Trialoogi toimetaja
Noor linnapuu võib olla ohus juba siis, kui ta näeb pealtnäha veel terve välja. Võra küll rohetab, kuid kõnnitee all võivad juured samal ajal kannatada kuivuse, tihenenud pinnase või toitainete puuduse käes. TalTechi professor Muhammad Mahtab Alam soovib muuta varjatud stressi sensori- ja tehisintellektil põhineva süsteemi abil nähtavaks, nii et haljastuse eest vastutavad inimesed võiksid õigel ajal aru saada, millal puud vett vajavad ja millistes kasvukohtades tuleb nende elujõu hoidmiseks sekkuda.
Linnapuudelt oodatakse palju. Need aitavad leevendada kuumust, siduda sademevett, parandada elutingimusi ja panustada meeldivamasse keskkonda. Ometi on linn puude jaoks üks üsna keeruline paik. Pinnas on siin tihenenud, ruumi napib, juured konkureerivad taristuga ning kliimamuutus muudab ilma järjest ettearvamatumaks.
TalTechi Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi tenuuriprofessori Muhammad Mahtab Alami sõnul on linnapuude hooldamise üks suuremaid kitsaskohti nähtamatus. Linn võib teada, kuhu puud on istutatud, kuid sageli puudub tal kõnniteede all toimuva asjus vahetu info – pole teada, kas pinnas on piisavalt niiske, kas juurtel on ruumi ja kas kasvutingimused võimaldavad puul elus püsida.
FinEst Targa Linna tippkeskuse Smart City Challenge finalistide hulka valitud lahendus „Puude kasvukohad keerulistes linnatingimustes“ („Tree Pits for Challenging Urban Conditions“) keskendub eeskätt noortele puudele. Alami sõnul on puu esimesed istutamisjärgsed aastad otsustava tähtsusega. Kui ta suudab keerulistes linnatingimustes esimesed kolm-neli aastat vastu pidada, on tal palju suurem võimalus kasvada linnamaastiku tugevaks ja püsivaks osaks.
Kõnevõimeline puu
Alam kirjeldab projekti pikemat visiooni teadlikult lihtsa kujundiga: puu võiks hakata inimesele ütlema, mida ta vajab. „Kujutage ette, et lähete hommikul tööle ja puu ütleb teile: kas te annaksite mulle palun klaasikese vett?“ sõnas ta.
Selle kujundi taga on praktiline tehniline idee. Puude juurde paigaldatud sensorid mõõdaksid mulla niiskust ja vajadusel ka teisi olulisi näitajaid. Kogutud andmed sisestataks veebiplatvormi ning seejärel tehisintellekti toel töötavasse otsustussüsteemi, mis aitaks ennustada, milliseid puid, piirkondi või puuliike millalgi kasta.
Eesmärk on muuta puude hooldamine täpsemaks. Praegu võidakse anda töövõtjale ülesanne kasta kindla graafiku järgi sadu puid. Tegelikkuses võib osa puid vajada vett kiiresti, samal ajal kui teistele pole kastmist üldse tarvis. „Üldjoontes saab öelda, et puude kastmise kvaliteeti tuleks märkimisväärselt parandada,“ ütles Alam.
„Kujutage ette, et lähete hommikul tööle ja puu ütleb teile: kas te annaksite mulle palun klaasikese vett?“
FinEst Targa Linna tippkeskuse Smart City Challenge finalistide hulka valitud lahendus „Puude kasvukohad keerulistes linnatingimustes“ („Tree Pits for Challenging Urban Conditions“) keskendub eeskätt noortele puudele. Alami sõnul on puu esimesed istutamisjärgsed aastad otsustava tähtsusega. Kui ta suudab keerulistes linnatingimustes esimesed kolm-neli aastat vastu pidada, on tal palju suurem võimalus kasvada linnamaastiku tugevaks ja püsivaks osaks. Foto: Pexels
Vähem oletamist, targem veekasutus
Kavandatav süsteem ei lähtu sugugi eeldusest, et igal puul peab kindlasti olema oma isiklik sensor. Alami sõnul tahetaksegi selgitada pilootprojekti käigus välja kõige mõistlikum lahendus. Mõnel juhul – kui puude liik, pinnas või ümbritsevad tingimused ühtivad või on sarnased – võib piisata suuremale hulgale puudele ühest sensorist. Teistes olukordades võib minna vaja täpsemat seiret.
Nii eeldabki projekt midagi palju enamat kui pelgalt nutikat kastmistööriista. Puuliike, kasvukohti ja niiskustingimusi võrreldes on linnadel võimalik paremini aru saada, millised puud millistes oludes kõige paremini vastu peavad. See teadmine aitaks teha tulevikus targemaid istutus- ja haljastusotsuseid.
Rahaline pool on sama oluline kui tehniline lahendus. Iga üksiku puu juurde oleks kulukas sensorit paigaldada, pigem vajavad linnad kasulikku teenust, mis aitaks puid paremini hooldada, vett säästa ja töövõtjate aega mõistlikumalt kasutada. „Igale linnale on oluline oma ressursse optimeerida,“ märkis Alam.
Elanikelt abi, linnalt vastutus
Ühe idee kohaselt tahetakse kaasata puude hooldusse ka kohalikke elanikke. Tulevikus võiks rakendus näidata, millised läheduses kasvavad puud kastmist vajavad, ning anda elanikele võimaluse panustada nende eest hoolitsemisse. Kui inimene märgib kastmise tehtuks, saavad sensorid hiljem kinnitada, kas konkreetse puu kasutatava mulla niiskus on tegelikult paranenud.
Alami sõnul võiks selline lahendus aidata kaasata kohalikke elanikke ning anda ühtlasi linnale vajaliku kindluse, et abi jõuab päriselt õigesse kohta. Mõnes linnas on kogukondlikku kastmist juba katsetatud, kuid tulemused pole alati võrreldavad. Inimesed võivad küll tahta kaasa lüüa, ent linnapuude elujõulisust ei saa ainuüksi vabatahtlikule panusele ja heale tahtele rajada.
Seepärast peaks süsteem jääma linna kontrolli alla. Elanikud saavad küll hooldusesse panustada, kuid see ei asenda spetsialistide tööd. „Tahame arendada usaldusväärse süsteemi, mis annab ühelt poolt elanikele võimaluse osaleda, ent mis jääb teisalt linnade hallata,“ ütles Alam. Kuumemate suvede, tugevamate vihmade ja pingelisemate eelarvete ajal võib selline tasakaal muutuda linnadele üha vajalikumaks.
Nagu öeldud, kuulub idee FinEst Targa Linna Tippkeskuse Smart City Challenge 2025 viie finalisti hulka. Sügisel hinnatakse projekte uuesti ning kahele finalistile eraldatakse kuni 840 000 euro suurune rahastus. Väljavalitud pilootprojektid peaksid alustama 2026. aasta novembris ja kestma 2028. aasta lõpuni.
„Tahame arendada usaldusväärse süsteemi, mis annab ühelt poolt elanikele võimaluse osaleda, ent mis jääb teisalt linnade hallata.”
