TalTechi abiga targemate linnade poole!

01.04.2024
TalTechi abiga targemate linnade poole!. 01.04.2024. Tegemist on targa linna neljanda ideekonkursiga, mille eesmärgiks on käivitada 2025. aasta septembris kolm olulist pilootprojekti. Ideekonkursile on oodatud linnade ja linnadega piirnevate valdade probleemid, mis motiveerivad koostöös teadlastega ja arendajatega looma ja kasutama uuenduslikke lahendusi. Linnade ja omavalitsuste esindajad on oodatud 3. aprillil veebiseminarile, kus saab konkursil osalemisest täpsema ülevaate. Juba loodud lahendused nii inimestele kui ka taimedele Eelmiste voorude ideedest alguse saanud pilootprojektid lõpetasid oma katsed linnadega 2023. aasta juunis ning neist arendatud ainulaadseid targa linna teenuseid on linnadel juba võimalik kasutada. Näiteks linnahaljastuse targemaks planeerimiseks ja inimeste kaasamiseks arendati  GreenTwinsi projektis linnataimestiku digitaalsed 3D-mudelid, mis hõlmavad puid, põõsaid ning rohealade taimekooslusi. Mudelid aitavad meil mõista, kuidas taimed aastakümnete jooksul kasvavad ning arvestavad taimede kasvutingimusi, aastaaegade vaheldumist ning päikese ööpäevaringset liikumist. Järgmises etapis lisatakse mudelile puude juurestikukiht, et süsteeme saaks kasutada hoonete, teede ja kommunikatsioonide planeerimisel. Tuleviku transpordi ökosüsteemi arendamiseks viidi läbi pilootprojekt Rae vallast Järvekülast kuni Tallinna sadamani, kus olemasolev ühistransport ja mõlemas otsas toimiv nõudepõhine isejuhtiv väikebuss ning Ülemiste linnaku elektritõukerattad liideti ühtsesse teenusesse. Süsteemi turvalisuse tagamiseks loodi MaaS XT (mobility as a service) lahendus, mis toimib Eesti riigi andmevahetusplatvormi X-tee põhjal. Narva linnas mõõtsid ja võrdlesid Tehnikaülikooli teadlased kuues väliselt sarnases elurajoonis linnaelanike heaolu, sh nii füsioloogilist, sensoritega mõõdetud heaolu (stressitaset) kui ka psühholoogilist, elanike enda hinnangulist heaolu. Linnaelanike mõõdetud heaolu tulemused olid elurajoonides erinevad ja koos linnaruumi kvaliteedi andmetega saab neid kasutada vastavates piirkondades arenduste ja valikute tegemisel. Tulemused võeti kasutusele Narva linna üldplaneeringu koostamisel ning linnaelanike heaolu diagnostikat saab kasutada teistes asulates linnaruumi oluliste muudatuste tegemise sisendina. DigiAuditi platvorm võimaldab analüüsida hoonete energiakasutust ja sisekliima kvaliteeti reaalajas, tuvastada kõrvalekaldeid ning võrrelda omavahel mitme hoone andmeid, mis on eriti kasulik suurema kinnisvaraportfelli puhul. Lahendus litsentseeriti Eesti asjade interneti iduettevõttele Thinnect, mis seda edaspidi haldab ja turustab. Hoonete energiatõhususe parandamiseks arendati tarkvara RESTO, mis pakub kõige mõistlikumaid lahendusi nii üksikute hoonete kui ka terve kvartali (kus on erinevat tüüpi hooneid) energiatõhususe parandamiseks. Tarkvara analüüsib üle 12 000 erineva renoveerimisvõimaluse, pakub nende seast parimad ja arvutab välja ka renoveerimiseks tehtava investeeringu tasuvusaja. Lisaks loodi energiatõhususega seotud projektis energiavoogude juhtimise platvorm, mis võimaldab efektiivsemalt kasutada olemasolevat energiaressurssi, vältida selle raiskamist, võtta kasutusele kogukonnaenergeetika lahendusi ja toetada nii omavalitsuste kui ettevõtete kriisivalmidust. Lisaks võimaldab see kasutada salvestustehnoloogiat ning näiteks päikesepaneelidest salvestatud energiat siis, kui võrgust otse saadav energia on kõrgema hinnaga. Mida võidab linn/omavalitsus pilootprojektis osalemisest?  Pilootprojektis osalemisega kaasneb suurepärane võimalus teha rahvusvahelist koostööd. Nimelt käivitatakse pilootprojektid sarnaste väljakutsetega silmitsi seisvate Eesti ja välismaa linn(ade) koostöös. Nii tagatakse, et lahendatakse laiemat probleemi ja luuakse lahendusi, mida on linnadel päriselt vaja. Targa linna ideekonkurss on linnadele tõeliselt hea võimalus: Tuua linna soovitud valdkonna ekspertteadmised, mis aitavad lahendada konkursile esitatud probleemi ja luua teenuseid, milleks linn iseseisvalt võimeline pole. Luua tugev koostöö ülikooli ja välislinnadega. Pilootprojekti kulud katab FinEst Targa Linna Tippkeskus EL-i struktuurifondi rahastatud projektist. Lisainfo targa linna ideekonkursil osalemise kohta: Kogu info 2024. aasta targa linna ideekonkursi kohta leiab tippkeskuse kodulehelt. Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm“ Kontakt: Külle Tärnov FinEst Targa Linna Tippkeskuse innovatsioonijuht E-post: kulle.tarnov@taltech.ee Telefon: +372 56800221 www.finestcentre.eu
Heaolu skoori uuring Narvas | Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Heaolu skoori uuring Narvas | Foto: Tallinna Tehnikaülikool

TalTechis asuv FinEst Targa Linna Tippkeskus kogub linnadelt ja valdadelt väljakutseid, et koostöös teadlaste ja arendajatega luua neile nutikaid ja teaduspõhiseid lahendusi. Targa linna ideekonkursile oodatakse linnade ja valdade väljakutseid hiljemalt 15. maiks.

Tegemist on targa linna neljanda ideekonkursiga, mille eesmärgiks on käivitada 2025. aasta septembris kolm olulist pilootprojekti. Ideekonkursile on oodatud linnade ja linnadega piirnevate valdade probleemid, mis motiveerivad koostöös teadlastega ja arendajatega looma ja kasutama uuenduslikke lahendusi.

Linnade ja omavalitsuste esindajad on oodatud 3. aprillil veebiseminarile, kus saab konkursil osalemisest täpsema ülevaate.

Linn | Foto: Peter Nguyen

Linn | Foto: Peter Nguyen

Juba loodud lahendused nii inimestele kui ka taimedele

Eelmiste voorude ideedest alguse saanud pilootprojektid lõpetasid oma katsed linnadega 2023. aasta juunis ning neist arendatud ainulaadseid targa linna teenuseid on linnadel juba võimalik kasutada.

Näiteks linnahaljastuse targemaks planeerimiseks ja inimeste kaasamiseks arendati  GreenTwinsi projektis linnataimestiku digitaalsed 3D-mudelid, mis hõlmavad puid, põõsaid ning rohealade taimekooslusi. Mudelid aitavad meil mõista, kuidas taimed aastakümnete jooksul kasvavad ning arvestavad taimede kasvutingimusi, aastaaegade vaheldumist ning päikese ööpäevaringset liikumist. Järgmises etapis lisatakse mudelile puude juurestikukiht, et süsteeme saaks kasutada hoonete, teede ja kommunikatsioonide planeerimisel.

Tuleviku transpordi ökosüsteemi arendamiseks viidi läbi pilootprojekt Rae vallast Järvekülast kuni Tallinna sadamani, kus olemasolev ühistransport ja mõlemas otsas toimiv nõudepõhine isejuhtiv väikebuss ning Ülemiste linnaku elektritõukerattad liideti ühtsesse teenusesse. Süsteemi turvalisuse tagamiseks loodi MaaS XT (mobility as a service) lahendus, mis toimib Eesti riigi andmevahetusplatvormi X-tee põhjal.

Narva linnas mõõtsid ja võrdlesid Tehnikaülikooli teadlased kuues väliselt sarnases elurajoonis linnaelanike heaolu, sh nii füsioloogilist, sensoritega mõõdetud heaolu (stressitaset) kui ka psühholoogilist, elanike enda hinnangulist heaolu. Linnaelanike mõõdetud heaolu tulemused olid elurajoonides erinevad ja koos linnaruumi kvaliteedi andmetega saab neid kasutada vastavates piirkondades arenduste ja valikute tegemisel. Tulemused võeti kasutusele Narva linna üldplaneeringu koostamisel ning linnaelanike heaolu diagnostikat saab kasutada teistes asulates linnaruumi oluliste muudatuste tegemise sisendina.

DigiAuditi platvorm võimaldab analüüsida hoonete energiakasutust ja sisekliima kvaliteeti reaalajas, tuvastada kõrvalekaldeid ning võrrelda omavahel mitme hoone andmeid, mis on eriti kasulik suurema kinnisvaraportfelli puhul. Lahendus litsentseeriti Eesti asjade interneti iduettevõttele Thinnect, mis seda edaspidi haldab ja turustab.

Hoonete energiatõhususe parandamiseks arendati tarkvara RESTO, mis pakub kõige mõistlikumaid lahendusi nii üksikute hoonete kui ka terve kvartali (kus on erinevat tüüpi hooneid) energiatõhususe parandamiseks. Tarkvara analüüsib üle 12 000 erineva renoveerimisvõimaluse, pakub nende seast parimad ja arvutab välja ka renoveerimiseks tehtava investeeringu tasuvusaja.

Lisaks loodi energiatõhususega seotud projektis energiavoogude juhtimise platvorm, mis võimaldab efektiivsemalt kasutada olemasolevat energiaressurssi, vältida selle raiskamist, võtta kasutusele kogukonnaenergeetika lahendusi ja toetada nii omavalitsuste kui ettevõtete kriisivalmidust. Lisaks võimaldab see kasutada salvestustehnoloogiat ning näiteks päikesepaneelidest salvestatud energiat siis, kui võrgust otse saadav energia on kõrgema hinnaga.

Võilill | Foto: Saad Chaudhry/Unsplash

Võilill | Foto: Saad Chaudhry/Unsplash

Mida võidab linn/omavalitsus pilootprojektis osalemisest? 

Pilootprojektis osalemisega kaasneb suurepärane võimalus teha rahvusvahelist koostööd. Nimelt käivitatakse pilootprojektid sarnaste väljakutsetega silmitsi seisvate Eesti ja välismaa linn(ade) koostöös. Nii tagatakse, et lahendatakse laiemat probleemi ja luuakse lahendusi, mida on linnadel päriselt vaja.

Targa linna ideekonkurss on linnadele tõeliselt hea võimalus:

  • Tuua linna soovitud valdkonna ekspertteadmised, mis aitavad lahendada konkursile esitatud probleemi ja luua teenuseid, milleks linn iseseisvalt võimeline pole.
  • Luua tugev koostöö ülikooli ja välislinnadega.
  • Pilootprojekti kulud katab FinEst Targa Linna Tippkeskus EL-i struktuurifondi rahastatud projektist.

Lisainfo targa linna ideekonkursil osalemise kohta:

Kogu info 2024. aasta targa linna ideekonkursi kohta leiab tippkeskuse kodulehelt.

Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm“

Kontakt:

Külle Tärnov
FinEst Targa Linna Tippkeskuse innovatsioonijuht

E-post: kulle.tarnov@taltech.ee
Telefon: +372 56800221
www.finestcentre.eu