Tallinna maa-alused torustikud pole tänavapildis nähtavad, kuid nende toimimise katkemisel võib olla elanikele otsene mõju, mis väljendub üleujutustes ja võimalikus keskkonna reostuses. Just seda probleemi püüab lahendada TalTechi teadlaste projekt „Proactive Management of Urban Water Networks“.
TalTechi energiakonverents kinnitas, et eri tehnoloogiad suudab tervikuks siduda süsteem, mitte üksik lahendus.
TalTechi rakendusuuring näitas, et Eesti tingimustes saab naftapõhist bituumenit osaliselt asendada puidutööstuse kõrvalsaaduse ligniiniga, kuid lahendus toob kaasa ka uusi väljakutseid.
Paljud teadusideed jäävad pidama mitte tehnoloogia, vaid inimeste taha, kes need turule viiksid. TalTech proovib teaduse ja äri vahelist lõhet hakata teadlikult sulgema, otsides enam kui kümnele teadusprojektile ülikooliväliseid kaasasutajaid.
Elurikkus ei ole pelgalt looduskaitsjate mure, vaid meie kõigi elu alus – just sellest sõltuvad puhas õhk, vesi, toit ja lõpuks ka majanduse tulevik.
Tallinnas peetud tarkade linnade kogemuskonverentsilt jäi kõlama selge sõnum: vastupidavus ei ole enam linnade jaoks lisaväärtus, vaid ellujäämise eeltingimus. Kliimariskide, küberohtude, taristupingete ja sotsiaalse hapruse ajastul ei piisa enam targast linnast – vaja on linna, mis suudab kriisidele vastu pidada juba enne nende puhkemist.
Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.
Kas teadlase roll on maailma mõtestada või seda ka muuta? TalTechis peetud avalikul loengul arutles Maynoothi Ülikooli professor Rob Kitchin selle üle, kui sõltumatu saab teadus tegelikult olla ning kas akadeemiline sfäär peaks hoidma otsustajatega distantsi või tegema nendega tihedamat koostööd. Tema sõnul pole küsimus mitte üksnes teaduse mõjus, vaid ka selles, millist rolli ühiskond teadlastelt ootab.
Eesti biotehnoloogiaettevõte Äio ja loodusliku kosmeetika bränd tilk! tõid turule esimese lõpptarbijale mõeldud nahahooldustoote, mille keskmes on Äio biofermenteeritud õli.
Ringmajandusest rääkides kiputakse keemiatööstust nägema eelkõige probleemina – millegi saastava, ohtliku ja vananenuna. Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Riina Aava sõnul on selline vaade aga liiga kitsas. Just keemia ja keemiatehnoloogiad võivad olla võtmeks, mis aitab ressursse targemalt kasutada, jäätmeid vähendada ja uusi lahendusi luua.