Ettevõtete muredest saavad tudengite väljakutsed

08.06.2026
Ettevõtete muredest saavad tudengite väljakutsed. 08.06.2026. Ettevõtted saavad tuua esile oma aktuaalsed väljakutsed, mida koos tudengite ja õppejõududega lahti mõtestada. Koostöö käigus võib sündida nii uusi lahendusi, selgemaid probleemipüstitusi kui ka paremaid kontakte tulevaste töötajatega.  „Õppimine pärisprobleemide kaudu,“ võttis TalTechi õppeprorektor Ingrid Pappel kokku uue väljakutsepõhise õppemudeli (VPÕ), mida arendab ja koordineerib haridusinnovatsioonikeskuse all toimetav TalTech SPIN. Selleks, et ettevõte saaks panustada, ei pea tingimata omama täpset tehnilist lähteülesannet. „Sageli ei oska ettevõttes töötavad inimesed ise täpselt sõnastada, milles nende mure üldse seisneb – tajutakse lihtsalt kitsaskohta või arenguvajadust. Koos tudengite ja õppejõududega saame asetada kirjeldatu konkreetsemasse raami,“ selgitas Pappel. Sel moel tegutsevad juba praegu ka Põhjamaade ja  EuroTeqi konsortsiumi partnerülikoolid. Kui väljakutse saab juba piisavalt hästi sõnastatud, on võimalik otsustada, milline oleks parim edasine mänguplaan. Õppetöö algab ettevõtte probleemipüstitusest Ettevõtted võivad võita taolisest sünergiast nii mõndagi. Nad näevad oma probleemi uue nurga alt, saavad tudengitelt ideid ja neil on võimalus tutvuda inimestega, kes võivad asuda nende juures hiljem tööle. Koostöö käigus on näha, kuidas tudeng probleemi mõistab, meeskonnas töötab, oma mõtteid põhjendab ja tagasisidest õpib. Samas ei tule ettevõttel kindlasti kaasamise käigus paljastada oma kõige tundlikumaid ärisaladusi. SPIN-i raames hoidutakse konfidentsiaalsetest teemadest, mida ei saa avatud õppekeskkonnas arutada. Vajadusel kasutatakse anonüümseid või üldistatud andmeid, et koostöö oleks turvaline ja toetaks õppimist. Eesmärk on luua üleülikooliline koostöömudel, mille käigus saavad eri teaduskondade tudengid ja õppejõud koos ettevõtete ja avaliku sektoriga tööd teha. „Meid ei huvita raha ega teenuse müük,“ rõhutas Pappel, kuid lisas naeratades, et raha vastu pole ülikoolil iseenesest midagi ja alati saavad ettevõtted tublisid kas stipendiumide või muude hüvede näol tunnustada. „Ootame ettevõtetelt nende aega, teadmisi ja väljakutseid, õppeprotsessi rikastamist,“ kinnitas ta. Seega peab partner protsessis osalema, tudengitele tagasisidet andma ning aitama hinnata, kas liigutakse õiges suunas: „Ettevõtja on ju probleemi omanik – tema king pigistab.“ TalTechi SPIN ei kavatse piirata ettevõtete kaasatust ainult ühe võimaliku formaadiga. Mõnele ettevõttele võib sobida lühike häkaton, teisele sobib 16-nädalane kursus, mille käigus töötavad tudengite interdistsiplinaarsed tiimid terve semestri ühe konkreetse väljakutsega. Kolmandal juhul võib koostööst võrsuda pikema õppeplatvorm või isegi arendusrada ning koostöö mõne uurimisrühmaga. Õppeprorektori sõnul on praeguseks kokku lepitud esimesed pilootprojektid, mis hõlmavad nii bakalaureuse- kui magistritaset ning eri teaduskondade koostööd. Kaasatud on Targa Linna Tippkeskus ja mitmed ettevõtted. Semestri lõpus toimub pilootprojektide tulemuste esitlemine ja suurem kogemuste jagamiseks ja uute partnerite kaasamiseks mõeldud sündmus. Esialgu kestab väljakutsepõhine õpe valdavalt ühe semestri, kuid edaspidi kaalutakse ka lühemaid ja intensiivsemaid formaate. Inspiratsiooni on saadud nii Põhjamaadest kui ka EuroTeqi konsortsiumi partnerülikoolidest, mis on kasutanud sarnaseid koostööformaate juba aastaid. „Sageli ei oska ettevõttes töötavad inimesed ise täpselt sõnastada, milles nende mure üldse seisneb – tajutakse lihtsalt kitsaskohta või arenguvajadust. Koos tudengite ja õppejõududega saame asetada kirjeldatu konkreetsemasse raami.“ NEXUS kasvatab kaitsetööstusele praktilise kogemusega talente Õppeainete kõrval arendab TalTech SPIN ka pikema kestusega õppeplatvorme. Õppeprorektori sõnul on üks neist sügisel alustav NEXUS, mis keskendub julgeoleku- ja kaitsevaldkonna praktilistele ülesannetele. See toimib sarnaselt Solaride’i või tudengivormeli meeskondadega: erinevate erialade tudengid tulevad kokku, töötavad pikema aja jooksul ühe probleemi kallal ning ülikooli lõpetades annavad kogu teadmuse järgmistele meeskondadele edasi. Kui mõnest ideest tõotab kasvada välja uus arendusprojekt või isegi hargettevõte, saab TalTech omalt poolt hoogu juurde anda. Esimeseks fookuseks on droonid ja mehitamata maismaasõidukid, mis peavad suutma lahendada konkreetseid ülesandeid. Professor Pappeli sõnul on mõeldud näiteks droonile, mis suudaks lennata kolm kuni neli tundi ja kanda kuni 25 kilogrammi raskust koormat. Samas ei ole tema hinnangul kõige olulisem jõuda üksnes paremate tehniliste näitajateni, vaid selleni, et tudengid õpiksid probleeme mõtestama, eri lahendusi omavahel võrdlema ja oma valikuid põhjendama. „Ennekõike tahame arendada tudengite mõtlemisvõimet,“ ütles Pappel. Ettevõtete jaoks ei ole NEXUS seega ainult koht, kus sünnivad tehnilised lahendused. See annab ka võimaluse näha, kuidas tudengid keerulise ülesande kallal töötavad ja lahendusteni jõuavad. NEXUS-esse annab oma teadmiste ja kogemusega panuse ka TalTechi kosmosekeskus. Projekti partneriteks on Milrem, PPA, Kaitsevägi ja Sisekaitseakadeemia, ent Pappeli sõnul on alati teretulnud ka uued partnerid, kes võiksid pakkuda mentorlust, valdkondlikku teadmist, materjale või tehnilist tuge. Väljakutsepõhine õpe kuulub TalTechi arengukava eesmärkide hulka. Plaani järgi peaks iga TalTechi lõpetaja läbima tulevikus vähemalt ühe sellise kursuse. Ettevõtjale tähendab see eelkõige üht: mida varem puutuvad tudengid kokku ettevõtluse ja tööstuse aktuaalsete probleemipüstitustega ja vahetu tagasisidega, seda paremini oskavad nad hiljem tööelus kaasa mõelda ja valdkonda kiiresti panustada. „Ennekõike tahame arendada tudengite mõtlemisvõimet.“
Ettevõtted saavad tuua esile oma aktuaalsed väljakutsed, mida koos tudengite ja õppejõududega lahti mõtestada. Koostöö käigus võib sündida nii uusi lahendusi, selgemaid probleemipüstitusi kui ka paremaid kontakte tulevaste töötajatega. Foto: TalTech

Ettevõtted saavad tuua esile oma aktuaalsed väljakutsed, mida koos tudengite ja õppejõududega lahti mõtestada. Koostöö käigus võib sündida nii uusi lahendusi, selgemaid probleemipüstitusi kui ka paremaid kontakte tulevaste töötajatega. Foto: TalTech

Nii mõnelgi ettevõttel on probleeme, mille lahendamiseks napib aega, värsket vaadet või laiemaid teadmisi. TalTech tahab haridusinnovatsioonikeskuse brändi TalTech Spin kaudu integreerida need küsimused õppetöösse.

Ettevõtted saavad tuua esile oma aktuaalsed väljakutsed, mida koos tudengite ja õppejõududega lahti mõtestada. Koostöö käigus võib sündida nii uusi lahendusi, selgemaid probleemipüstitusi kui ka paremaid kontakte tulevaste töötajatega.  „Õppimine pärisprobleemide kaudu,“ võttis TalTechi õppeprorektor Ingrid Pappel kokku uue väljakutsepõhise õppemudeli (VPÕ), mida arendab ja koordineerib haridusinnovatsioonikeskuse all toimetav TalTech SPIN.

Selleks, et ettevõte saaks panustada, ei pea tingimata omama täpset tehnilist lähteülesannet. „Sageli ei oska ettevõttes töötavad inimesed ise täpselt sõnastada, milles nende mure üldse seisneb – tajutakse lihtsalt kitsaskohta või arenguvajadust. Koos tudengite ja õppejõududega saame asetada kirjeldatu konkreetsemasse raami,“ selgitas Pappel. Sel moel tegutsevad juba praegu ka Põhjamaade ja  EuroTeqi konsortsiumi partnerülikoolid.

Kui väljakutse saab juba piisavalt hästi sõnastatud, on võimalik otsustada, milline oleks parim edasine mänguplaan.

Õppetöö algab ettevõtte probleemipüstitusest

Ettevõtted võivad võita taolisest sünergiast nii mõndagi. Nad näevad oma probleemi uue nurga alt, saavad tudengitelt ideid ja neil on võimalus tutvuda inimestega, kes võivad asuda nende juures hiljem tööle. Koostöö käigus on näha, kuidas tudeng probleemi mõistab, meeskonnas töötab, oma mõtteid põhjendab ja tagasisidest õpib.

Samas ei tule ettevõttel kindlasti kaasamise käigus paljastada oma kõige tundlikumaid ärisaladusi. SPIN-i raames hoidutakse konfidentsiaalsetest teemadest, mida ei saa avatud õppekeskkonnas arutada. Vajadusel kasutatakse anonüümseid või üldistatud andmeid, et koostöö oleks turvaline ja toetaks õppimist.

Eesmärk on luua üleülikooliline koostöömudel, mille käigus saavad eri teaduskondade tudengid ja õppejõud koos ettevõtete ja avaliku sektoriga tööd teha. „Meid ei huvita raha ega teenuse müük,“ rõhutas Pappel, kuid lisas naeratades, et raha vastu pole ülikoolil iseenesest midagi ja alati saavad ettevõtted tublisid kas stipendiumide või muude hüvede näol tunnustada.

„Ootame ettevõtetelt nende aega, teadmisi ja väljakutseid, õppeprotsessi rikastamist,“ kinnitas ta. Seega peab partner protsessis osalema, tudengitele tagasisidet andma ning aitama hinnata, kas liigutakse õiges suunas: „Ettevõtja on ju probleemi omanik – tema king pigistab.“

TalTechi SPIN ei kavatse piirata ettevõtete kaasatust ainult ühe võimaliku formaadiga. Mõnele ettevõttele võib sobida lühike häkaton, teisele sobib 16-nädalane kursus, mille käigus töötavad tudengite interdistsiplinaarsed tiimid terve semestri ühe konkreetse väljakutsega. Kolmandal juhul võib koostööst võrsuda pikema õppeplatvorm või isegi arendusrada ning koostöö mõne uurimisrühmaga.

Õppeprorektori sõnul on praeguseks kokku lepitud esimesed pilootprojektid, mis hõlmavad nii bakalaureuse- kui magistritaset ning eri teaduskondade koostööd. Kaasatud on Targa Linna Tippkeskus ja mitmed ettevõtted. Semestri lõpus toimub pilootprojektide tulemuste esitlemine ja suurem kogemuste jagamiseks ja uute partnerite kaasamiseks mõeldud sündmus.

Esialgu kestab väljakutsepõhine õpe valdavalt ühe semestri, kuid edaspidi kaalutakse ka lühemaid ja intensiivsemaid formaate. Inspiratsiooni on saadud nii Põhjamaadest kui ka EuroTeqi konsortsiumi partnerülikoolidest, mis on kasutanud sarnaseid koostööformaate juba aastaid.

„Sageli ei oska ettevõttes töötavad inimesed ise täpselt sõnastada, milles nende mure üldse seisneb – tajutakse lihtsalt kitsaskohta või arenguvajadust. Koos tudengite ja õppejõududega saame asetada kirjeldatu konkreetsemasse raami.“

Õppeprorektor Ingrid Pappeli sõnul on praeguseks kokku lepitud esimesed pilootprojektid, mis hõlmavad nii bakalaureuse- kui magistritaset ning eri teaduskondade koostööd. Kaasatud on Targa Linna Tippkeskus ja mitmed ettevõtted. Foto: Arno Mikkor

Õppeprorektor Ingrid Pappeli sõnul on praeguseks kokku lepitud esimesed pilootprojektid, mis hõlmavad nii bakalaureuse- kui magistritaset ning eri teaduskondade koostööd. Kaasatud on Targa Linna Tippkeskus ja mitmed ettevõtted. Foto: Arno Mikkor

NEXUS kasvatab kaitsetööstusele praktilise kogemusega talente

Õppeainete kõrval arendab TalTech SPIN ka pikema kestusega õppeplatvorme. Õppeprorektori sõnul on üks neist sügisel alustav NEXUS, mis keskendub julgeoleku- ja kaitsevaldkonna praktilistele ülesannetele.

See toimib sarnaselt Solaride’i või tudengivormeli meeskondadega: erinevate erialade tudengid tulevad kokku, töötavad pikema aja jooksul ühe probleemi kallal ning ülikooli lõpetades annavad kogu teadmuse järgmistele meeskondadele edasi. Kui mõnest ideest tõotab kasvada välja uus arendusprojekt või isegi hargettevõte, saab TalTech omalt poolt hoogu juurde anda.

Esimeseks fookuseks on droonid ja mehitamata maismaasõidukid, mis peavad suutma lahendada konkreetseid ülesandeid. Professor Pappeli sõnul on mõeldud näiteks droonile, mis suudaks lennata kolm kuni neli tundi ja kanda kuni 25 kilogrammi raskust koormat.

Samas ei ole tema hinnangul kõige olulisem jõuda üksnes paremate tehniliste näitajateni, vaid selleni, et tudengid õpiksid probleeme mõtestama, eri lahendusi omavahel võrdlema ja oma valikuid põhjendama. „Ennekõike tahame arendada tudengite mõtlemisvõimet,“ ütles Pappel.

Ettevõtete jaoks ei ole NEXUS seega ainult koht, kus sünnivad tehnilised lahendused. See annab ka võimaluse näha, kuidas tudengid keerulise ülesande kallal töötavad ja lahendusteni jõuavad. NEXUS-esse annab oma teadmiste ja kogemusega panuse ka TalTechi kosmosekeskus.

Projekti partneriteks on Milrem, PPA, Kaitsevägi ja Sisekaitseakadeemia, ent Pappeli sõnul on alati teretulnud ka uued partnerid, kes võiksid pakkuda mentorlust, valdkondlikku teadmist, materjale või tehnilist tuge. Väljakutsepõhine õpe kuulub TalTechi arengukava eesmärkide hulka.

Plaani järgi peaks iga TalTechi lõpetaja läbima tulevikus vähemalt ühe sellise kursuse. Ettevõtjale tähendab see eelkõige üht: mida varem puutuvad tudengid kokku ettevõtluse ja tööstuse aktuaalsete probleemipüstitustega ja vahetu tagasisidega, seda paremini oskavad nad hiljem tööelus kaasa mõelda ja valdkonda kiiresti panustada.

„Ennekõike tahame arendada tudengite mõtlemisvõimet.“