TalTechi küberneetika instituudi doktorant-nooremteadur Kärol Soodla uurib südamepuudulikkust. Täpsemalt seda, mis juhtub südames energia tootmisega siis, kui see enam tavapäraselt töötada ei suuda.
Eveliis Vaaks
Noor linnapuu võib olla ohus juba siis, kui ta näeb pealtnäha veel terve välja. Võra küll rohetab, kuid kõnnitee all võivad juured samal ajal kannatada kuivuse, tihenenud pinnase või toitainete puuduse käes. TalTechi professor Muhammad Mahtab Alam soovib muuta varjatud stressi sensori- ja tehisintellektil põhineva süsteemi abil nähtavaks, nii et haljastuse eest vastutavad inimesed võiksid õigel ajal aru saada, millal puud vett vajavad ja millistes kasvukohtades tuleb nende elujõu hoidmiseks sekkuda.
Miks annab sama viljatusravi protseduur ühe naise puhul arvestatava hulga munarakke, teise puhul aga vaid mõne üksiku? Üks võimalik vastus võib peituda munaraku vahetus ümbruses – keskkonnas, milles munarakk enne ovulatsiooni kasvab ja küpseb.
Nii mõnelgi ettevõttel on probleeme, mille lahendamiseks napib aega, värsket vaadet või laiemaid teadmisi. TalTech tahab haridusinnovatsioonikeskuse brändi TalTech Spin kaudu integreerida need küsimused õppetöösse.
Liiklusummikuid püütakse enamasti leevendada teid laiendades, ühistransporti paremini korraldades või taristusse investeerides. TalTechi tarkvarateaduse instituudi kaasatud professor Sadok Ben Yahia näeb aga suurt potentsiaali tehisintellektis ja nutikamas foorijuhtimises.
TalTechi professor Raivo Sell tõdeb, et on vaid aja küsimus, millal isejuhtivad sõidukid Eesti linnaliiklusse jõuavad. Selleks et need saaksid turvaliselt liigelda, ei piisa aga ainult nutikast autost – linn peab õppima sõidukitega arusaadavalt suhtlema.
TalTechi elektrikonverentsi vestlusringis käsitleti elektriajastu fenomeni – tõsiasja, et inimtsivilisatsioon vajab ja tarbib üha enam elektrienergiast, alustades transpordist ja lõpetades koduste küttesüsteemidega. Vestlusringist jäi kõlama mõte, et elektriajastust võib saada Eesti majanduse uus mootor ainult siis, kui riik, ettevõtted ja haridussüsteem suudavad senisest kiiremini koolitada nii insenere kui ka oskustöölisi.
TalTechi arengukonverentsil tõdeti, et Eesti tööstus liigub mõõnast välja, kuid edasine konkurentsivõime sõltub tarkadest investeeringutest, energialahendustest, rohepöördest ja oskustööjõust. Eesti ei saa loota odavale tööjõule ega piirkonna odavaimale elektrile – edu tuleb ambitsioonist, arendusest ja targemast spetsialiseerumisest.
„See, kas tehisintellekt muudab inimese natuke laisemaks ja natuke lollimaks või aitab tal hoopis paremini mõelda, sõltub paljuski sellest, kuidas inimene ja tehisintellekt omavahel koostööd teevad,“ ütles TalTechi ärikorralduse instituudi professor Mari-Klara Stein otsekoheselt.
Tööstusettevõtete küberturvalisus on juba ammu midagi rohkem kui ainult IT-osakondade mure. Kuna tehased, seadmed ja energiasüsteemid on üha tihedamalt omavahel põimunud, võib üksainus küberintsident ületada andmelekke diapasoonid: see võib peatada tootmise, kahjustada taristut ja seada ohtu ka inimeste turvalisuse.