TalTech koondab temaatilised kompetentsid tugevamaks koostööks ettevõtetega ja avaliku sektoriga

TalTech koondab temaatilised kompetentsid tugevamaks koostööks ettevõtetega ja avaliku sektoriga. 26.04.2024. Senini on TalTechi koostööpakkumised ettevõtetele põhinenud suuresti ühe kindla teadusrühma kompetentsidel. Paljud Eesti ettevõtted, kes teadus- ja arendustegevusse investeerivad ning lõpetanute näol tööjõudu vajavad, teavad ja tunnevad neid teadusrühmi ja nende võimalusi päris hästi. Ettevõtete esindajaid on seotud ka õppetööga, toimuvad üliõpilaste praktikad ettevõtetes, karjääripäevad jne. Samas tekib erinevate teadusrühmade, erialade ja teaduskondade kompetentside ühendamise baasilt väga suur hulk uusi ideid ja võimalusi, mis aitavad kaasa majanduse ja ühiskonna arengule. Kui selline koostöö on seotud kindlate teemavaldkondadega, siis kasvab ka ettevõtete ning ettevõtlusliitude huvi ning üheskoos suudetakse arendada uusi suuremahulisi koostööplaane. Täiesti selgelt põhinevad pakutavad kompetentsid tipptasemel teadusel, seega võib selliseid koondumisi kutsuda tippkeskusteks. Tugevad näited juba olemas Toon neli temaatilist näidet, mille puhul on TalTech suutnud end nähtavaks teha ja koostöö on kasvanud. Targa Linna Tippkeskus FinEst Targa Linna Tippkeskus (FinEst Centre for Smart Cities) loodi 2019. aastal ning see on rahvusvaheline teadus- ja arenduskeskus, mille peamine ambitsioon on luua uudseid ja nutikaid targa linna lahendusi, mis parandavad elukvaliteeti linnades. Tippkeskuse asutajad on lisaks TalTechile ka Aalto Ülikool, Forum Virium Helsinki ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning selle käivitamise peamine rahastus tuli Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020 ning Haridus- ja Teadusministeeriumist. Lisaks paljudele erinevatele koostööprojektidele korraldab tippkeskus targa linna ideekonkursse, milles arendatakse skaleeritavaid lahendusi, et linnakeskkonda paremaks ja atraktiivsemaks, ning mille väljatöötamisel ühendatakse erinevate valdkondade teadmised. 2024. aasta kevadel alustati neljanda targa linna ideekonkursiga, käivitatakse kolm pilootprojekti ning rahastatakse kolme miljoni euroga nende elluviimist ja uute lahenduste loomist. Tähtajaks linnadele väljakutsete esitamiseks on 15. mai 2024. Niiviisi ei vii tippkeskus mitte ainult läbi välise rahastusega koostööprojeke, vaid ka rahastab koostööd. Tippkeskuse direktoriks on nooremprofessor Ralf-Martin Soe. AIRE keskus Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toetab Eesti tööstusettevõtteid nutikate digilahenduste kasutuselevõtmisel tehisintellekti ja robootika vallas ning see loodi 2021. aastal Euroopa Liidu “European Digital Innovation Hubs” programmi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaasrahastusega. AIRE eestvedajaks on TalTech, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). AIRE toob ülikoolid tööstusele lähemale ning pakub ettevõtetele uudseid erilahendusi, mida eraturult ei leia – olgu nendeks siis uue tehnoloogia või tarkvara testimine, andmeanalüüsimeetodid, pilvelahendused, ennetav hooldus või digitaalsete kaksikute arendus, väikeprojektide ideevoorude korraldamine ja rahastamine. Samuti pakub AIRE tööstusettevõtetele koolitusi, nõustamist ja uudseid digitaliseerimise rätseplahendusi, mida eraturult valmislahendusena ei leia. Töötab ka AIRE klubi, ürituste seeria, mille eesmärk on luua robootika ja tehisintellekti valdkonna huviliste omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks vaba ja vahetu keskkond. Toimunud on juba 24 klubiüritust. AIRE juhiks on Kirke Maar. Energiatõhususe tippkeskus Energiatõhususe tippkeskus on 2024. aastal käivitunud, TalTechi juhitud Eesti teaduse tippkeskus, mis on 2015.-2023. aastal tegutsenud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuse järglane. Eesti energiamajanduse üks suuremaid vajadusi ja väljakutseid on suurendada hoonestu energiatõhusust, et jõuda pikemas perspektiivis nullenergiahooneteni. Tippkeskuse eesmärgiks on aidata murda kasvava energiatarbimise trendi ning toetada läbimurret elamute täisrenoveerimisel. Selleks tuuakse kokku Eesti inseneri-, andme- ja sotsiaalteaduste parim kompetents. Uuritakse ja luuakse uusi teadmisi hoonete energia- ja ressursitõhususe ning tarbimise juhtimise valdkonnas, keskendudes hoonetes kasutatavatele süsteemikomponentidele, süsteemidele ja protsessidele, ning see sisaldab muuhulgas nii uute lahenduste loomist, olemasolevate parandamist, keerukate süsteemide analüüse kui ka arvutus- ja simulatsioonimeetodite arendamist. Kuna pole olemas ühtegi üksikut lahendust või tehnoloogiat, mis teeks hoonest nullenergiahoone, siis on vajalik teadlaste valdkondadevaheline koostöö ning tulemuste oskuslik kokkusobitamine töötavateks terviklahendusteks. Tippkeskusel on juba aastaid teinud nii ettevõtetega kui avaliku sektoriga tihedat koostööd ning seda juhib ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski. Ringmajanduse tuumiklabor ja tippkeskus Ringmajanduse tuumiklabor on TalTechi ringmajandusalaste kompetentside ning teenuste leidmise ning erinevate koostöövormide sujuva rakendamise ühtne kontaktpunkt, mis loob tehnikaülikooli ja partnerite vahelist efektiivse erialase ringmajanduse teadmussiirde keskkonda. Eesmärk on aidata lahendada tööstuses ja laiemalt ühiskonnas ringmajandusele üleminekuga seotud suuri väljakutseid, mis nõuavad tehnoloogilist innovatsiooni ja sünergiat. Tuumiklabor koondab erinevaid uurimisrühmi ja hõlmab valdkondi materjaliteadustest kuni jätksuutlike ühiskondade temaatikat käsitlevate majandusteadusteni. Tuumiklabori juht on Virumaa Kolledži abiprofessor tenuuris Allan Niidu ja koordinaator on geoloogia instituudi projektijuht Karin Käär. Tänu erinevate kompetentside koondamisele kasvas tuumiklaborist välja TalTechi juhitud strateegilise mineraalse ja süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskus SOURCES. Keskusel on neli uurimisrühma: strateegilise mineraalse toorme rühm kaardistab kriitilisi materjale ja sekundaarseid ressursse jäätmevoogudes, et neid eraldada ja taaskasutada; süsinikupõhise toorme töörühm arendab rohekeemial põhinevaid meetodeid võtmekemikaalide ja taaskasutatavate plastide jaoks; ringsete tehnoloogiate tööstussiirde rühm fokusseerib skaleerimist võimaldavatele tehnoloogiatele, vähendades jäätmeid ja edendades ringlussevõttu; ringmajanduse ärirakenduste ja modelleerimise analüüsi rühm analüüsib jätkusuutlikke ärirakendusi ning toormete väärtusahelaid. Keskust juhib keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor Riina Aav. Juba olemasolevatele keskustele lisandub veel kuus fookustippkeskust TalTech on määratlenud kuus teadus- ja arendustegevuse fookusteemat, eesmärgiga tuua fookusesse alusteadusi ja luua eeldused nende kasutamiseks rakendustes ja innovatsioonis: Targad ja energiatõhusad keskkonnad Usaldusväärsed IT-lahendused Keskkonnaressursside vääristamine Innovaatilised ettevõtted ja tulevikku vaatav riigivalitsemine Tervisetehnoloogiad Nutikas merendussektor ja jätkusuutlik merekeskkond Eelpool kirjeldatud neli tippkeskust katavad neist teemadest vaid osa, sestap on võimalik ja vajalik arendada teaduskondadeülest koostööd ka teistel teemadel. 2023. aasta detsembrist 2024. märtsini viidi TalTechis läbi ideekonkurss ning valiti välja kuus uut tippteadusel põhinevat tippkeskust, mis on mõeldud suurendama nähtavust, ettevõtluskoostööd ja välisrahastust ning mis võiksid kujuneda tulevikus suuremahulise välisrahastusega tippkeskusteks. Et neid teistest tippkeskustest eristada, võeti kasutusele „fookustippkeskuse“ määratlus. Ühtlasi katavad kõik fookustippkeskused TalTechis 2023. aastal vastu võetud Rohestrateegia arendussuundi, mis lähtuvad suuresti Euroopa Liidu roheleppest. Et süveneks teaduskondadeülene koostöö ja tekiks pikem plaan, toetab TalTech loodavaid keskusi ajavahemikus 2024-2025 kokku miljoni euroga. Samuti suunatakse keskuste arengusse ettevõtluskoostöö riiklike toetusmeetmete, nt ASTRA+ meetme vahendeid. Sisulises mõttes on tegu akadeemiliste üksuste, tugiüksuste ja ülikooli juhtide temaatilise koostööprogrammiga, millesse panustavad kõik oma parimate võimete ja võimalustega. Käivitusstaadiumis koondavad kõik uued keskused TalTechi kompetentsid ja potentsiaali ühtseks tervikuks, saavad välispartneritele ühtseks nähtavaks kontaktpunktiks ja koostööpartneriks ning püüavad suurendada oluliselt teadus- ja arendustegevuse välise finantseerimise osa. Kindlasti hakkab ülikooli areng mõjutama temaatilistes fookussuundades positiivselt ka õppetöö kvaliteeti ning vastavust ettevõtete ja ühiskonna vajadustele. Uuteks fookustippkeskusteks on: Puidu väärindamise fookustippkeskus Eesmärk on toetada puidu väärindamise teemadel Eesti riiki, ametkondadi ja ettevõtteid ning pakkuda teadmisi nii mehaanilisest, keemilisest kui ka biotehnoloogilisest väärindamisest. Keskust juhib materjali- ja keskkonnatehnoloogiainstituudi kaasprofessor Andres Krumme. Targa mere fookustippkeskus Eesmärgiks on tõsta Eesti merenduse ja mereuuringute rahvusvahelist konkurentsivõimet ning edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni laevaehituse inseneeria, sensoorika, digitaalsete kaksikute (sh modelleerimine), situatsiooni- ja olukorrateadlikkuse, autonoomsete platvormide ja nendevahelise kommunikatsiooni valdkonnas. Keskuse üheks paljudest partneritest on teiste hulgas ka värskelt asutatud MTÜ Eesti Merendusklaster, mis hõlmab kõiki meremajanduse sektoreid. Keskust juhib Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo. Targa tööstuse fookustippkeskus Eesmärk on pakkuda tööstussektorile võimalikult terviklikke lahendusi ja luua seosed erinevate tehnoloogiate kombineerimiseks tootmisse, sh tootmise automatiseerimisse ja optimeerimisse, kvaliteedisüsteemide arendamisse, testimisse ja prototüüpimisse, erinevate materjalide kasutamise võimekusse, tootmistsükli modelleerimisse, kosmose- ja kaitsetööstuse sektorite arengu toetamisse jne. Keskust juhib mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto. Tehisintellekti fookustippkeskus Eesmärk on olla tehisintellekti eestkõneleja ning riigi- ja erasektori peamine partner tehisintellekti arendamisel ning rakendamisel ja siduda tehisintellektipõhised lahendused ühiskondlike väljakutsetega. Luuakse ühtne koostöömudel AIRE keskusega, mis ühtlasi võimendab seniseid AIRE rakendusuuringute ja rahvusvahelise teaduskoostöö suunalisi tegevusi. Lisaks koordineeritakse tehisintellekti rakendamist ülikooli õppekavades, personalikoolituses ja tugiprotsesside arendamisel. Keskust juhib tarkvarateaduse instituudi professor Sven Nõmm. Tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskus Eesmärkideks on toetada organisatsioone ja ettevõtteid uute tervise- ja toidutehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtul, tõsta tervise- ja toidutehnoloogiate nähtavust riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning parandada nutikate ja innovaatiliste tehnoloogiate kaudu tervisekäitumist. Keskuse tegevus on koordineeritud tervisetehnoloogiate instituudist (direktor nooremprofessor Jana Holmar) ning keemia ja biotehnolooiga instituudist (direktor vanemteadur Pirjo Spuul). Tulevikuenergeetika fookustippkeskus Eesmärk on tõsta Eesti energeetika konkurentsivõimelisust, varustuskindlust ja keskkonnasõbralikkust, nõustada Eesti energeetikasektorit ning edendada selles innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust. Keskuse teadusjuhiks on elektronergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor Argo Rosin ning arendusjuhiks Einari Kisel. Ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori koostöös on ainult võitjad Ülikoolide ja ettevõtete koostöös hinnatakse peamiselt selle rahalist mahtu, kuid Targa Linna Tippkeskuse ja AIRE keskuse näidete varal võib tihe koostöö viia selliste rahvusvaheliselt finantseeritud programmideni, mis võimaldavad ülikoolide kaudu ettevõtteid ja avalikku sektorit hoopis toetada. Tähtis on iga sisuline arutelu, iga koostööepisood, väärtustada tuleb nii ühiseid ametlikke üritusi kui mitteformaalset suhtlust. Teadastel endilgi on omavahel paljutki avastada, avastused hakkavadki toimuma loodavate keskuste raames. Mäletan episoodi oma praktikast, kui ühe ülikooli kaks eri valdkonna teadlast said ajada Shanghai-Pekingi kiirrongis omavahel sisujuttu ning lahendada selle ajaga vähemalt ühe rakendusteadusliku küsimuse. Sageli räägitaksegi, et välisreiside üheks peamiseks lisandväärtuseks on võimalus reisi ajal suhelda. Kuid kas tõesti on selleks vajalik sõita välisriiki? Ülipalju lihtsam oleks seda teha ju siin, ainsaks probleemiks on, et kellelgi pole kunagi aega. Loodavate keskuste raames see aeg leitakse, suhtlusüritustele kaasatakse partnerid ettevõtlus- ja avalikust sektorist. Kes on siinses ülevaates kirjeldatud arengutest huvitatud, saavad anda endast märku tippkeskuste juhtidele või TalTechi ettevõtlusprorektorile Erik Puurale.