Ratta seljas veereva taskuhäälingu „RattaAkadeemia“ värskeimas osas arutleb TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur Peeter Vihma koos TalTechi inseneri Toivo Tähemaaga, miks on jalgratas üks energiatõhusamaid liikumisvahendeid, kas seda saab veel paremaks muuta ning kuidas mõjutavad rattasõidu tulevikku elektriajamid, robootika ja linnaplaneerimine.
tark linn
Tallinna tagamaa autokasutus lähtub enamasti aritmeetikast, mitte armastusest, kirjutavad TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi emeriitprofessor Dago Antov, kaasprofessor Kati Kõrbe ning doktorant-nooremteadur Tanel Jairus.
TalTechi professor Raivo Sell tõdeb, et on vaid aja küsimus, millal isejuhtivad sõidukid Eesti linnaliiklusse jõuavad. Selleks et need saaksid turvaliselt liigelda, ei piisa aga ainult nutikast autost – linn peab õppima sõidukitega arusaadavalt suhtlema.
Ratas muutub linnas loomulikuks liikumisvahendiks siis, kui teekond on turvaline, arusaadav ja katkematu. Kui rattatee lõpeb ootamatult, kui see on liiga kitsas, halvasti märgistatud või sunnib ratturi keerulisse liiklusse, jääb ratas paljudele pigem juhuvalikuks kui igapäevaseks transpordiks.
Tallinn ei saa olla talentide linn ainult korras kesklinna najal, kirjutab Tehnopoli kinnisvarajuht Uku Lauri. Kui pealinn tahab ligi tõmmata ettevõtteid ja tipptegijaid, tuleb arendada kogu linnaruumi – ka neid piirkondi, kus sünnib tuleviku majandus.
Elektritehnika ekspert ja mesinik Aleksander Kilk kirjutab, et mesilastel on kanda märksa suurem roll kui vaid mee tootmine – nad hoiavad elurikkust, toetavad toidujulgeolekut ja pakuvad inimestele eeskuju targast koostööst. Mesilasperest võiks tema sõnul õppida ka meie ise: kuidas tegutseda ühiselt, sihikindlalt ja loodusega kooskõlas.
Tallinna maa-alused torustikud pole tänavapildis nähtavad, kuid nende toimimise katkemisel võib olla elanikele otsene mõju, mis väljendub üleujutustes ja võimalikus keskkonna reostuses. Just seda probleemi püüab lahendada TalTechi teadlaste projekt „Proactive Management of Urban Water Networks“.
Tallinnas peetud tarkade linnade kogemuskonverentsilt jäi kõlama selge sõnum: vastupidavus ei ole enam linnade jaoks lisaväärtus, vaid ellujäämise eeltingimus. Kliimariskide, küberohtude, taristupingete ja sotsiaalse hapruse ajastul ei piisa enam targast linnast – vaja on linna, mis suudab kriisidele vastu pidada juba enne nende puhkemist.
Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.
Trialoogi teisel sünnipäeval peetud targa linna paneeldiskussioonist jäi kõlama selge sõnum: tark linn ei tähenda eelkõige rohkemat tehnoloogiat, vaid paremaid otsuseid.