TalTechi õigusteadlased vähendavad audiovisuaalseid soostereotüüpe

17.11.2026
TalTechi õigusteadlased vähendavad audiovisuaalseid soostereotüüpe. 17.11.2026. TalTechi õiguse instituudi teadlaste veetav projekt sai toetuse Euroopa Liidu programmist „Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused“ (CERV). Kaheaastast ettevõtmist koordineeritakse koostöös Soome organisatsioonidega Women in Film & Television Finland (WIFT Finland) ja Audiovisual Producers Finland (APFI). Toetuse kogusumma on ligi 400 000 eurot. Ekraanil nähtavatest stereotüüpidest igapäevaste töövõteteni Film ja televisioon kujundavad vaatajaskonna suhtumisi naistesse ja meestesse, seetõttu ei saa eirata tõsiasja, et Euroopa filmi- ja teletoodangus korduvad endiselt soostereotüübid – nii ekraanil kui ka kaamera taga. GEFIT tegeleb probleemiga sisu loomisel: stsenaariumi kirjutamisel, näitlejate valikul ning töölevõtmist ja töötasu puudutavate otsuste langetamisel. Projekt kasutab kaht tööriista, mis on jõudnud end Soomes juba tõestada. WIFT Finlandi võrdõiguslikkust planeeriv tööriist aitab arvestada vastavaid põhimõtteid tootmise kõigis etappides – alates stsenaariumi loomisest ning lõpetades järeltootmisega. Alates 2025. aasta aprillist muudeti tööriista kasutamine kõigile Soome Filmi Sihtasutuse rahastatud produktsioonidele kohustuslikuks. APFI platvorm Kaista, mis on Soome audiovisuaalvaldkonna riiklik metaandmete portaal, täieneb mitmekesisuse jälgimise tööriistaga, mis võimaldab koostada kogu valdkonna kohta aruandeid nii, et üksikisikuid ei saa tuvastada. GEFIT kohandab mõlemad tööriistad Eesti oludele ja katsetab neid koostöös Eesti produktsioonifirmadega. Projekti käigus koolitatakse vähemalt 60 režissööri, stsenaristi, produtsenti ja personalijuhti ning keskendutakse teadvustamata eelarvamustele ja kaasavale lugude jutustamisele. Samuti avaldatakse tööriistakomplekt, mille abil saavad sama mudelit rakendada ülejäänud Euroopa Liidu riigid. Film ja televisioon kujundavad ühiskonna hoiakuid, mistõttu tuleb soostereotüüpide vähendamiseks muuta ka seda, kuidas lugusid kirjutatakse, näitlejaid valitakse ja võttemeeskondades inimesi koheldakse. Õigus, andmed ja loojutustamine GEFIT on esimene projekt, mille käigus katsetatakse produktsioonipõhist digitaalset võrdõiguslikkuse tööriista mitmes ELi riigis korraga. Tõsi, tööriista on üsna keeruline tõlkida, sest igal riigil on oma võrdõiguslikkust, tööõigust ja andmekaitset käsitlevad õigusnormid. TalTechis juhitakse Eesti-poolset õiguslikku analüüsi, mille käigus uuritakse, kuidas kohalduvad produktsioonifirmadele Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse direktiivid ning mil moel hakkab isikuandmete kaitse üldmäärus mõjutama tundlike mitmekesisusandmete töötlemist. Eesmärk on tagada, et tööriistad oleksid juba ülesehituselt õiguspärased. Miks see on oluline? Ekraanilt nähtud stereotüübid hakkavad ühiskonnas levima. Eurobaromeetri 2024. aastal korraldatud soostereotüüpide eriuuringus nõustus 73% Eesti vastajatest väitega, et naised langetavad meestest sagedamini tundepõhiseid otsuseid. ELi keskmine oli 62%. Uuringud näitavad sedagi, et kui keskse tähtsusega loovrollides on rohkem naisi, hakatakse naisi ja mehi ekraanil vähema stereotüüpsusega kujutama. See, kes loob filme ja telesarju, mõjutab seda, kuidas naisi ja mehi ekraanil kujutatakse – ning millised hoiakud ühiskonnas levivad. Mida GEFIT kaasa toob? Projekti lõpuks on Eestil kaks täiesti uut instrumenti: Eesti õigusruumiga kohandatud ja siinsete produktsioonifirmade katsetatud võrdõiguslikkuse planeerimise tööriist ning võrreldav produktsioonipõhine andmestik, mis koondab endasse Eesti filmide ja sarjade tegijad. Eesti produktsioonifirmadele tõuseb sellest väga praktilist kasu. Pilootkatsetuses osalevale ettevõttele antakse kasutada tasuta tööriist ning meeskond saab koolituse ja õigusnõustamise. Ühtlasi kuulub ettevõte piirkonnas esimeste hulka, milles asutakse töötama Soome avalike rahastajate nõutavate standardite kohaselt. Kuna Euroopa rahastajad ja ringhäälinguorganisatsioonid pööravad võrdsele kohtlemisele ja mitmekesisusele üha enam tähelepanu, on selget võrdõiguslikkuse kava ja usaldusväärseid andmeid haldavad ettevõtted avaliku rahastuse taotlemisel, telekanalite tellimuste nimel konkureerides või rahvusvaheliste koostootmise korral paremas olukorras. Kuna tööriist on loodud sobituma olemasolevatesse tootmisprotsessidesse, aitab see suurema paberimajanduse asemel töökorraldust struktureerida. Rahastajad ja ringhäälinguorganisatsioonid saavad kasutada andmeid, millele tuginedes suudetakse kujundada sootundlikku rahastamist. Eesti ja Soome poliitikakujundajatele antakse toimiv mudel, mille toel on võimalik viia ellu ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat. WIFT Internationali võrgustiku kaudu leiavad teisedki Euroopa riigid – alustades Iirimaast ja Rootsist – juurdepääsu läbiproovitud mudelile, ilma et peaksid nullist alustama. Eesmärgiks on püsiv muutus: liikuda ühekordsest teadlikkuse suurendamisest planeeritava, mõõdetava ja sisuloomega lõimitava võrdõiguslikkuse poole. Võrdõiguslikkus peab saama filmi- ja teletootmise igapäevaseks, planeeritavaks ja mõõdetavaks osaks – see võib parandada ka Eesti ettevõtete võimalusi saada rahastust ja leida rahvusvahelisi koostööpartnereid. Meeskond ühendab õiguse, sotsiaalteadused ja audiovisuaalvaldkonna GEFIT ühendab omavahel õiguse, sotsiaalteadused ja valdkonna praktilise kogemuse. TalTechis juhib projekti õigusdisaini uurija dr Ebru Metin, kes juhib õiguse instituudi ELi digituru- ja tehnoloogiaõiguse uurimisrühma ning koordineerib TalTech Legal Labi. Meeskonda kuuluvad ka siinse kirjutise autor, TalTechi õiguse instituudi direktor dr Archil Chochia, kes on koordineerinud pikka aega Euroopa Liidu rahastatavaid teadusprojekte, ning sotsioloogi ja soouurija taustaga doktorant Victoria Kozlova, kes uurib tehnoloogia mõju vähem privilegeeritud ühiskonnarühmadele. TalTechi õiguse instituudi direktor Archil Chochia rõhutab, et digitaalsed tööriistad peavad tugevdama võrdõiguslikkust, mitte kinnistama vanu eelarvamusi. Foto: TalTech Soomest on liitunud meeskonnaga WIFT Finlandi võrdõiguslikkuse küsimustele ja tööõigusele spetsialiseerunud jurist Eeva-Sofia Anttonen, kes töötas välja Soome võrdõiguslikkuse tööriista. Projekti panustavad ka režissöör ja WIFT Finlandi aseesimees Reetta Ranta ning APFI tegevdirektor Laura Kuulasmaa ja Kaista arendusjuht Jaakko Suomalainen. Õigus ja tehnoloogia käsikäes GEFIT näitlikustab lähenemist, mis iseloomustab TalTechi õiguse instituuti: õigust uuritakse koos tehnoloogiaga, mitte sellest lahus. Digitaalsed tööriistad mõjutavad üha enam töösuhete, rahastamisotsuste ja loojutustamisvalikutega seotud otsuseid. Tööriistade õigluspärasus sõltub neisse sisse ehitatud reeglitest – alates võrdõiguslikkuse ja andmekaitse õigusest ning lõpetades eetika küsimustega. Vaja on tehnoloogiat mõistvaid juriste ja tehnoloogiaspetsialiste, kes tajuvad sügavuti inimeste õigusi, nii et innovatsioon tugevdaks võrdõiguslikkust, mitte ei kinnistaks vanu eelarvamusi. GEFIT viib selle põhimõtte ellu, kuna muudab õiguslikud kohustused praktilisteks otsusteks, mida produktsioonimeeskonnad saavad oma igapäevatöös vastu võtta. Järgmise kahe aasta jooksul juhib TalTechi meeskond Eesti pilootkatsetust, aitab luua kogu Euroopa Liitu hõlmavat mudelit ning tutvustab koolituste, veebiseminaride ja teaduspublikatsioonide kaudu tulemusi. Kui GEFIT õnnestub, võivad järgmise põlvkonna Euroopa filmid ja sarjad olla pisut õiglasemad – nii kaamera ees kui ka kaamera taga. Tehnoloogia saab võrdõiguslikkust tugevdada siis, kui inimeste õiguste ja võrdse kohtlemisega arvestatakse juba digitaalsete tööriistade loomisel.
TalTechi majandusteaduskonna õiguse instituudi direktor
TalTechi õigusteadlane Ebru Metin juhib projekti, mis aitab digitaalsete tööriistade abil vähendada soostereotüüpe ning toetada võrdõiguslikkust nii kaamera ees kui ka taga. Foto: TalTech

TalTechi õigusteadlane Ebru Metin juhib projekti, mis aitab digitaalsete tööriistade abil vähendada soostereotüüpe ning toetada võrdõiguslikkust nii kaamera ees kui ka taga. Foto: TalTech

TalTechi õigusteadlaste juhitav uus Euroopa Liidu projekt GEFIT (Gender Equality in Film and Television ehk „Sooline võrdõiguslikkus filmis ja televisioonis“) aitab vähendada valdkonna soostereotüüpe. Koostöös Soome partneritega kohandatakse Eesti jaoks digitaalseid tööriistu, mis toetavad võrdõiguslikkust nii kaamera ees kui ka kaamera taga.

TalTechi õiguse instituudi teadlaste veetav projekt sai toetuse Euroopa Liidu programmist „Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused“ (CERV). Kaheaastast ettevõtmist koordineeritakse koostöös Soome organisatsioonidega Women in Film & Television Finland (WIFT Finland) ja Audiovisual Producers Finland (APFI). Toetuse kogusumma on ligi 400 000 eurot.

Ekraanil nähtavatest stereotüüpidest igapäevaste töövõteteni

Film ja televisioon kujundavad vaatajaskonna suhtumisi naistesse ja meestesse, seetõttu ei saa eirata tõsiasja, et Euroopa filmi- ja teletoodangus korduvad endiselt soostereotüübid – nii ekraanil kui ka kaamera taga. GEFIT tegeleb probleemiga sisu loomisel: stsenaariumi kirjutamisel, näitlejate valikul ning töölevõtmist ja töötasu puudutavate otsuste langetamisel.

Projekt kasutab kaht tööriista, mis on jõudnud end Soomes juba tõestada. WIFT Finlandi võrdõiguslikkust planeeriv tööriist aitab arvestada vastavaid põhimõtteid tootmise kõigis etappides – alates stsenaariumi loomisest ning lõpetades järeltootmisega. Alates 2025. aasta aprillist muudeti tööriista kasutamine kõigile Soome Filmi Sihtasutuse rahastatud produktsioonidele kohustuslikuks.

APFI platvorm Kaista, mis on Soome audiovisuaalvaldkonna riiklik metaandmete portaal, täieneb mitmekesisuse jälgimise tööriistaga, mis võimaldab koostada kogu valdkonna kohta aruandeid nii, et üksikisikuid ei saa tuvastada.

GEFIT kohandab mõlemad tööriistad Eesti oludele ja katsetab neid koostöös Eesti produktsioonifirmadega. Projekti käigus koolitatakse vähemalt 60 režissööri, stsenaristi, produtsenti ja personalijuhti ning keskendutakse teadvustamata eelarvamustele ja kaasavale lugude jutustamisele. Samuti avaldatakse tööriistakomplekt, mille abil saavad sama mudelit rakendada ülejäänud Euroopa Liidu riigid.

Film ja televisioon kujundavad ühiskonna hoiakuid, mistõttu tuleb soostereotüüpide vähendamiseks muuta ka seda, kuidas lugusid kirjutatakse, näitlejaid valitakse ja võttemeeskondades inimesi koheldakse.

Filmid kujundavad arusaamu naiste ja meeste rollidest ning võivad soostereotüüpe nii kinnistada kui ka kahtluse alla seada. Foto: Samuel Regan-Asante / Unsplash.

Filmid kujundavad arusaamu naiste ja meeste rollidest ning võivad soostereotüüpe nii kinnistada kui ka kahtluse alla seada. Foto: Samuel Regan-Asante / Unsplash.

Õigus, andmed ja loojutustamine

GEFIT on esimene projekt, mille käigus katsetatakse produktsioonipõhist digitaalset võrdõiguslikkuse tööriista mitmes ELi riigis korraga. Tõsi, tööriista on üsna keeruline tõlkida, sest igal riigil on oma võrdõiguslikkust, tööõigust ja andmekaitset käsitlevad õigusnormid.

TalTechis juhitakse Eesti-poolset õiguslikku analüüsi, mille käigus uuritakse, kuidas kohalduvad produktsioonifirmadele Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse direktiivid ning mil moel hakkab isikuandmete kaitse üldmäärus mõjutama tundlike mitmekesisusandmete töötlemist. Eesmärk on tagada, et tööriistad oleksid juba ülesehituselt õiguspärased.

Miks see on oluline?

Ekraanilt nähtud stereotüübid hakkavad ühiskonnas levima. Eurobaromeetri 2024. aastal korraldatud soostereotüüpide eriuuringus nõustus 73% Eesti vastajatest väitega, et naised langetavad meestest sagedamini tundepõhiseid otsuseid. ELi keskmine oli 62%.

Uuringud näitavad sedagi, et kui keskse tähtsusega loovrollides on rohkem naisi, hakatakse naisi ja mehi ekraanil vähema stereotüüpsusega kujutama.

See, kes loob filme ja telesarju, mõjutab seda, kuidas naisi ja mehi ekraanil kujutatakse – ning millised hoiakud ühiskonnas levivad.

Sigourney Weaveri kehastatud Ellen Ripley „Tulnuka“ filmisarjas seab kahtluse alla stereotüübi, et otsustav ja tegutsev kangelane peab olema mees. Kaader filmist.

Sigourney Weaveri kehastatud Ellen Ripley „Tulnuka“ filmisarjas seab kahtluse alla stereotüübi, et otsustav ja tegutsev kangelane peab olema mees. Kaader filmist.

Mida GEFIT kaasa toob?

Projekti lõpuks on Eestil kaks täiesti uut instrumenti: Eesti õigusruumiga kohandatud ja siinsete produktsioonifirmade katsetatud võrdõiguslikkuse planeerimise tööriist ning võrreldav produktsioonipõhine andmestik, mis koondab endasse Eesti filmide ja sarjade tegijad.

Eesti produktsioonifirmadele tõuseb sellest väga praktilist kasu. Pilootkatsetuses osalevale ettevõttele antakse kasutada tasuta tööriist ning meeskond saab koolituse ja õigusnõustamise. Ühtlasi kuulub ettevõte piirkonnas esimeste hulka, milles asutakse töötama Soome avalike rahastajate nõutavate standardite kohaselt.

Kuna Euroopa rahastajad ja ringhäälinguorganisatsioonid pööravad võrdsele kohtlemisele ja mitmekesisusele üha enam tähelepanu, on selget võrdõiguslikkuse kava ja usaldusväärseid andmeid haldavad ettevõtted avaliku rahastuse taotlemisel, telekanalite tellimuste nimel konkureerides või rahvusvaheliste koostootmise korral paremas olukorras. Kuna tööriist on loodud sobituma olemasolevatesse tootmisprotsessidesse, aitab see suurema paberimajanduse asemel töökorraldust struktureerida.

Rahastajad ja ringhäälinguorganisatsioonid saavad kasutada andmeid, millele tuginedes suudetakse kujundada sootundlikku rahastamist. Eesti ja Soome poliitikakujundajatele antakse toimiv mudel, mille toel on võimalik viia ellu ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat. WIFT Internationali võrgustiku kaudu leiavad teisedki Euroopa riigid – alustades Iirimaast ja Rootsist – juurdepääsu läbiproovitud mudelile, ilma et peaksid nullist alustama.

Eesmärgiks on püsiv muutus: liikuda ühekordsest teadlikkuse suurendamisest planeeritava, mõõdetava ja sisuloomega lõimitava võrdõiguslikkuse poole.

Võrdõiguslikkus peab saama filmi- ja teletootmise igapäevaseks, planeeritavaks ja mõõdetavaks osaks – see võib parandada ka Eesti ettevõtete võimalusi saada rahastust ja leida rahvusvahelisi koostööpartnereid.

TalTechi doktorant Victoria Kozlova toob projekti sotsioloogia ja soouuringute vaatenurga, uurides tehnoloogia mõju vähem privilegeeritud ühiskonnarühmadele. Foto: TalTech

TalTechi doktorant Victoria Kozlova toob projekti sotsioloogia ja soouuringute vaatenurga, uurides tehnoloogia mõju vähem privilegeeritud ühiskonnarühmadele. Foto: TalTech

Meeskond ühendab õiguse, sotsiaalteadused ja audiovisuaalvaldkonna

GEFIT ühendab omavahel õiguse, sotsiaalteadused ja valdkonna praktilise kogemuse.

TalTechis juhib projekti õigusdisaini uurija dr Ebru Metin, kes juhib õiguse instituudi ELi digituru- ja tehnoloogiaõiguse uurimisrühma ning koordineerib TalTech Legal Labi.

Meeskonda kuuluvad ka siinse kirjutise autor, TalTechi õiguse instituudi direktor dr Archil Chochia, kes on koordineerinud pikka aega Euroopa Liidu rahastatavaid teadusprojekte, ning sotsioloogi ja soouurija taustaga doktorant Victoria Kozlova, kes uurib tehnoloogia mõju vähem privilegeeritud ühiskonnarühmadele.

TalTechi õiguse instituudi direktor Archil Chochia rõhutab, et digitaalsed tööriistad peavad tugevdama võrdõiguslikkust, mitte kinnistama vanu eelarvamusi. Foto: TalTech
TalTechi õiguse instituudi direktor Archil Chochia rõhutab, et digitaalsed tööriistad peavad tugevdama võrdõiguslikkust, mitte kinnistama vanu eelarvamusi. Foto: TalTech

Soomest on liitunud meeskonnaga WIFT Finlandi võrdõiguslikkuse küsimustele ja tööõigusele spetsialiseerunud jurist Eeva-Sofia Anttonen, kes töötas välja Soome võrdõiguslikkuse tööriista. Projekti panustavad ka režissöör ja WIFT Finlandi aseesimees Reetta Ranta ning APFI tegevdirektor Laura Kuulasmaa ja Kaista arendusjuht Jaakko Suomalainen.

Õigus ja tehnoloogia käsikäes

GEFIT näitlikustab lähenemist, mis iseloomustab TalTechi õiguse instituuti: õigust uuritakse koos tehnoloogiaga, mitte sellest lahus.

Digitaalsed tööriistad mõjutavad üha enam töösuhete, rahastamisotsuste ja loojutustamisvalikutega seotud otsuseid. Tööriistade õigluspärasus sõltub neisse sisse ehitatud reeglitest – alates võrdõiguslikkuse ja andmekaitse õigusest ning lõpetades eetika küsimustega.

Vaja on tehnoloogiat mõistvaid juriste ja tehnoloogiaspetsialiste, kes tajuvad sügavuti inimeste õigusi, nii et innovatsioon tugevdaks võrdõiguslikkust, mitte ei kinnistaks vanu eelarvamusi. GEFIT viib selle põhimõtte ellu, kuna muudab õiguslikud kohustused praktilisteks otsusteks, mida produktsioonimeeskonnad saavad oma igapäevatöös vastu võtta.

Järgmise kahe aasta jooksul juhib TalTechi meeskond Eesti pilootkatsetust, aitab luua kogu Euroopa Liitu hõlmavat mudelit ning tutvustab koolituste, veebiseminaride ja teaduspublikatsioonide kaudu tulemusi.

Kui GEFIT õnnestub, võivad järgmise põlvkonna Euroopa filmid ja sarjad olla pisut õiglasemad – nii kaamera ees kui ka kaamera taga.

Tehnoloogia saab võrdõiguslikkust tugevdada siis, kui inimeste õiguste ja võrdse kohtlemisega arvestatakse juba digitaalsete tööriistade loomisel.