Odavam ja kindlam toasoe sõltub tulevikus üha rohkem sellest, kui targalt suudame eri energiaallikaid omavahel kombineerida. TalTechi soojusenergeetiku Igor Krupenski sõnul on Eestis suur kasutamata võimalus tööstuse, andmekeskuste ja reovee heitsoojuses, mille kõrvale jäävad olulist rolli mängima ka puiduhake, soojuspumbad ja salvestid. Hästi juhitud kaugküte võiks aidata nii hinnakõikumisi pehmendada kui ka energiasüsteemi tasakaalustada.
Eveliis Vaaks
NATO peasekretär Mark Rutte ütles TalTechis tudengitele ja teadlastele peetud avalikul loengul, et Eesti on kogu alliansile eeskujuks nii kaitseinvesteeringute, Ukraina toetamise, tehnoloogilise innovatsiooni kui ka ühiskondliku kriisivalmidusega. Tulevaste inseneride ja teadlaste ühe pakilisema ülesandena tõi ta esile drooni- ja droonitõrjetehnoloogia ning tõhusama õhukaitse arendamise.
Nagu poes skaneerime ise kauba ning reisile minnes broneerime lennu ja hotelli, liigub ka tervishoid üha enam iseteeninduse suunas. TalTechi professori Peeter Rossi sõnul võiks inimene tulevikus ise koguda ja hallata senisest rohkem oma terviseandmeid ning saada nende põhjal soovitusi juba enne haiguse väljakujunemist. Esimesi samme selle suunas Eestis praegu tehaksegi.
Eesti merendussektor vajab tulevikus meremeeste kõrval üha enam IT-, andme- ja õigusvaldkonna ning teiste erialade oskustega inimesi. Ometi püsib merendusest endiselt kuvand kui traditsioonilisest laevade ja meresõiduga seotud tegevusalast. WISTA Estonia aastaseminaril tõdeti, et selle lõhe ületamiseks peavad ülikoolid, ettevõtted, riik ja kohalikud omavalitsused senisest tihedamat koostööd tegema.
Eesti loob tuumaregulaatorit ja otsib võimalikku jaama asukohta, kuigi otsust tuumajaama rajamiseks pole veel tehtud. Trialoogi debatt näitas, et enne lõplikku otsust on vaja vastata veel mitmele olulisele küsimusele: kui kalliks väikereaktorid kujunevad, millise hinnaga need elektrit toodavad, kui suure riski võtaks riik ning kas Eestis on piisavalt teadmisi ja inimesi, et jaama ohutult käitada ja kontrollida.
Nutikellad koguvad meie tervise kohta üha rohkem andmeid, kuid kõiki näite ei saa veel usaldada. TalTechi teadlased uurivad, kuidas muuta randmelt kogutud info tervishoius kasutatavaks.
Liisi Särglep ei unistanud lapsena inseneriametist. Tema esimene plaan oli õppida arstiks, ent kui Tartu Ülikooli uks esimesel katsel ei avanenud, viis järgmine valik ta Tallinna Tehnikaülikooli tootearendust ja tootmistehnikat õppima.
Ülikool võib anda noorele korralikud IT-teadmised, kuid sellest ei pruugi töö leidmiseks piisata. ESTDEVi ja TalTechi ettevõtluskoostöös uuriti Eesti, Keenia, Nigeeria ja Armeenia kogemust, et saada teada, mis aitab IT-lõpetajal pärast ülikooli erialasele tööle jõuda. Selgus, et edu ei sõltu ainult õppekavast – vähemalt sama tähtsad on praktiline kogemus, algatusvõime, ettevõtlusoskused ja side tööandjatega.
Kui arendaja tahab praegu teada, kas kavandatava hoone kõrgus vastab planeeringule, tuleb vajalik tingimus sageli üles otsida seletuskirjast või jooniselt ja seda käsitsi kontrollida. Tulevikus võiks sama kontrolli teha automaatselt. TalTechi teadlased töötasid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel välja kontseptsiooni, kuidas viia Eesti planeeringuandmed PDF-failidest masinloetavale kujule.
TalTechi vilistlane Henri Klemmer alustas elektrivõrkude inspekteerimist tudengina Raplamaal – siis käis ta liine läbi vaatamas jalgsi. Täna juhib ta Hepta Insightsi, mis kasutab droonide, satelliitide ja sensorite kogutud andmeid, et leida võrgurikkeid kiiremini, hinnata riske täpsemalt ja suunata hooldus sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.