Trialoogi peatoimetaja
Maailma teaduspäev tuletab meelde, et teaduse mõju sõltub muuhulgas sellest, kuivõrd hästi ühiskond teadust mõistab ja kuivõrd teadlikult selle üle arutleb. Keskendunud aruteludeks on vaja platvorme, mis pakuvad võimalusi keerulisi teadmisi kannatlikult lahti seletada ning teadlastel, ettevõtjatel ja avaliku sektori esindajatel üksteist päriselt kuulata.
10. novembril tähistatav maailma teaduspäev rahu ja arengu heaks kutsub mõtlema teaduse rollile ühiskonnas. Teadus aitab kaitsta meie haavatavat planeeti, lahendada praktilisi probleeme ja leida ka keerulistes oludes koostöövõimalusi. Ent teadmised ei jõua ühiskonnani iseenesest. Neid tuleb selgitada, nende üle arutleda ja siduda neid otsustega, mis mõjutavad inimeste elu.
Selle töö eelduseks on oskus lugeda ja mõista pikemaid ning keerukamaid tekste. Ajakirja The Atlantic ajakirjanik Rose Horowitch kirjeldab oma hiljutises artiklis „The End of Reading Is Here”, kuidas lühikeste ja killustatud tekstide ning pideva sõnumivoo keskel võib väheneda kannatlikkus pikemasse teksti süveneda. Nii võib nõrgeneda ka oskus jälgida keerukat mõttekäiku, teha järeldusi ning eristada põhjendatud argumenti pelgalt veenvast esitusest.
See ei tähenda, et lühivideod, taskuhäälingud või sotsiaalmeedia oleksid väärtusetud. Need aitavad tähelepanu võita ja ideid levitada. Kuid teadustööd ning sellega kaasnevat ebakindlust, piiranguid ja võimalikke tagajärgi ei saa alati mõne lausega kokku võtta. Mõni teadmine vajab rohkem ruumi: tausta, eri vaatenurki ja aega, et lugeja saaks kaasa mõelda.
See mure pole võõras ka Eestis. PISA 2025 uuringus said Eesti 15-aastased õpilased lugemises 499 punkti ehk 12 punkti vähem kui 2022. aastal. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on tulemus viimase kümne aastaga langenud 15 punkti. Eesti õpilaste tulemused on rahvusvahelises võrdluses endiselt väga tugevad, kuid langustrend väärib tähelepanu. PISA hindab muuhulgas õpilaste oskust teksti mõista ja selle põhjal järeldusi teha. Nimetatud oskusi on vaja ka teadusuudiste hindamiseks ja avalikes aruteludes kaasarääkimiseks.
Teadmised peavad jõudma otsusteni
Teaduskommunikatsioon ei tähenda, et keerulist tuleb iga hinna eest lihtsustada. See tähendab oskust teha keeruline arusaadavaks, nii et oluline sisu säiliks. Trialoogi kolumnist Jan Kaus on kirjutanud, et teaduse kasvav keerukus võib suurendada ühiskonnas igatsust lihtsate vastuste järele. Teadlaste ülesanne pole üksnes uusi teadmisi luua, vaid ka otsida viise, kuidas neist väljaspool oma eriala piire rääkida. Ükski labor ei asu vaakumis.
Teaduse väärtus avaldub selleski, kuidas jõuavad teadmised avaliku sektori ja ettevõtete otsustesse. Euroopa Komisjoni 2025. aastal avaldatud Eurobaromeetri küsitluses leidis 63% vastanutest, et avalikkuse kaasatus teadus- ja tehnoloogiaarendusse aitab tagada arendustegevuse vastavust ühiskonna vajaduste, väärtuste ja ootustega. Samuti arvas 80% vastanutest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö tulemused peaksid olema veebis tasuta kättesaadavad. Need tulemused osutavad kahele olulisele põhimõttele: teadus peab ühiskonda kuulama ning teadustöö tulemused peavad jõudma avalikkuseni.
Ka ettevõtete jaoks on teadus- ja arendustegevus strateegiline investeering. Euroopa Komisjoni 2025. aasta ülevaate järgi kulutasid maailma 2000 suurimat teadus- ja arendustegevusse investeerivat ettevõtet 2024. aastal sellele kokku 1,4 triljonit eurot. See moodustas üle 90% kogu ettevõtete rahastatud ülemaailmsest teadus- ja arendustegevusest. Komisjoni analüüsist selgus, et nende ettevõtete vastavad investeeringud on aidanud kasvatada tootlikkust ja taotleda patente. Teadmistest sünnib väärtus juhul, kui need jõuavad oskuste, koostöö ja toimivate rakenduste kaudu ettevõtlusse ning ühiskonda.
Ülikoolis tehtud avastus ei muutu automaatselt tooteks, teenuseks ega paremaks avalikuks teenuseks. Teadusliku idee teostumiseks on vaja ettevõtjaid, kes oskavad arendusele praktilist väljundit luua, ning avalikku sektorit, mis tunneb ühiskonna vajadusi ja saab aidata uusi lahendusi rakendada. Teadus loob teadmisi, ettevõtlus suudab muuta need toimivateks uuendusteks ning avaliku sektori toel saab luua tingimused, mis võimaldavad uuendustel laiemalt levida.
Teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöö eeldab, et eri valdkondade inimesed mõistavad üksteise tegemisi ja oskavad üksteisele küsimusi esitada. Teaduspõhiste ettevõtete arengut võivad takistada sobivate äripartnerite vähesus, teadlaste ajapuudus ning akadeemilise töö mõõdikud, mis ei pruugi soodustada teadmiste rakendamist. Need probleemid vajavad avalikku arutelu, nii et teadlased, ettevõtjad ja otsustajad saaksid ühiselt lahendusi otsida.
Koht, kus teadus ja ühiskond kohtuvad
Seepärast on vaja väljaandeid, mis aitavad luua teadusele avalikku aruteluruumi. Trialoog avaldab teadlaste, ettevõtjate ja teiste asjatundjate kirjutatud lugusid teaduse, majanduse ja ühiskonna kokkupuutepunktidest. Kirjalik formaat ei sobi iga sõnumi edastamiseks, kuid see võimaldab näidata, kuidas mingi idee on kujunenud, millistele tõenditele see toetub ja millised küsimused on veel vastuseta.
2024. aasta veebruaris tegevust alustanud Trialoog on avaldanud üle 1000 loo, neist ligi 200 inglise keeles, ning toonud lugejateni enam kui 500 teadlase, ettevõtja ja avaliku sektori esindaja seisukohad. Trialoogi lugusid on loetud üle miljoni korra. Nii mõnigi neist on jõudnud teistesse Eesti väljaannetesse, Trialoogi tekste on teiste hulgas avaldanud Delfi, ERR, Postimees ja Äripäev ning rahvusvahelised väljaanded Science & Business, EurekAlert ja Estonian World.
Praeguse aja ühiskonda muudab jõuliselt tehisaru. Selle areng mõjutab juba teadustööd, ettevõtlust, haridust, avalikke teenuseid ja meie infokeskkonda. Mida laiemalt hakatakse tehisaru kasutama, seda olulisem on arutada nii selle võimalusi kui ka piire ning mõju inimeste igapäevaelule. Trialoog on avaldanud üle 140 tehisaruteemalise loo, mis käsitlevad ilminguga kaasnevate muutuste eri vaatenurki. Tehisaru kajastatus meie kanalis näitlikustab, miks vajame väljaandeid, mis annavad keerukatele küsimustele ruumi ja aitavad ühiskonnal tehnoloogiliste muutustega kaasa mõelda ja ka kaasas käia.
Maailma teaduspäev loodi selleks, et tugevdada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet. UNESCO kuulutas päeva välja 2001. aastal, lähtudes 1999. aastal Budapestis toimunud maailma teaduskonverentsil kehtestatud kohustustest. Algne mõte on endiselt ajakohane: teaduse väärtus ei seisne mitte ainult avastustes, vaid ka praktilises koostöös ja suutlikkuses kasutada teadmisi ühiste probleemide lahendamiseks.
Kui tahame, et teadus aitaks kujundada kestlikumat ühiskonda, peame hoolitsema selle eest, et ühiskonnal oleks võimalus teadusest paremini aru saada. Trialoog pakub selleks ruumi – meie keskkonnas saab keerulisi teemasid rahulikult käsitleda, eri valdkondade teadmisi kokku tuua ja lugejaid kaasa mõtlema kutsuda.
Jälgi Trialoogi ka Facebookis ja LinkedInis, et olla kursis uute lugude ja aruteludega.
