TalTechi Tartu kolledžis kaitstud magistritööst selgub, et isikupärastatud tehisarupõhine nügimine võib suunata inimest tõhusalt pakendijäätmeid liigiti koguma, eriti kui üldine teavitus pole suutnud inimest siiani mõjutada.
tehisintellekt
Kui tehisaru kasvab kiiremini, kui me sellest kirjutada jõuame, ja eestlaskond samal ajal kahaneb, kerkib kummaline küsimus: kas eesti keel vajab tulevikus veel inimesi või võib ta jääda võnkuma ka algoritmide kõiksuses?
Eesti tööstus otsib uut hoogu: Rakveres peetud Industry 5.0 konverentsil kõlanud edulood ja tudengite otsekohesed sõnumid näitasid, et konkurentsivõimet tekitavad tehnoloogia kõrval ka julge pealehakkamine, nutikas andmekasutus ja inimesed, kes on valmis muutusi vedama.
TalTechi doktorant-nooremteadur Aivo Olev usub, et tehisaru võib anda tööle suure hoo, kuid ainult siis, kui inimene ise kaasa mõtleb, tulemusi kontrollib tulemusi ja nende eest vastutab.
Mis juhtub, kui tudeng siseneb ettevõtlusprogrammi ilma idee ja meeskonnata, aga väljub sealt toimiva iduettevõttega?
TalTechis arendatud kõnetõlkesüsteem tõlgib eestikeelset kõnet peaaegu reaalajas võõrkeelseks tekstiks, aidates seminaridel, konverentsidel ja avalikel aruteludel jõuda ka nende kuulajateni, kes eesti keelt ei mõista.
Innovatsiooni ja valitsemise taskuhäälingu seekordses episoodis on külaliseks professor Reuben Ng, kes on sel aastal Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi külalisprofessor ning kes võtab vaatluse alla tehisaru, riski, säilenõtkuse ja innovatsiooni inimliku poole.
Liiklusummikuid püütakse enamasti leevendada teid laiendades, ühistransporti paremini korraldades või taristusse investeerides. TalTechi tarkvarateaduse instituudi kaasatud professor Sadok Ben Yahia näeb aga suurt potentsiaali tehisintellektis ja nutikamas foorijuhtimises.
TalTechi professor Raivo Sell tõdeb, et on vaid aja küsimus, millal isejuhtivad sõidukid Eesti linnaliiklusse jõuavad. Selleks et need saaksid turvaliselt liigelda, ei piisa aga ainult nutikast autost – linn peab õppima sõidukitega arusaadavalt suhtlema.
TalTechi elektrikonverentsi vestlusringis käsitleti elektriajastu fenomeni – tõsiasja, et inimtsivilisatsioon vajab ja tarbib üha enam elektrienergiast, alustades transpordist ja lõpetades koduste küttesüsteemidega. Vestlusringist jäi kõlama mõte, et elektriajastust võib saada Eesti majanduse uus mootor ainult siis, kui riik, ettevõtted ja haridussüsteem suudavad senisest kiiremini koolitada nii insenere kui ka oskustöölisi.