Tuleviku haridus võiks kasvatada inimesi, kes suudavad mõelda, luua ja tormis püsti jääda, kirjutab TalTechi ärikorralduse instituudi doktorant-nooremteadur Artur Toikka.
haridus
Doktoriõpe ei saa tulevasi teadlasi ette valmistada üksnes akadeemiliseks karjääriks. Kiiresti muutuv töömaailm eeldab, et doktorandid oskaksid oma pädevusi hinnata, arendada ja rakendada ka väljaspool ülikooli – ning just seda aitab toetada Euroopa teadlaste pädevusraamistik ResearchComp.
Müncheni Tehnikaülikooli 24 aastat juhtinud Wolfgang Herrmann ütleb Trialoogile, et Euroopa tulevik sõltub teaduse vabadusest, tehnoloogilisest võimekusest ja julgusest riskida – kuid ka oskusest suhtuda oma kultuurilisse mitmekesisusse kui tugevusse, mitte takistusse.
Tehisintellekt on hoogsalt sisenenud õigusmaailma ja seda on tunda nii lepingute kui ka õigusaktide koostamisel. Üht olulisemat muutust on aga märksa vähem näha ning see leiab aset seal, kus tulevasi juriste koolitatakse – ülikoolides.
Tehisintellekti levik ei vähenda IT-õppe tähtsust, vaid muudab selle fookust: koodikirjutamise kõrval on üha olulisem probleeme mõtestada ja kriitiliselt hinnata ning tehnoloogiat teadlikult kasutada.
Eestis on tippsport tähendanud noore jaoks liiga sageli hariduse ja spordi vahelist valikut. TalTechi prorektori Hendrik Volli eestvedamisel sündinud uus kokkulepe tahab seda suhet muuta ning luua tippsportlastele paindlikuma tee kõrghariduseni.
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu tänavuse noore inseneri preemia pälvisid Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži energeetikateadur Karolina Kudelina-Zhang ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla biomeditsiinitehnika vaneminsener, talituse juhataja Annika Kaalep.
Viimastel aastatel on Eestis sageli küsitud, kas tehisintellekt ja automatiseerimine võtavad inimestelt töö ära. Tavaliselt räägitakse õpetajatest, ametnikest või IT-spetsialistidest. Harvemini küsitakse aga midagi olulisemat: kes aitab meil mõista keerulisi süsteeme ja korda luua siis, kui süsteemid ei tööta nii, nagu inimesed vajavad?
Kui Eesti tahab päriselt teadmistepõhist majandust, ei piisa loosungitest: vaja on rohkem doktoreid ettevõtetesse ja avalikku sektorisse. Just seal sünnib teadmisest konkurentsieelis, kasvab tootlikkus ja kujuneb targem riik.
Meremessil kõlanud arutelu osutas, et mereharidus ei vii Eestis enam ammu ainult sillale või masinaruumi, vaid üha enam ka tehnoloogia, ettevõtluse, teaduse ja julgeoleku keskmesse.