Targast tööstusest räägitakse Eestis palju – sageli näib see olevat eesmärk omaette. Ometi valitseb inseneride põud, ettevõtted pelgavad katsetada, teadlased publitseerivad, kuid patente sünnib vähe ning toetussüsteem meenutab ebastabiilset seilamist rahaturgudel. Kas tark tööstus võiks siiski kujuneda Eesti järgmiseks elulooks – ja kui jah, siis kellelt see nõuab rohkem julgust, kellelt selgemat sihti ja kellelt süsteemset muutust?
Jarek Kurnitski nimi on Eestis ehitusinseneeria ja energiatõhususe valdkonnas tuntud ning hinnatud. Tema tee teadusmaailma ei olnud algselt ette määratud, kuid akadeemiline elu köitis teda piisavalt, et doktorantuuri astuda ja teadusmaailmast enam mitte väljuda.
Hanza Balti klaster on Eesti tööstusmaastikul silmapaistev ettevõte, mis on suutnud ühendada kestlikkuse, digitaliseerimise ja targa tootmise põhimõtted. Hanza Balti klastri juht ja TalTechi vilistlane Liivar Kongi rõhutab, et ettevõte ei püüa lihtsalt olla rohelisem, vaid ehitab teadlikult kestlikku ja tehnoloogiliselt arenenud tööstust.
3D-modelleerijad ja animaatorid on aastaid oodanud lahendust, mis vabastaks nad lõputust renderdamisest ja keerulistest seadistustest. Eesti idufirma TraynMe, mille asutasid kolm TalTechi taustaga teadlast, pakubki nutikat tarkvaralahendust, mis kiirendab loomeprotsessi ja vabastab loovtöötajad tehnilistest piirangutest.
Kuidas süüa nii, et see oleks kasulik tervisele ja säästaks loodust? Eesti teadlased kasutasid arvutimudeleid, et leida realistlikke ja kestlikke toitumisviise, mis ei nõua äärmuslikke muudatusi, kuid aitavad vähendada keskkonnajalajälge ja parandada tervist.
Tehnoloogia pole enam pelgalt tööriist – see on jõud, mis kujundab ümber tööstusharusid, muudab ühiskondi ja paneb proovile meie arusaama reaalsusest. Kuid enneolematu võimuga kaasneb kriitiline küsimus: kas meie juhime tehnoloogiat või juhib tehnoloogia meid?
TalTechi Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo on naine, kelle silmad löövad särama, kui jutt läheb merele, teadusele ja inseneeriale.
Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht Andri Haran näeb targa tööstuse tulevikus suurt potentsiaali, kuid tõdeb, et Eesti tööstuses liigutakse digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas ebaühtlaselt.
Kui Läänemerel toimub midagi erakordset, näiteks Vene varilaevastiku korraldatud veealune sabotaaž, kõlab Soome ja Eesti meedias sageli Ulla Pirita Tapanineni nimi – Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia professor ja hinnatud mereveonduse ekspert, kelle analüüsid aitavad mõtestada globaalset laevandust.
Priit Raid, TalTechi vilistlane ning automatiseerimislahendusi pakkuva ettevõtte Hoob OÜ asutaja ja tegevjuht, usub, et automatiseerimine ja robotiseerimine ei jäta inimesi tööta, vaid võimaldab neil keskenduda väärtuslikumatele ülesannetele. Ta lõi oma ettevõtte just selleks, et aidata tööstusel tootmisprotsesside automatiseerimise kaudu konkurentsis püsida.