FinEst Targa linna tippkeskuse ekspert
Iga hoone lammutamisega tekib suur hulk materjale, mida saaks uuesti kasutada. Paraku läheb suur osa neist raisku, sest ehitusjäätmeid ei suudeta korralikult liigitada. TalTechis valminud magistritöö näitab, et olukorda saab lihtsate ja praktiliste sammudega parandada.
Kui räägime keskkonnasäästlikkusest ja ringmajandusest, mõtleme sageli kodusele prügi sorteerimisele. Biojäätmed ja pandipakendid on jõudnud igapäevaste asjade hulka. Märksa vähem pöörame aga tähelepanu meie linnade ehitamise ja uuendamise käigus tekkivale suurele jäätmeliigile: ehitus- ja lammutusjäätmetele.
Euroopa Liidu statistika järgi moodustab ehitus- ja lammutuspraht ligikaudu poole kogu jäätmetekkest, mis ületab oluliselt olmejäätmete koguseid. 2020. aastast 2023. aastani tekkis Tallinnas elaniku kohta keskmiselt 4,5 tonni jäätmeid, millest 66 protsenti moodustasid ehitus- ja lammutusjäätmed. Sarnane probleem puudutab ka ülejäänud Eestit.
Iga lammutatud hoonega tekib tohutul hulgal betooni, telliseid, metalli, puitu, klaasi ja muid materjale. Paraku jõuab suur osa neist prügilasse või leiab kasutust madalama väärtusega täitematerjalina, sest jäätmeid pole harjutud piisavalt korralikult liigiti koguma.
Ometi on nende materjalide näol tegemist väärtuslike ressurssidega, mille korduskasutus ja ringlussevõtt võiksid oluliselt vähendada nii keskkonnakoormust kui ka vajadust uue tooraine järele. Betoonist saab valmistada killustikku, metalli on võimalik ümber töödelda ning puidust saab valmistada uusi tooteid või toota energiat. Paljusid ehituselemente, näiteks treppe ja liimpuittalasid, pole raske sobivuse korral ka vahetult korduskasutada.
Probleem algab ehitusplatsilt
On vaja küsida, kuidas jäätmeid ehitusplatsidel liigiti kogutakse ja mida saaks praeguste praktikate puhul paremini teha? Neid küsimusi käsitles TalTechi Tartu kolledži tööstusökoloogia erialal 2025. aastal kaitstud magistritöös siinse artikli üks autoreid Rene Ron Vest.
Töö jaoks välja valitud Tallinna ehitusobjektidel viidi läbi vaatlused, mis näitasid, et kuigi linna jäätmehoolduseeskiri nõuab, et jäätmeid liigiti kogutaks, täidetakse nõudeid sageli puudulikult. Konteinereid oli liiga vähe, nende märgistus oli ebaselge ning töötajate teadlikkus vähene.
Sellistes tingimustes on keeruline tagada materjalide kvaliteetset ringlussevõttu. Kui eri jäätmeliigid kipuvad juba ehitusplatsil segunema, on neid hiljem keerulisem eraldada ning vähenevad võimalused materjale uuesti kasutada.
Kui eri jäätmeliigid kipuvad juba ehitusplatsil segunema, on neid hiljem keerulisem eraldada ning vähenevad võimalused materjale uuesti kasutada.
Lammutusplatsil segunevad tellised, puit ja muud materjalid. Hiljem on neid raskem eraldada ning ringlusse võtta. Foto: Gene Gallin / Unsplash
Lihtsas juhendis peitub muutev jõud
Probleemi lahendamiseks valmis magistritöö käigus visuaalselt lihtne ja praktiline Tallinna ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise juhend. See dokument aitab selgitada, milliseid jäätmeliike tuleb ehitusobjektil eraldi koguda ja kuidas seda teha.
Juhendit jagati ehitusettevõtetele ning selle tutvustamiseks korraldati teabepäev, millest võtsid osa Tallinna linna ja riigi esindajad, ehitajad, arhitektid ning jäätmekäitluse spetsialistid. Eesmärk oli suurendada teadlikkust ja edendada sektorisisest koostööd.
Pärast juhendi kasutuselevõttu tehtud kordusvaatlused näitasid olukorra märgatavat paranemist. Ehitusobjektidele oli lisatud konteinereid, nende märgistus oli muutunud arusaadavamaks ning töötajad mõistsid paremini, miks tuleb materjale eraldi koguda.
Töö tulemused kinnitavad, et ka lihtsate ja läbimõeldud muudatuste kaudu saab ehitusplatside jäätmeid märgatavalt paremini liigiti koguda.
Ühtlasi analüüsiti Vesti magistritöös Tallinna jäätmehoolduseeskirja ehitus- ja lammutusjäätmeid puudutavaid nõudeid. Tuli ilmsiks, et nõudeid oleks vaja ajakohastada ning ehitusobjektidel järelevalvet tugevdada.
Samuti on oluline, et teavitustöö ei piirduks üksikute kampaaniatega, vaid toimuks teatud järjepidevusega. Teiste Eesti linnade ja Euroopa riikide praktikate võrdluses tuli ilmsiks, et selged nõuded, toimivad juhised ja järjepidev teavitustöö võimaldavad saavutada jäätmehoodluse kaasajastamises häid tulemusi.
Tallinnal on kõik eeldused kujuneda selles valdkonnas teistele omavalitsustele heaks eeskujuks.
Töö tulemused kinnitavad, et ka lihtsate ja läbimõeldud muudatuste kaudu saab ehitusplatside jäätmeid märgatavalt paremini liigiti koguda.
Lammutatud hoone müüri kõrval vedelevad tellised ja betoonitükid – materjalid, millele võiks leida uue kasutuse. Foto: Getty Images
Ehitusjäätmetest võib leida uusi väärtusi
Kujutlegem Eestit, kus lammutamise käigus ei raisata enam väärtuslikke materjale, vaid leitakse neile võimalusi uueks eluks, nii et vananenud majade betooni kasutatakse teedeehituses, puit leiab koha uutes hoonetes ning metall jõuab tagasi uutesse konstruktsioonidesse.
Kui hakkame suhtuma jäätmete liigiti kogumisse tõsiselt, pole äsjaöeldu sugugi kauge tulevikuvisioon, vaid täiesti teostatav võimalus.
Tallinna ehitusobjektidel tehtud uuring näitab, et muutused ei pea sugugi algama suurtest investeeringutest või keerulistest tehnoloogiatest. Kui pealinnas õnnestus selgete juhiste ja teadliku töökorralduse abil jäätmete liigitamist parandada, saab sarnaseid lahendusi rakendada ka Tartus, Narvas, Viljandis või Kuressaares.
Vaja läheb ehitusettevõtete, jäätmekäitlejate ja omavalitsuste koostööd, selgeid nõudeid ning järjepidevat teavitustööd. Eelkõige tuleb aga muuta suhtumist: lammutamisel tekkivaid materjale ei tohiks käsitleda prügina, s.t millenagi, millest tuleb võimalikult kiiresti vabaneda.
Eesti ehitussektoril on võimalus tõusta ringmajanduse eestvedajaks. Selleks tuleb alustada kõige lihtsamast: koguda materjale õigesti, kasutada olemasolevaid ressursse targalt ja anda neile võimalus uueks eluks.
Eelkõige tuleb aga muuta suhtumist: lammutamisel tekkivaid materjale ei tohiks käsitleda prügina, s.t millenagi, millest tuleb võimalikult kiiresti vabaneda.
