Tööstusettevõtete küberturvalisus on juba ammu midagi rohkem kui ainult IT-osakondade mure. Kuna tehased, seadmed ja energiasüsteemid on üha tihedamalt omavahel põimunud, võib üksainus küberintsident ületada andmelekke diapasoonid: see võib peatada tootmise, kahjustada taristut ja seada ohtu ka inimeste turvalisuse.
Eveliis Vaaks
TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja tehisaruekspert Tanel Tammet tõdes TalTechi innovatsioonifestivalil, et mida rohkem AI inimese eest ära teeb, seda rohkem hakkavad inimesed teda pimesi usaldama.
Ratas muutub linnas loomulikuks liikumisvahendiks siis, kui teekond on turvaline, arusaadav ja katkematu. Kui rattatee lõpeb ootamatult, kui see on liiga kitsas, halvasti märgistatud või sunnib ratturi keerulisse liiklusse, jääb ratas paljudele pigem juhuvalikuks kui igapäevaseks transpordiks.
Kui viimased kümme aastat on infosõja kontekstis räägitud peamiselt valeuudistest, trollivabrikutest ja sotsiaalmeedia manipulatsioonist, siis TalTechi Innovatsioonifestivali 2026 peaesineja, Centre for the Analysis of Social Media (CASM ehk Sotsiaalmeedia-alase analüüsi keskuse) teaduri ja kaasasutaja Carl Milleri hinnangul on see alles algus. Tema sõnul liigub infosõda edaspidi keskkondadesse, kust inimesed üha enam oma teadmisi, arvamusi ja maailmapilti ammutavad – suurtesse keelemudelitesse.
Ühel päeval hakkas Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilasfirma otsima ideed, mis annaks võimaluse lahendada mõnda igapäevast, kombatavat probleemi. Sellest taotlusest kasvas aga välja märksa suurem teekond – koostöö TalTechi teadlastega ja praktiline õppetund sellest, kui palju tööd nõuab ühe idee muutmine toimivaks tooteks.
TalTechi vilistlane Olesja Burakova tantsib flamenkot, mängib basskitarri, sõidab mootorrattaga ja otsib metallitööstuses lahendusi keerulistele tootmisprobleemidele. Ta on elav tõestus sellest, et insener ei mahu kitsastesse stereotüüpidesse. Täna töötab Burakova insenerina AQ Components Kodara OÜ-s ning teab omast kogemusest, et inseneeria ei küsi sugu, vaid tahet mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremini toimima panna.
Oktoobris jõudis lõpule TalTechi ja kliimaministeeriumi ühine koostööprojekt, mille eesmärgiks oli kaardistada Läänemere tõsisemaid reostusküsimusi. Selgus, et Läänemere probleem ei peitu mitte sugugi ainult tänases reostuskoormuses, kuna märkimisväärne osa toitaineid on jõudnud talletuda merepõhja setetesse aastakümnete jooksul ning teatud tingimuste täitumisel võivad need ained uuesti vette liikuda.
Kui lennuk on liiga kallis ja laev liiga aeglane, võib nende vahele mahtuda laugur – veepinna kohal liikuv kiire ja energiatõhus alus, mille tulevikupotentsiaali uurivad TalTechi teadlased rahvusvahelises Airshipi projektis.
Ringmajanduse aastakonverents tõi ühe laua taha metsanduse, keemiatööstuse, kaitsevaldkonna eksperdid ja tööstuse esindajad, kes arutlesid selle üle, kuidas Eesti ressursse rohkem väärtustada ja vähem raisata.
Inseneeriat nähakse endiselt liiga sageli kui valdkonda, mis sobib vaid reaalainete tippudele või sünnipärastele leiutajatele. Teede korrashoiu ja ehitusega tegeleva Verston Eesti ehitusdigitaliseerimise eestvedaja ja TalTechi nõukogu liige Miina Karafin ütleb otsesõnu: arusaam inseneriõppe eksklusiivsusest on eksitav ja hoiab paljusid eemale valdkonnast, mis neid tegelikult väga vajab.