Tuleviku tööstus vajab insenere, kes oskavad suhelda masinatega. Automaatjuhtimine on tööstuse süda – et seda mõista, tuleb teada palju enamat kui teoreetilisi valemeid.
tulevik
Euroopa Komisjon teatas hiljuti, et keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisalaste kriteeriumidega (ehk ESG-ga) seotud aruandluse nõudeid on kavas leevendada: vähem kui 1000 töötajaga suurettevõtted vabastatakse esialgu kohustusest täita keerukaid jätkusuutlikkuse aruandlusstandardeid.
TalTechi energeetikute ja Cambridge’i ülikooli kliimateadlase, TalTechi vilistlase Annela Anger-Kraavi koostöös valminud energiamajanduse stsenaariumite uuring toob esile mitu seni alakaalutud aspekti Eesti energiapoliitikas.
Ei tasu loota, et robotid niipea tuba koristaksid, triigiksid, nõusid kokku korjaksid või ehitustöid teeksid. Nii tõdes TalTechi innovatsioonifestivalil professor Tanel Tammet, kes tutvustas oma ettekandes tehisintellekti-maailmas valitsevaid kontraste.
Eestil on kõik eeldused, et kujuneda tehisintellekti ajastul liidriks – ent seda võimalust ei tasu maha magada.
Küberrünnakute hulk Eestis on aastaga enam kui kahekordistunud. Samal ajal süveneb turvanõrkuste kuhjumine, süsteemide keerukus ning lootus, et tehisintellekt suudab meid päästa.
Eesti majandus on keerulises seisus – palgad tõusevad, aga majandus langeb. Lihtsad lahendused enam ei tööta. TalTechi teadlased kaardistasid, kus peitub meie tegelik kasvupotentsiaal – milliseid tooteid tasub arendada, kuhu eksportida ja kuidas targalt liikuda kõrgema lisandväärtuse suunas.
TalTechi autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht professor Raivo Sell usub, et isesõitvad sõidukid pole enam kauge tulevik, vaid juba lähiajal meie liiklust ja tööstust kujundama hakkav reaalsus.
Konkurentsivõimeliseks rohepöördeks on vaja julgust ja oskust mõista põlvkondi, ütleb TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping.
Eestis räägitakse palju innovatsioonist ja teadusmahukast majandusest, kuid üks oluline aspekt jääb sageli varju: kes selle tegelikult teoks teeb? TalTechi inseneriteaduskonna õppeprodekaan ja linna veesüsteemide professor Ivar Annus juhib tähelepanu inseneride rollile ja nende kasvavale tähtsusele meie ühiskonnas. Insener pole pelgalt tehniline spetsialist – ta on lahenduste looja, kes tagab, et meie elu toimiks sujuvalt, mõistuspäraselt ja kestlikult.