta jääda võnkuma ka algoritmide kõiksuses?
Tallinna tagamaa autokasutus lähtub enamasti aritmeetikast, mitte armastusest, kirjutavad TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi emeriitprofessor Dago Antov, kaasprofessor Kati Kõrbe ning doktorant-nooremteadur Tanel Jairus.