Maailmameister, kes uurib südant

Maailmameister, kes uurib südant. 12.06.2026. „Kuigi mu tegevuse tulemusena ei sünni kohe uut ravimit või konkreetset ravisoovitust, aitab see lisada väikeseid, ent vajalikke teadmisi teemale, mida ei ole veel varem väga palju uuritud,“ ütles Soodla. Soodla ei jõudnud südame uurimiseni juhuslikult. Inimese keha, füsioloogia ja lihaste töö on teda huvitanud juba ammu. Kuigi esmalt mõtles ta õppida sporti ja kehakultuuri, langes hiljem otsus siiski rakenduskeemia ja biotehnoloogia kasuks. Bakalaureuseõppe käigus hakkas talle pakkuma aina rohkem huvi biotehnoloogia, mistõttu otsustaski ta jätkata õpinguid magistrantuuris, millega kaasnes rohkem iseseisvust ja vastutust: senisest enam tuli mõelda läbi, milliseid katseid teha, kuidas neid planeerida, teostada ja tulemusi analüüsida. Pärast magistriõpet kaalus Soodla tööleminekut, kuid vestlused teiste doktorantidega aitasid tal mõista, et talle võiks pigem sobida teaduri töö. Möödunud sügisest ongi ta küberneetika instituudi doktorant-nooremteadur, kes uurib südamepuudulikkust. Avab südamepuudulikkuses uusi tahke Soodla selgitab, et südamepuudulikkuse puhul eristatakse muuhulgas kaht vormi: säilinud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkust ehk HFpEF-i ja langenud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkust ehk HFrEF-i. Väljutusfraktsioon näitab, kui suur osa vasaku vatsakese verest iga südamelöögiga välja pumbatakse. Terve südame puhul on see näitaja üldjuhul üle 50%. „Minu doktoritöö keskendub südamepuudulikkuse vormile, mille korral jääb väljutusfraktsioon küll normaalsuse piiresse, kuid süda ei suuda efektiivselt töötada,“ selgitas Soodla. HFpEF-i korral ei lõõgastu südame vasak vatsake piisavalt, mistõttu see ei täitu piisava hulga verega. Selle tulemusel jõuab organismi vähem verd ning kudede varustamine hapniku ja toitainetega halveneb. Kui HFrEF-i on uuritud rohkem ja selle raviks on juba välja töötatud mitmeid võimalusi, siis HFpEF-i on siiani peetud keerulisemaks südamepuudulikkuse vormiks, mida seetõttu ka vähem mõistetakse. HFrEF-i raviks kasutatavad ravimid ei sobi HFpEF-i patsientidele, mistõttu tuleb täpsemalt selgeks teha, mis selle haiguse korral südames muutub. Soodla doktoritöö uuribki, kuidas toodetakse HFpEF-iga hiirte südametes energiat, kuidas energia südames jaotub ja liigub ning milliseid muutusi see kaasa toob. Teisisõnu püüab ta välja selgitada, mis juhtub südame energeetikaga siis, kui süda näib ühe näitaja järgi veel justkui normaalselt töötavat, kuid ei suuda tegelikult organismi piisavalt tõhusalt verega varustada. „HFpEF-i puhul on veel vaja palju uurida ning minu eesmärk ongi täita puudujääke HFpEF-i südame energeetikat ja metabolismi puudutavates teadmistes. Meil tuleb hakata haigusest paremini aru saama,“ ütles Soodla. Südamepuudulikkus on nii Eestis kui ka Euroopas kiiresti kasvav terviseprobleem. Soodla sõnul elab Euroopas hinnanguliselt üle 15 miljoni südamepuudulikkusega inimese ning Eestis on südame- ja veresoonkonnahaigused endiselt üks peamisi surmapõhjuseid. HFpEF moodustab ligikaudu poole kõigist südamepuudulikkuse juhtudest ning rahvastiku vananemise ja metaboolsete haiguste sagenemise tõttu võib selle osakaal tulevikus veelgi kasvada. „Minu doktoritöö keskendub südamepuudulikkuse vormile, mille korral jääb väljutusfraktsioon küll normaalsuse piiresse, kuid süda ei suuda efektiivselt töötada.” Veemotos ei piisa kiirest paadist Lisaks laborile võib Soodlat tihti leida vee peal kihutamas – nimelt on ta veemotospordis GT30 masinaklassi (rahvusvaheline ringrajapaatide klass, milles sõidetakse 30-hobujõuliste,standardmootorit kasutavate paatidega) maailmameister ja kümnete tiitlivõistluste medaliomanik. Aastate eest märkasid Kärol Soodla vanemad meremessil veemoto boksi ja kuna ala tundus põnev, pakkusid nad, et tütar võiks seda spordiala proovida. Kuna Soodla lähtub põhimõttest, et elus tuleb teha kõike täie pühendumusega, on ta tänaseks jõudnud ala täielikku tippu. Mullu suvel krooniti ta GT30 masinaklassi maailmameistriks. „Veemotos ei tohi alla anda. Kümne aasta töö kandis vilja ja sain lõpuks tiitli, mida olin kõik need aastad ihaldanud,“ ütles Soodla. Tema sõnul võivad saada võistlustel otsustavaks kõige väiksemad detailid, sealhulgas ebasobiv laine või pisiviga stardis. Et püsida veemotospordi tipus, läheb vaja nii julgust, detailitundlikkust kui ka külma närvi. Ta ei tee ala ohtlikkusest saladust. Motosport on paratamatult riskantne ning ka Soodla on pidanud kogema kokkupõrkeid ja teisi keerulisi olukordi. Seepärast ei piisa rajal ainult julgusest. Kindlustunne peab tulema treeningust, kogemusest ja teadmisest, kuidas kriitilisel hetkel tegutseda. „Ma naudin vabadust seal paadis. Ma vastutan ise oma tegude eest,“ kirjeldas Soodla. Pärast maailmameistritiitlit ei jäänud Soodla loorberitele puhkama ega senisesse võistlusklassi pidama. Ta liikus edasi uude paadiklassi, milles sõidetakse kõhuli lamades ja kus kiirus võib ulatuda üle saja kilomeetri tunnis. Uus paat tähendab tema jaoks jälle õpet: kehaasend on teine, tunnetus teistsugune ja ka sõit nõuab harjumuspärasest erinevat loogikat. Kui katse ei õnnestu, tuleb edasi minna Soodla jaoks seob teadust ja sporti järjepidevus. Laboris ei piisa ainult huvist, nagu veemotos ei piisa ainult kiirest paadist. Mõlema puhul tuleb leppida sellega, et kõik ei pruugi alati plaani järgi minna. Teadustöös läheb vaja oskust oma samme läbi mõelda, tulemusi kriitiliselt vaadata ja vajadusel uuesti alustada. Soodla sõnul ei sünni edasiminek ainult õnnestumistest. Sageli tuleb järgmine mõte pigem siis, kui katse tulemus ei vasta algselt loodetule. Sel juhul peab saama aru, kas on vaja muuta katse ülesehitust, meetodit või seniseid eeldusi. Sama kogemus on talle tuttav veemotospordist. Maailmameistritiitel ei tulnud ühe õnnestunud sõidu, vaid aastatepikkuse töö toel. Seepärast näeb ta, et sport ja teadus toetavad teineteist rohkem, kui esmapilgul paistab: „Mõlemas tuleb hoida fookust, tulla toime tagasilöökidega ja jääda oma eesmärgile kindlaks. Tuleb hakkama saada ka siis, kui kõik kohe välja ei tule.“ „Veemotos ei tohi alla anda. Kümne aasta töö kandis vilja ja sain lõpuks tiitli, mida olin kõik need aastad ihaldanud.”