Inseneride tähtsus ja ühiskondlik roll tõuseb avalikkuses esile vaid aeg-ajalt – siis, kui räägitakse tööturu seisukorrast või tudengite vastuvõtust. Ent inseneeria on piisavalt oluline teema, et püsida pidevalt ühiskondlike arutelude fookuses. Kas noored üldse teavad, kes on insener ja miks ta on tähtis?*
Kuigi Eesti inimeste finantsteadmised on aastaid püsinud head, pole see nende rahakäitumises väljendunud. Rahandusministeerium pöörduski teadlaste poole küsimusega: kas probleemi tuum võib peituda selles, kuidas rahatarkust mõõdetakse, või tuleb pigem mõjutada-muuta inimeste harjumusi?
Pole kaugel aeg, mil juhtrobotid võivad hakata haiglates, raamatukogudes või suurtes büroohoonetes õige teed kätte näitama. TalTechi IT-kolledžis doktoritöö kaitsnud Kristel Marmori teadustöö näitab aga, et sel juhul ei piisa ainuüksi roboti tehnilisest võimekusest: inimene peab oskama robotit kasutada ning organisatsioon peab andma robotile selge rolli ja toe.
Andres Kiitam, Kaia Tõnsuaadu ja Tiit Metsvahi jõudsid Tallinna Tehnikaülikooli (toona Tallinna Polütehnilise Instituuti) tööle 1970. aastate keskel – kolmes eri valdkonnas ja kolmel eri põhjusel. Tänavu pälvivad nad kõik ülikooli tunnustuse Honor Universitatis, mis on mõeldud tähistama vähemalt 50 aasta pikkust truudust ühele töökohale.
Praeguste energiakandjate kaalumistegurite tõttu võib suurema energiakuluga hoone saada arvutuslikult parema energiamärgise. TalTechi teadlased uurisid kliimaministeeriumi tellimusel, kuidas süsteemi täiendada, nii et energiamärgis peegeldaks paremini hoone energiatõhusust ja võimaldaks käsitleda erinevaid küttelahendusi võrdsemalt.
Intelligentne robootika aitab luua ülikooli teadustöö ja tööstuse praktiliste vajaduste vahelist silda, sest see võimaldab arendada inimkeskseid, ohutuid ja muutuvate tööprotsessidega kohanevaid automatiseerimislahendusi.
Eesti Teadusagentuur ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus korraldavad 29. septembril Tallinnas energia koostööpäeva, mille kiirkohtinguvorm võimaldab ettevõtetel ja teadlased korraks koostöövõimalusi arutada.
Inseneride põua põhjused võivad ulatuda otsapidi põhikooli matemaatikatundi. Hoolimata Eesti noorte väga headest rahvusvahelistest tulemustest on suur hulk õpilasi, kes kaotavad matemaatika osas järje käest juba põhikoolis. Hiljem on aga tekkinud lünki raske tasa teha. Haridustrefi paneeldiskussiooni „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ käigus arutati, miks on olukord selline ja mida saaks matemaatika õpetamises muuta.
Arvamusfestivalil toimunud arutelul „Kelle vihm, kelle uputus?“ otsiti vastust küsimusele, kuidas käidelda sademevett, kui vesi kinnistu- ega vastutuspiire ei tunnista. Ühe laua taha kogunesid riigi, kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtete, arendajate, projekteerijate, teadlaste ja koduomanike esindajad.
Kui sõita Helsingis Clarioni hotellis liftiga, võib sattuda kabiini, mille projekteeris TalTechi vilistlane Ingrid Ormus. Tänaseks on Ormus liikunud projekteerimisest hangete ja projektijuhtimiseni ning töötab ettevõttes Skeleton Technologies – tema karjäär näitab ilmekalt, kuivõrd erinevaid võimalusi võib inseneriharidus avada ja kuivõrd vähe vastab tegelik inseneritöö levinud stereotüüpidele.