Projekt on jõudnud viie parima hulka FinEst Targa linna tippkeskuse rahvusvahelises Smart City Challenge’i programmis. Sel sügisel valitakse välja kaks pilootprojekti, mis saavad kuni 840 000 euro suuruse toetuse pilootprojekti elluviimiseks.
Lahenduse kaasautor ja TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Ivar Annus täheldas, et linnade veetaristu on projekteeritud praegustest oludest erinevate ilmastikutingimuste jaoks: „Meil pole ilmtingimata rohkem sademeid, ent need on intensiivsemad ja lokaalsemad – mistõttu võib juhtuda, et Mustamäe upub, aga Pirital paistab samal ajal päike.“
Tallinna olukorra teeb keerulisemaks torustiku kohatine ühisvool – sademe- ja reovesi voolavad samades torudes. Tugevate vihmade korral võib süsteemis tekkida ülekoormus ning puhastamata reovesi võib jõuda nii linnaruumi kui ka Läänemerre.
Annuse sõnul pole selline stsenaarium mitte sugugi erandlik olukord, vaid inseneridele teda olev paratamatus: süsteemid ongi projekteeritud nii, et äärmuslikes tingimustes tekivad üleujutused. Küsimus on pigem selles, kui sageli see juhtub ja kui hästi suudetakse olukorda hallata.
Samad torud, parem seire
Projekti eesmärk pole ehitada uusi torusid, vaid mõista paremini olemasoleva süsteemi toimimist. Lahendus keskendub detailsele seirele – ideele, et ilma piisava infota pole võimalik süsteemi tõhusalt juhtida. „Kui me ei seira süsteeme piisava detailsusega, ei oska me neid ka paremini juhtida,“ rõhutas Annus.
Seire parandamiseks soovitakse kasutada torustikus liikuvaid roboteid, mis koguvad andmeid kohtadest, kuhu inimestel on keeruline pääseda või ohtlik minna. Kogutud info suunatakse veevõrgu digitaalsesse kaksikusse – virtuaalsesse mudelisse, mis võimaldab süsteemi toimimist analüüsida ja prognoosida.
Selline lähenemine tähendab, et linn ei pea tingimata investeerima kallisse uude infrastruktuuri, vaid saab olemasolevat võrgustikku targemini kasutada. „Me ei soovi hakata torusid suuremaks ehitama, eesmärk on leevendada probleemi olemasolevate torude abil,“ rääkis Annus.
Annuse sõnul avaldab projekt linnakeskkonnale väga praktilist mõju. Esimene otsene kasu puudutab üleujutuste vähendamist, teine aga keskkonda. Kuna ühisvoolsetes süsteemides segunevad sademe- ja reovesi, mõjutab see äärmuslike ilmastikutingimuste korral ka merre juhitava vee kvaliteeti. Foto: Pexels
Käegakatsutav mõju linlastele
Kuigi projekt võib tunduda esmapilgul tehniline, avaldab see linnakeskkonnale väga praktilist mõju. Esimene otsene kasu puudutab üleujutuste vähendamist. „Veevõrgu operaatorid suudavad kiiremini reageerida kiirelt muutuvatele oludele, et vähendada üleujutusriski linnakeskkonnas,“ selgitas Annus.
Teine, vähem nähtav, kuid sama oluline mõju puudutab keskkonda. Kuna ühisvoolsetes süsteemides segunevad sademe- ja reovesi, mõjutab see äärmuslike ilmastikutingimuste korral ka merre juhitava vee kvaliteeti. „Paremini juhitavad süsteemid vähendavad keskkonnareostuse riski, mis tähendab lõpuks puhtamat mereranda ja mõnusamat elukeskkonda.“
Teisisõnu võib targemini juhitud maa-aluse taristu mõjutada otseselt meres ujumise turvalisust.
Kuigi lahenduse idee on selge, pole seda kaugeltki kerge ellu viia. Suurimaks proovikiviks peab Annus võrdlemisi vaenulikku keskkonda – torustikke, kuhu robotid peavad jõudma ja iseseisvalt opereerima. „Me tahame viia robotid sinna, kuhu inimesel on halb või keeruline toimetada – sügaval asuvatesse ja keeruliste tingimustega torustikesse.“
Praegu on „Proactive Management of Urban Water Networks“ üks FinEst Targa Linna tippkeskuse Smart City Challenge’i programmi viiest finalistist. Järgmine etapp on otsustav: aprillist augustini töötavad meeskonnad koos linnade ja ekspertidega välja detailse pilootprojekti – tegevusplaani, eelarve ja reaalse rakenduse loogika.
Sügisel hinnatakse projekte lõplikult ning viie seast valitakse välja kaks, mis saavad kuni 840 000 euro suuruse toetuse ja jõuavad teostatava pilootprojekti faasi. Valitud lahendused käivituvad 2026. aasta novembris ning kestavad 2028. aasta lõpuni.