Kristjan Maruste: järgneda tuleks õnnelikemaile

08.04.2024
Kristjan Maruste: järgneda tuleks õnnelikemaile. 08.04.2024. Eestis on majanduslangus ja tööpuudus süveneb. Samal ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostanud pikaajalise majanduspoliitika plaani, mille visioon näeb ette Eesti majanduse kahekordistamist aastaks 2035. Trialoog uuris ettevõtluses tegutsevatelt ja ühiskonnas aktiivsetelt TalTechi vilistlastelt, kuidas turgutada Eesti majanduskasvu – või kas peaks majanduskasv üldse olema omaette eesmärk? Äkki on olulisem kestlik areng – leida tasakaal planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel? Ning milline võiks olla teadlaste roll majanduskasvu ergutamisel? TalTechi magister Kristjan Maruste, kelle asutatud Kõu Mobility Groupi alla koonduvad elektritõukeratastele tarkvara tootev Comodule, elektritõukerattaid tootvad Tuul ja Äike ning elektrijalgrattaid tootev Ampler, arvab, et Eestis on ettevõtlusega tegelemiseks väga hea keskkond – seadusandlus on selge ja bürokraatiat vähe. Maruste hinnangul on riigil tähtis jätkata selget panustamist haridusse ja toetada Kredexi meetmete kaudu eksportijaid ning võimendada riigi abiga ettevõtete kasvamist laenude ja käenduste toel – ühesõnaga, jätkata seda, mida juba hästi tehakse. „Küll aga lisaksin siia juurde selged ja kiired investeeringud puhtasse energiasse ning selge poliitika rohemajanduse defineerimiseks ja saastamise maksustamiseks. Riigi ülesanne on loomulikult elanikke kaitsta, seega kaitsekulutustega on raske vaielda. Küll aga peaks kommunikatsioon olema julgem ja selgem, et tänu meie kulutustele, professionaalsusele ja partneritele pole meil sõjalist ohtu. Sõjalise ohuga hirmutamine on äärmiselt vale ja annab välistele partneritele väga halva signaali,“ märkis Maruste. Riigi ülesanne on loomulikult elanikke kaitsta, seega kaitsekulutustega on raske vaielda. Küll aga peaks kommunikatsioon olema julgem ja selgem, et tänu meie kulutustele, professionaalsusele ja partneritele pole meil sõjalist ohtu. Nii nagu Startup Estonia juht Eve Peeterson, peab ka Maruste oluliseks süvatehnoloogiaid. „Järgmine kasvuspurt Eesti majanduses tuleb suure tõenäosusega süvatehnoloogiatest. Taani rasvumisvastane ravim on hea näide sellest, mis võib juhtuda, kui pikalt ja kannatlikult haridusse investeerida. Ma usun, et varsti tuleb just eelkõige Tartu Ülikooli bioloogia ja geenitehnoloogia valdkonnast midagi suurt. Ühiskonnana oleme Eesti taasiseseisvumise algusest just sellesse valdkonda kõige rohkem investeerinud,“ arvas ettevõtja. Maruste arvates pole teadlastel võimalik majanduse ergutamisse kiiresti sekkuda –teadus ja haridus on pikaajalise mõjuga ja tuleb omada kannatust. „Kõige hullem asi on see, kui teadlased hakkavad lahendama igapäevaprobleeme, kui selleks on insenerid,“ muigas Maruste. Taani rasvumisvastane ravim on hea näide sellest, mis võib juhtuda, kui pikalt ja kannatlikult haridusse investeerida. Kõu Mobility Group juht lisas, et majanduskasv ei pea sugugi tähendama suuremat tarbimist ja ressursside kasutamist, vaid tark majandus kasutab vähem ja loob rohkem – kasutab vähem energiat ja loob teenuste kaudu väärtust. „Väga oluline on mõista, mis teeb inimesed õnnelikuks. Järgneda tuleks maailma õnnelikemaile riikidele, mitte rikkaimatele. Inimesi teevad õnnelikuks sotsiaalsed kontaktid ja kontakt loodusega. Viimasega on meil Eestis väga hästi, hoidkem seda. Esimene on meie endi kätes. Salliv, võrdseid võimalusi pakkuv ühiskond on õnnelike inimeste vundament,“ resümeeris Maruste.
Kristjan Maruste | Foto: Kõu Mobility Group

Kristjan Maruste | Foto: Kõu Mobility Group

Majanduskasv ei pea sugugi tähendama suuremat tarbimist ja ressursside kasutamist, vaid tark majandus kasutab vähem ja loob rohkem – kasutab vähem energiat ja loob väärtust läbi teenuste, arvab TalTechi magister ja Kõu Mobility Group kaasasutaja Kristjan Maruste.

Eestis on majanduslangus ja tööpuudus süveneb. Samal ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostanud pikaajalise majanduspoliitika plaani, mille visioon näeb ette Eesti majanduse kahekordistamist aastaks 2035.

Trialoog uuris ettevõtluses tegutsevatelt ja ühiskonnas aktiivsetelt TalTechi vilistlastelt, kuidas turgutada Eesti majanduskasvu – või kas peaks majanduskasv üldse olema omaette eesmärk? Äkki on olulisem kestlik areng – leida tasakaal planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel? Ning milline võiks olla teadlaste roll majanduskasvu ergutamisel?

TalTechi magister Kristjan Maruste, kelle asutatud Kõu Mobility Groupi alla koonduvad elektritõukeratastele tarkvara tootev Comodule, elektritõukerattaid tootvad Tuul ja Äike ning elektrijalgrattaid tootev Ampler, arvab, et Eestis on ettevõtlusega tegelemiseks väga hea keskkond – seadusandlus on selge ja bürokraatiat vähe. Maruste hinnangul on riigil tähtis jätkata selget panustamist haridusse ja toetada Kredexi meetmete kaudu eksportijaid ning võimendada riigi abiga ettevõtete kasvamist laenude ja käenduste toel – ühesõnaga, jätkata seda, mida juba hästi tehakse.

„Küll aga lisaksin siia juurde selged ja kiired investeeringud puhtasse energiasse ning selge poliitika rohemajanduse defineerimiseks ja saastamise maksustamiseks. Riigi ülesanne on loomulikult elanikke kaitsta, seega kaitsekulutustega on raske vaielda. Küll aga peaks kommunikatsioon olema julgem ja selgem, et tänu meie kulutustele, professionaalsusele ja partneritele pole meil sõjalist ohtu. Sõjalise ohuga hirmutamine on äärmiselt vale ja annab välistele partneritele väga halva signaali,“ märkis Maruste.

Riigi ülesanne on loomulikult elanikke kaitsta, seega kaitsekulutustega on raske vaielda. Küll aga peaks kommunikatsioon olema julgem ja selgem, et tänu meie kulutustele, professionaalsusele ja partneritele pole meil sõjalist ohtu.

Comodule asutajad Kristjan Maruste, Heigo Varik ja Teet Praks | Foto: Kõu Mobility Group

Comodule asutajad Kristjan Maruste, Heigo Varik ja Teet Praks, kes kohtusid 2011. aastal TalTechi tudengivormeleid arendavas tiimis | Foto: Kõu Mobility Group

Nii nagu Startup Estonia juht Eve Peeterson, peab ka Maruste oluliseks süvatehnoloogiaid.

„Järgmine kasvuspurt Eesti majanduses tuleb suure tõenäosusega süvatehnoloogiatest. Taani rasvumisvastane ravim on hea näide sellest, mis võib juhtuda, kui pikalt ja kannatlikult haridusse investeerida. Ma usun, et varsti tuleb just eelkõige Tartu Ülikooli bioloogia ja geenitehnoloogia valdkonnast midagi suurt. Ühiskonnana oleme Eesti taasiseseisvumise algusest just sellesse valdkonda kõige rohkem investeerinud,“ arvas ettevõtja.

Maruste arvates pole teadlastel võimalik majanduse ergutamisse kiiresti sekkuda –teadus ja haridus on pikaajalise mõjuga ja tuleb omada kannatust. „Kõige hullem asi on see, kui teadlased hakkavad lahendama igapäevaprobleeme, kui selleks on insenerid,“ muigas Maruste.

Taani rasvumisvastane ravim on hea näide sellest, mis võib juhtuda, kui pikalt ja kannatlikult haridusse investeerida.

Kõu Mobility Group juht lisas, et majanduskasv ei pea sugugi tähendama suuremat tarbimist ja ressursside kasutamist, vaid tark majandus kasutab vähem ja loob rohkem – kasutab vähem energiat ja loob teenuste kaudu väärtust.

„Väga oluline on mõista, mis teeb inimesed õnnelikuks. Järgneda tuleks maailma õnnelikemaile riikidele, mitte rikkaimatele. Inimesi teevad õnnelikuks sotsiaalsed kontaktid ja kontakt loodusega. Viimasega on meil Eestis väga hästi, hoidkem seda. Esimene on meie endi kätes. Salliv, võrdseid võimalusi pakkuv ühiskond on õnnelike inimeste vundament,“ resümeeris Maruste.