Trialoogi toimetaja
„Rahvastik vananeb, ressursse jääb aina vähemaks, tervishoiutöötajaid ei tule piisaval hulgal peale,“ tõdes TalTechi ettevõtluspäeval e-tervise keskuse teadur Elli Valla. Ühe võimaliku lahendusena arendavad TalTechi teadlased digivisiiti, mis võiks aidata patsientidel pärast haiglast lahkumist raviplaanist kinni pidada ja säästa tervishoiutöötajate aega.
Kujutagem ette inimest, kes on pärast infarkti haiglast koju pääsenud. Arst on määranud ravimid ja andnud soovitusi. Nädal hiljem uuritakse patsiendilt, kuidas tal läheb, kas ta on ravimeid võtnud ja piisavalt liikunud. Küsimusi esitab aga tehisarul põhinev virtuaalne abiline.
Just sellist lahendust TalTechis arendataksegi. Valla sõnul sobib see näitlikustama tehisaru võimalikku tervishoiualast kasulikkust. Sarnaseid võimalusi leidub muidugi mõista palju rohkem, alates haiguste avastamisest ning lõpetades taastusravi hindamise ja arstide töö lihtsustamisega.
Haiguse märgid võivad peituda ühesainsas joonistuses
Valla uurib muuhulgas, kuidas tuvastada nutiseadme abil Parkinsoni tõbe. Ta pakkus oma doktoritöös välja viise, kuidas eristada telefonide ja tahvelarvutitega kogutud andmete põhjal Parkinsoni tõvega inimesi tervetest.
Inimeselt võib näiteks paluda joonistada tahvelarvutile spiraal. Lihtne ülesanne annab üllatavalt palju teavet. Seade registreerib, kui kiiresti inimene joonistab, kui tugevalt ta ekraanile vajutab ja millise nurga all ta pliiatsit hoiab.
Masinõpe suudab otsida andmetest Parkinsoni tõvele viidata võivaid mustreid. „Nende hulgast leiab tunnuseid, mida inimese silm isegi ei näe,“ selgitas Valla.
Kahe terve inimese spiraalid võivad olla väga erinevad, mistõttu on haigusele viitavaid tunnuseid keeruline kindlate reeglitega kirjeldada. Masinõpe aitab leida seoseid, mida inimene ise märgata ei suuda. Tulevikus võiksid aidata sellised lahendused tuvastada haigusi tuvastada juba kas või perearstikeskustes või kodus.
Sarnaseid võimalusi uuritakse ka taastusravis. Praegu kasutatakse liikumise hindamiseks spetsiaalseid kõnnilaboreid, mille kaamerad, surveplaadid ja kehale kinnitatud markerid mõõdavad inimese liigutusi. TalTechi teadlased otsivad võimalusi, kuidas koguda vajalikku teavet lihtsamalt ja soodsamalt, nii et arstidel ning füsioterapeutidel oleks patsiendi paranemist kergem jälgida.
Teadlaste töölaual on teisigi põnevaid ideid. Muuhulgas on hakatud uurima, kas higis leiduvate ainete põhjal saaks ennustada teatud verenäitajaid. Kui see õnnestuks, võiks mõne näitaja jälgimiseks piisata higiproovist. Eriti väärtuslik oleks see vastsündinute puhul, kellelt tuleb korduvalt verd võtta.
TalTechi e-tervise keskuse teadur Elli Valla tutvustas ettevõtluspäeval tehisaru võimalusi haiguste varajases avastamises, patsientide jälgimises ja arstide igapäevatöö lihtsustamises. Tema sõnul sõltub uute lahenduste kasutuselevõtt suuresti sellest, kui palju arstid ja patsiendid neid usaldavad.
Kes jälgib patsiendi tervist pärast haiglat?
Üks Valla tutvustatud arendusi puudutas küsimust, kuidas oleks võimalik aidata inimestel määratud ravi järjekindlalt järgida.
Insuldi või infarkti järel on oluline langetada LDL-kolesterooli ehk halva kolesterooli taset. Ravimid ja raviplaan võivad patsiendil küll olemas olla, kuid ravi tulemus sõltub suuresti sellest, kui hoolikalt ta saadud soovitusi järgib.
Ideaalis võiks arst või õde patsiendile regulaarselt helistada, küsida tema enesetunde järele ning uurida, kas ravimid on võetud ja liikumissoovitused täidetud. Tervishoiutöötajate nappuse tõttu on sellist teenust aga keeruline igale inimesele pakkuda.
Kardioloog Margus Viigimaa juhtimisel arendataksegi digivisiiti, mis võiks patsiendiga kord nädalas suhelda, ning inimene saaks vastata küsimustele nii kirjalikult kui ka suuliselt. Lahendusega on võimalik ühendada ka nutikella, mille andmeid digivisiit arvesse võtab.
Teadlased tahavad teada, kas regulaarne suhtlus aitab parandada ravisoostumust, s.t seda, kui hästi patsient raviplaanist kinni peab. Kliiniline uuring peaks algama 2027. aasta jaanuaris.
Tehisaru võidaks arstile lisaaega
Teadlased uurivad sedagi, kuidas saaks tehisaru arsti tööd nii enne patsiendi vastuvõttu kui ka selle ajal lihtsustada. Keelemudelit võiks suunata patsiendilt juba visiidi eel küsima, millised sümptomid teda vaevavad ja millal need algasid. Arsti käsutusse laekuks vastuvõtu alguseks kokkuvõte, mis aitaks tal jõuda kiiremini oluliste küsimusteni. Valla sõnul on hakatud sellist lähenemist juba katsetama. Ühe eelisena on kerkinud esile võimalus suhelda patsiendiga talle sobivas keeles.
Vastuvõtu ajal võiks tehisaru kuulata arsti ja patsiendi vestlust ning koostada sellest haiguslukku sobiva kokkuvõtte. Nii jääks arstil rohkem aega patsiendile keskenduda.
Samas tuleb veenduda, et tehisaru koostatud kokkuvõte oleks täpne. Valla tõi näiteks patsiendi kehatemperatuuri: keelemudel võib koostada küll ladusa ja usutava kokkuvõtte, kuid ajada samas olulised faktid segamini – süsteem võib käsitleda palavikutõusu hoopis kehatemperatuuri langusena. Meditsiinis võib avaldada selline eksimus raviotsustele suurt mõju.
Margus Viigimaa sõnul ei asenda digiarst päris arsti, vaid jälgib patsienti ravivisiitide vahel ja annab ohu korral märku. Erakogu
Tervishoid liigub usalduse kiirusel
Tehnoloogia kõrval tuleb saada aru sellestki, kas patsiendid ja arstid on valmis tehisaru kasutama. „Tervishoid liigub usalduse kiirusel. See on üks konservatiivsemaid sektoreid, olgugi et nii peakski olema,“ rõhutas Valla.
Digivisiidi kontekstis on asutud uurima, kuidas peaks virtuaalne abiline patsiendiga suhtlema ja milline võiks taoline suhtlusvorm välja näha. Samuti peab inimesele olema üheselt selge, et temaga räägib tehisaru.
Oluline on ka terviseandmete turvalisus. Seetõttu katsetatakse suurte kommertslike keelemudelite kõrval avatud lähtekoodiga lahendusi, mis võimaldaksid vähendada sõltuvust USA ja Hiina tehnoloogiaettevõtetest.
Valla sõnul tuleb teadlastel leida vastused nii tehnilistele, õiguslikele kui ka inimliku usaldusega seotud küsimustele. „Äge ongi see, et me otsime vastuseid uurimistöö vormis.“
Kuigi digivisiiti hakatakse arendama insuldi- ja infarktipatsientide toel, sisaldab lahendus Valla meelest palju laiemaid võimalusi. Tasuks mõelda kas või töötervishoiule, mille puhul võiks sarnane süsteem aidata jälgida liikumist, öiste vahetuste mõju ja läbipõlemisega seotud näitajaid. Samuti võiks digivisiit toetada tulevikus diabeedi, kõrgvererõhktõve ja teiste krooniliste haigustega inimesi.
Esmalt tuleb aga selgitada välja, kas suhtlus tehisaruga aitab patsientidel tõepoolest oma tervise eest paremini hoolt kanda. Kui digivisiit end õigustab, suudab see pakkuda tuge paljudele inimestele ja jätta arstidele rohkem aega nende jaoks, kes vajavad vahetut abi.
Elli Valla esines 29. oktoobril TalTechi ettevõtluspäeval, kus keskseks teemaks oli konkurentsivõime ja efektiivsus. Fookuses oli ettevõtete konkurentsivõimet toetavad lahendused, teaduskoostöö ning uuenduslike ideede jõudmine praktikasse. Täpsem info: SIIT.
