Kuigi Kadi Kasepõld ei kasvanud mere ääres, on merendusest saanud tema teadustöö kese. Eesti Mereakadeemia doktorant uurib, kuidas saab laevanduse rohepööre päriselt teoks – mitte ainult strateegiates ja regulatsioonides, vaid ka ettevõtete otsustes ja laevaperede igapäevatöös.
merendus
See, kes kontrollib maailma meretranspordivooge, kontrollib kogu maailma. See fraas on juhtinud läbi aastasadade nii Christoph Kolumbust, XVII – XIX sajandil tegutsenud Ida-India Kompaniid kui ka USA presidenti Donald Trumpi.
Meremessil kõlanud arutelu osutas, et mereharidus ei vii Eestis enam ammu ainult sillale või masinaruumi, vaid üha enam ka tehnoloogia, ettevõtluse, teaduse ja julgeoleku keskmesse.
Neli aastat tagasi algasid merenduseksperdi Andres Laasma elus pöördelised sündmused. Kihnu Veeteede juhina astus ta TalTechi doktorantuuri, seejärel valiti ta Eesti Riigilaevastiku peadirektoriks, kelle ülesandeks sai koondada varem eri riigiametite alla kuulunud veesõidukid ühtse juhtimise alla – ent doktorantuuri ta hullust töötempost hoolimata soiku ei jätnud.
Meredomeen kipub Eesti avalikus arutelus jääma tagaplaanile seni, kuni kõik näib toimivat. Merendusekspertide meelest kujutab just selline näiline normaalsus endast ohtu: meri on strateegiline ruum, mida tuleb juhtida teadlikult ja järjepidevalt ka rahuajal.
Targa Mere Fookustippkeskuse aastaseminaril kõnelenud Eesti mereväe endine ülem ja projekti Baltic Workboatsi Euroguard juht Jüri Saska hoiatas: merendusjulgeoleku suurim kitsaskoht pole tehnoloogia puudus, vaid vastutuse, otsustamise ja süsteemide rahuajast lähtuv loogika.
Roheline transpordikoridor, mida illustreerib Sillamäe–Kotka laevaliini potentsiaal, võib toetada Ida-Virumaa õiglast üleminekut, ühendades meretranspordi dekarboniseerimise regionaalse majandusarengu ja uute töövõimalustega.
Eesti Mereakadeemia (EMERA) ja Women’s International Shipping & Trading Association (Wista) Estonia on käivitanud ühise tudengiprogrammi „Kasvutee“, mis aitab noortel mõista merendussektori sisemist toimimist, luua esimesi erialaseid kontakte ning saada juba õpingute ajal tuge.
Eesti, Soome ja Tuneesia teadlased arendasid välja uue teekonnaplaneerimise meetodi, mis aitab autonoomsetel laevadel teha korraga nii ohutumaid kui ka kütusesäästlikumaid meresõiduotsuseid.
Merendus seisab ristlainetuses: geopoliitilised pinged, ida–lääne kaubateede lagunemine, kasvavad kulud ja järjest karmimad keskkonnanõuded panevad kogu sektori surve alla. Eesti laevaomanike elu pole samuti kerge – kodumaise lipu all seilab vähe laevu ja tööjõupuudus pitsitab. Aga ehk peitub just kriisis võimalus, mis võiks aidata Eesti meremajanduse uuele kursile?