Trialoogi peatoimetaja
Eesti majanduse tulevikku silmas pidades on kõige tähtsam, et tuleks juurde Eesti teadustulemustel põhinevaid ettevõtteid – aga tähtis on ka ühiskondlike hirmude leevendamine, mis seostuvad uute tehnoloogiate või andmete kasutamisega, arvab Arenguseire Keskuse juht ja TalTechi magister Tea Danilov.
Eestis on majanduslangus ja tööpuudus süveneb. Samal ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostanud pikaajalise majanduspoliitika plaani, mille visioon näeb ette Eesti majanduse kahekordistamist aastaks 2035.
Trialoog uuris ettevõtluses tegutsevatelt ja ühiskonnas aktiivsetelt TalTechi vilistlastelt, kuidas turgutada Eesti majanduskasvu – või kas peaks majanduskasv üldse olema omaette eesmärk? Äkki on olulisem kestlik areng – leida tasakaal planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel? Ning milline võiks olla teadlaste roll majanduskasvu ergutamisel?
Arenguseire Keskuse juht ja TalTechi magister Tea Danilov ütles Trialoogile, et esiteks oleks vaja ära hoida, et ettevõtted, kelle raskused on loodetavasti ajutist laadi – seotud näiteks ehitusmahu langusega Skandinaavias – ei lahkuks turult. Siin on abi näiteks likviidsuslaenudest või uute turgude avamisest.
„Pikemas perspektiivis on aga vaja täita uue äriga seda auku, mille on jätnud sõda Ukrainas – näiteks ida-lääne transiidi kadumine – ja mida on tekitamas rohepööre – kasvavate keskkonnanõuete tingimustes jätkusuutmatuks muutuvad ärisuunad ja ettevõtted. Riigi roll on kindlustada innovatsiooni, kõrge lisandväärtusega tööstust ja uute tehnoloogiate rakendamist soosiv ärikeskkond,“ märkis Danilov.
Riigi roll on kindlustada uute tehnoloogiate rakendamist soosiv ärikeskkond.
Tea Danilov | Foto: Arenguseire Keskus
Juurde on vaja Eesti teadustulemustel põhinevaid ettevõtteid
Danilovi sõnul on kõige tähtsam, et tekiks juurde Eesti teadustulemustel põhinevaid ettevõtteid, nagu näiteks Skeleton või GScan. „Aga tähtis on ka leevendada ühiskondlikke hirme, mis seostuvad uute tehnoloogiate või andmete kasutamisega; või esitada poliitikutele argumente, mis julgustaksid astuma pikemaid samme – olgu selleks vesinikutaristu, muldmetallide kompetentsikeskus või midagi kolmandat-neljandat.“
Majanduskasvu eesmärgist Danilov ei loobuks. „Kui majanduskasvu eesmärgist loobuda, tuleb asuda ühiskonnas ressursse senisest suuremal määral ümber jagama, et vaesed ei jääks vaesemaks, kuna pole enam “tõusuvett, mis kõiki paate tõstaks“. Seega õigem küsimus on see, kas ühiskond toetaks kestliku arengu nimel tulu- ja varamaksutõuse?,“ arutles Arenguseire Keskuse juht.
Kui majanduskasvu eesmärgist loobuda, tuleb asuda ühiskonnas ressursse senisest suuremal määral ümber jagama, et vaesed ei jääks vaesemaks, kuna pole enam “tõusuvett, mis kõiki paate tõstaks”.
Arenguseire Keskus on Riigikogu juures asuv ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda. Mõttekoja missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.
