TalTechi Töökindla arvutusriistvara keskuse juht Maksim Jenihhin peab oma valdkonna suurimaks väljakutseks tagada, et füüsilised kiibid suudaksid tehisintellekti veatult teenindada.
tehisintellekt
TalTechi õiguse instituudi direktor Tanel Kerikmäe loob süsteemseid ja terviklikke strateegilisi lähenemisi tehisintellekti kasutuselevõtul.
TalTech on asunud looma roboteid ja andurite süsteeme, et kaardistada, remontida ja jälgida kanalisatsioonivõrku; projekti käigus arendatakse robootika- ja tehisintellektipõhiseid lahendusi.
TalTechi innovatsioonifestivalil kogunesid valdkonna tipptegijad arutlema, kuidas tehisintellekt saab toetada keskkonnakaitset.
Eestis on arendamispotentsiaali mitmes süvatehnoloogia harus. Hiljuti avaldatud, Startup Estonia tellitud, Civitta koordineeritud ja teiste seas ka TalTechi teadlaste osalusel valminud raportist selgub, et kuigi tehnoloogiate arendamine kipub koonduma suurettevõtete või -riikide kätte, ei tähenda see, et meil poleks võimalusi maailma suurelt muuta.
Kunas täpselt ja kuidas tehisintellekt meie ellu tugevalt tuleb, on praegu võimatu ennustada, aga see juhtub kindlasti. Esimese hooga võib see endaga kaasa tuua töökohtade kadumist ja inimlikke probleeme, kuid tegelikult sünnitab AI-revolutsioon palju võitjaid, rääkis TalTechi tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet intervjuus Henrik Roonemaale.
Eesti on saanud Euroopa juhtivaks riigiks idufirmade ja ükssarvikute arvu poolest elaniku kohta, kuid sellega ambitsioonid ei piirdu: eesmärk on, et aastaks 2030 tegutseks Eestis 500 süvatehnoloogia idufirmat (2023. aasta lõpuks oli neid 147). Selleks on meil vaja väga palju väga tarku inimesi.
Tehnoloogia aitab kaitsevõimet tõsta, aga selle kõrval ei saa me üle ega ümber inimesest. Mis on tehnoloogia arengu juures tähtis, kuidas aitaks tehnoloogia Eestit veel paremini kaitsta ning milline võiks olla siin ettevõtete ja teaduse roll – sellest kõigest räägiti 5. juunil toimunud TalTechi Innovatsioonifestivalil.
Kui rääkida tehisintellektist, siis on me elus algamas väga suure muutused, mida ei ole võimalik isegi ette kujutada. Esialgu ei tasu inimestel veel AI-d karta, vaid Eesti võiks e-riigina teha siin tõsise arenguhüppe ja haarata initsiatiivi enda kätte seal, kus suuremad riigid hätta jäävad.
Kiirete arengute taustal on oluline mõista, mis probleeme on vaja lahendada ja kuidas saab tehisintellekt meid aidata, kirjutab Coop Panga IT juht Martin Kuustik.