Kitarrist metallkonstruktsioonideni: Olesja Burakova tee inseneeriasse

Kitarrist metallkonstruktsioonideni: Olesja Burakova tee inseneeriasse. 05.05.2026. Tema inseneriteekonnal on mänginud olulist rolli nii perekond kui ka kool – mõlema Burakova vanaisa karjäär oli seotud tehnikaga. Koolist jäid talle aga meelde ja mõjutasid edasist käekäiku inspireerivad reaalaineõpetajad. Ta ise eristus oma koolipõlves kaasõpilastest enim just reaalainetes: „Klassikaaslased on mind tänanud, et ma tõstsin tihti käe ja tahtsin tahvli ees ülesandeid lahendada. Haarasin matemaatikat lennult ja sain süsteemidest ilma suurema vaevata aru.“ Pärnu Koidula gümnaasium ning sealsed inspireerivad õpetajad innustasid Burakova sõnul teda reaalainetesse süvenema ja andsid talle edasiseks erialavalikuks tugeva aluse. Samuti meenutab Burakova vestlusi emaga, mille mõjul julges ta mõelda, et kui reaalained talle sobivad ja huvi pakuvad, võiks inseneeria olla järgmine loomulik samm. Nii jõudiski ta TalTechi tootearenduse ja robootika erialale. Tomatitaimest sündinud insenerilahendus Erialase tööga alustas Burakova juba bakalaureuseõpingute ajal praktika kaudu. Pärast praktikat kujunes sellest välja püsiv töökoht, mis andis talle võimaluse valdkonnas kanda kinnitada. Nii töötas Burakova aastaid mehhatroonikuna – tema ülesanne oli hooldada elektriseadmeid ja tootmispinke. Ühel hetkel tundis ta, et pelgalt rikete kõrvaldamisest ei piisa – ta tahtis paremini mõista, kuidas automatiseeritud masinad tervikuna toimivad ja kuidas neid ise arendada. Sellest soovist kasvaski välja otsus minna magistriõppesse. Magistrantuuris valis Burakova elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala. Tema magistritöö kasvas välja praktilisest probleemist. Nimelt kasvatas ta sõbranna tomateid, mis ei võimaldanud tal pikemalt kodust ära olla, sest taimi tuli kasta. „Tahtsin teha midagi, mis aitaks selle tema jaoks täiesti praktilise probleemi ära lahendada,“ ütles Burakova. Nii sündis idee automatiseeritud potist, mis mõõdaks niiskust ja kastaks taime vastavalt vajadusele. Lahendus jäi küll prototüübi tasemele, kuid see töötab siiani, Burakova sõnul kasutab seda praegu tema vanaema. Ent magistritöö väärtus ei seisnenud Burakova jaoks ainult lõpptulemuses. Kõige olulisem oli võimalus lahendus nullist üles ehitada – ise mõelda, katsetada, ühendada, seadistada ja probleeme likvideerida. „Klassikaaslased on mind tänanud, et ma tõstsin tihti käe ja tahtsin tahvli ees ülesandeid lahendada. Haarasin matemaatikat lennult ja sain süsteemidest ilma suurema vaevata aru.“ Inseneritöö võlu on nähtav tulemus Täna töötab Burakova Pärnumaa metallitööstusettevõttes AQ Components Kodara OÜ tootmisinsenerina, kelle igapäevatöö keskmes on metallkonstruktsioonid: ta analüüsib kliendi saadetud jooniseid ja lahendusi, otsib võimalikke kitsaskohti ning aitab leida viise, kuidas kliendi idee tootmises teoks teha. Inseneritöö suurim võlu peitubki tema jaoks praktilises mõõtmes, võimaluses kasutada igapäevatöös nii teadmisi kui ka käsi. „Kui näen realiseerumas mitme kuu pikkuse töö tulemust, mõjub see väga motiveerivalt,“ tõdes Burakova. Ta on selline inimene, keda motiveerib lahendamatuks peetav olukord: „Laused, et miski on võimatu, tekitavad minus tohutu soovi tõestada, et lahendus on olemas. Tema sõnul ilmneb inseneeria väärtus ka erialaga kaasnevas kindluses ja tööturualases tugevas positsioonis: „Häid insenere on vähe – eriti neid, kes ei karda võtta enda peale keerulisemaid ülesandeid ja kes julgevad vastutada. Julgetele, hakkajatele inimestele leidub tööturul palju võimalusi.” Stereotüübid kaovad siis, kui töö räägib enda eest Olesja Burakova. Foto: Erakogu Burakova ei tee saladust, et naisena on tal tulnud end tehnilises valdkonnas töötades eraldi tõestada. Esimesel erialasel töökohal sai ta tajuda, et meeskolleegid ei võtnud teda alguses tõsiselt. „Neil oli esmalt selline suhtumine, et ah, mida tema ka oskab või teab, ta ju naine. Aga kui nähti minu tööd, julgust ja panust, kadus sooline teema ära.“ Praeguses töökohas on kogemus olnud teistsugune. „Siin otsiti tööle spetsialisti, mitte ilmtingimata meest. Minusse on algusest peale suhtutud kui võrdsesse,” ütles Burakova. See näitab, et tehnilistes valdkondades hakkavad vanad stereotüübid tasapisi murenema ning üha rohkem loeb inimese oskus, mitte tema sugu. Samas rõhutas Burakova, et inseneritöö ei toetu ainult tehnilistele teadmistele. Sama oluline on võime teha koostööd: kuulata, küsida, analüüsida ja kaaluda eri vaatenurki: „Insener ei saa mõelda ainult nii, et mina olen insener ja kogu moos. Kõige parem lahendus sünnib siis, kui oskad teistegi mõtteid päriselt kuulata ja arvesse võtta.” „Neil oli esmalt selline suhtumine, et ah, mida tema ka oskab või teab, ta ju naine. Aga kui nähti minu tööd, julgust ja panust, kadus sooline teema ära.“ Tüdrukutele tuleb näidata, mitte ainult rääkida Burakova usub, et kui tüdrukud näeksid aegsasti, mida inseneriamet endast tegelikkuses kujutab, jõuaks nii mõnigi neist kergemini inseneeriani. Koolid võiksid viia noori rohkem ettevõtetesse, tehastesse ja laboritesse, et inseneeria ei jääks abstraktseks sõnaks: „Oma silm on kuningas. Kohapeal käies saab kõige parema aimu, mida inseneriamet endast täpsemalt kujutab.“ Valdkond on tema sõnul lai ning igaühel on võimalik leida endale midagi meelepärast. „Valida saab muuhulgas tootmise, robootika, mehhatroonika, tootearenduse ja paljude teiste suundade vahel. Karta pole vaja midagi, võiks teha vähemalt proovi ja saada teada, kas eriala sobib või mitte,“ ütles Burakova teistele tüdrukutele julgustuseks. Inseneeria pakub Burakova hinnangul häid karjäärivõimalusi. Ennast näeb ta tulevikus peainseneri rollis, mille nimel ta ka tööd teeb. Nõudliku erialase töö kõrval jätab ta aga teadlikult aega põnevatele ja eripalgelistele hobidele. Muuhulgas meeldib talle mängida basskitarri, tantsida Ladina-Ameerika tantse ja sõita mootorrattaga. „Valida saab muuhulgas tootmise, robootika, mehhatroonika, tootearenduse ja paljude teiste suundade vahel. Karta pole vaja midagi, võiks teha vähemalt proovi ja saada teada, kas eriala sobib või mitte.” * Artikkel valmis koostöös Inseneriakadeemiaga. Inseneriakadeemia üks eesmärk on suurendada tüdrukute osakaalu inseneeria erialadel.