Õpe ei lõpe: mida annab ülikooli naasmine kogenud juhile?

Õpe ei lõpe: mida annab ülikooli naasmine kogenud juhile?. 18.08.2026. Kiigema-Voorelil on üle 25 aasta pikkune juhtimis- ja turunduskogemus ning kaks magistrikraadi. Sellegipoolest tundis ta vajadust täiendada oma teadmisi valdkonnas, mis on muutunud turundusvaldkonnas järjest olulisemaks. TalTechi strateegilise turunduse juhina arendab ta lisaks turundusele ja brändijuhtimisele ka organisatsiooniüleseid protsesse ja teenuseid. Teenusedisaini vastu on ta tundnud juba pikaajalist huvi, kuid hiljuti soovis ta süsteemsemalt mõista, kuidas kujundada teenuseid lähtuvalt kasutajate tegelikest vajadustest. Esialgu kaalus Kiigema-Voorel tervet mikrokraadi, kuid kõige enam kõnetas teda aine „Strateegiline teenusedisain“. Valikut mõjutas muuhulgas õppejõud, valdkonna vaieldamatu ekspert Jana Kukk. „Mu jaoks on väga oluline teada, kellelt ma õpin. Pole kahtlustki, et Janalt kui  akadeemilise tausta ja suure kogemuspagasiga eksperdilt on mul kindlasti võimalik üht-teist teada saada,“ ütles Kiigema-Voorel. Kogenud juht loorberitel ei puhka Kiigema-Voorel on veendunud, et õppimine peab kuuluma loomuomaselt juhitöö juurde: „Juhina ei saa ma piirduda eeldusega, et mu meeskond hoiab ennast valdkonna arenguga kursis. Juht peab ka ise ennast pidevalt värskena hoidma – lugema, õppima, oma seniseid arusaamu kahtluse alla seadma ja uusi vaatenurki otsima.“ Tema sõnul õpime kõik niikuinii iga päev – küsimus on pigem selles, kas teha seda juhuslikult või teadlikult. Ülikool annab hea võimaluse õppida struktureeritult ja pikema aja vältel. Just seepärast ei tahtnud Kiigema-Voorel piirduda mõne üksiku koolituspäeva, konverentsi või ettesattuva materjaliga, vaid otsis formaati, mis võimaldaks tal teemasse süveneda, siduda teooriat praktikaga ning oma igapäevases töös uusi teadmisi kohe proovile panna.   „Õppimine aitab hoida professionaalset teravust ja värskust, aga ka tööturualast  konkurentsi- ja kohanemisvõimet. Eriti AI-ajastul, mil tingimused võivad muutuda vaid kuude või koguni päevade jooksul. Mida kogenum sa oled, seda olulisemaks muutub oskus märgata seda, mida sa veel ei tea.“ Ülikooliõppe tugevus seisneb Kiigema-Vooreli hinnangul eelkõige süsteemsuses ja teaduspõhisuses. Õppejõudude ekspertiis, läbimõeldud materjalid ja pikem õppeprotsess annavad võimaluse minna teemaga sügavamale kui lühikoolitustel. „Juhi ja eksperdina pean ma suutma eristada teineteisest inspireerivat ideed ning tugeva ja tõenduspõhise alusega teadmist. Ülikooliõpe annabki võimaluse oma senist kogemust teaduspõhise teadmisega võrreldes testida ja täiendada.“ „Õppimine aitab hoida professionaalset teravust ja värskust, aga ka tööturualast  konkurentsi- ja kohanemisvõimet. Eriti AI-ajastul, mil tingimused võivad muutuda vaid kuude või koguni päevade jooksul. Mida kogenum sa oled, seda olulisemaks muutub oskus märgata seda, mida sa veel ei tea.“ Teenusedisain värskendab organisatsioonialast pilku Kiigema-Vooreli hinnangul õpetab teenusedisain konkreetsete meetodite kõrval võimet vaadata organisatsioonikasutaja perspektiivist ning mõista enne lahenduste loomist, millist probleemi tegelikult lahendama asutakse. „Kasutaja“ mõistel on seejuures teenuste kontekstis palju laiem tähendus, kui esialgu tundub. Selle all võib pidada silmas nii tudengit, teadlast, õppejõudu, koostööpartnerit kui ka klienti, s.t kõiki neid, kellele soovitakse pakkuda võimalikult kvaliteetset ja väärtustlikku teenust. Juhtimise seisukohalt kaasneb teenusedisainiga oluline mõtteviisi muutus: selle asemel et alustada küsimusest „mida me tahame pakkuda?“, tuleb hoopis küsida „mida inimene tegelikult vajab ja millist väärtust me talle loome?“ Selline lähenemine aitab vähendada organisatsioonikeskset mõtlemist, võtta vastu paremaid juhtimisotsuseid ning kujundada teenuseid ja protsesse, mis sobivad paremini nii kliendile kui ka organisatsioonile endale. „TalTechi või ükskõik millise muu organisatsiooni vaates esindavad kõik vastava asutuse töötajad (ülikoolis ka tudengid) brändi, mis tähendab, et nad turundavad seda nii otseses kui ka kaudses mõttes ning kujundavad seeläbi asutuse, antud juhul ülikooli mainet. Seetõttu on ääretult oluline, et me lähtuksime võimalikult selgetest protsessidest ja põhimõtetest, mis võimaldaksid igas kokkupuutepunktis – nii kommunikatsiooni, teenuste kui ka inimeste igapäevase käitumise kaudu – järjepidevalt ja soovitud suunas meie brändikuvandit kujundada.“ Kuue ainepunkti suurune kursus sobitus Kiigema-Vooreli sõnul kenasti töö ja muu elu kõrvale. Loengud toimusid enamasti üle nädala, õhtuti, lisaks tuli teha iseseisvaid töid ja osaleda õppekäikudel. Tõelise boonusena pakuti võimalust kogu kursusega Helsingisse sõita ja sealseid disainiettevõtteid väisata. Kõige väärtuslikum oli Kiigema-Vooreli meelest võimalus siduda uusi teadmisi otsekohe oma tööga. Kursuse raames käis ta töövarjuks SEB-s ja Coop Pangas, kus jälgis kasutajakogemuse juhtide tööd ning vestles nendega teenuste ja kliendikogemuse arendamisest. Olles võrrelnud kahe organisatsiooni lähenemisi, tekkisid ta mitu ideed, mida ta on jõudnud rakendada ka TalTechis. Ennekõike leidiski ta kinnitust omaenda probleemilahenduse praktikale: „Juhtidel on sageli kiusatus kiiresti lahendusteni jõuda. Teenusedisain õpetab enne valiku langetamist peatuma ja küsima: kelle probleemi me lahendame, kas me oleme sellest probleemist õigesti aru saanud ja mille põhjal me seda üldse teame?“ Tänaste väljakutsete valguses tuleb seda põhimõtet mitte ainult ise praktiseerida, vaid nügida ka teisi seda valima. „Juhtidel on sageli kiusatus kiiresti lahendusteni jõuda. Teenusedisain õpetab enne valiku langetamist peatuma ja küsima: kelle probleemi me lahendame, kas me oleme sellest probleemist õigesti aru saanud ja mille põhjal me seda üldse teame?“ Süües kasvab isu Avatud õppe võimalusi polnud Kiigema-Voorel ise varem kasutanud, kuigi oli aastate eest juhtinud üht avatud ülikooli üksust. Esimene kogemus TalTechi avatud ülikoolis innustas teda aga sedavõrd, et juba on hakanud ta mõtetes ringlema järgmised õppeplaanid. „Süües kasvab isu,“ tõdes Kiigema-Voorel. Korraks kaalus ta isegi kolmandat magistrikraadi või doktorantuuri, kuid sedavõrd mahukas samm nõuab pikemat planeerimist. Küll aga plaanib ta võtta teenusedisaini mikrokraadikavast veel aineid, et täiendada oma praktilisi oskusi, ennekõike võimet juhtida iseseisvalt teenusedisaini-alaseid projekte. „Õnneks on teenusedisaini mikrokraadile võimalik selgi aastal avaldust esitada,“ rõõmustab ta ja julgustab teisigi juhte seda võimalust kasutama. „Näib, et kõnealune kava sobib juhtidele ülimalt hästi, kuna ka meie kursusel osales mitu väga erineva ettevõtte juhtivtöötajat – neid tuli nii jaekaubandusest kui ka kunstiärist.“ Avatud õppe suurimaks eeliseks võib pidada paindlikkust, mis võimaldab osaleda õppetöös ka väga hõivatud inimestel. Samuti ei tähenda professionaalne areng kaugeltki alati uut kraadi. Vahetevahel on kõige targem valida üksainus aine, mis vastab täpselt parasjagu aktuaalsele arenguvajadusele. Mõnikord sobib paremini mikrokraad ja soovi korral võib sellest juba mahukama tasemeõppeni edasi liikuda. Sellisel moel jõuab tasemeõppesse üha enam täiskasvanud tudengeid. Kiigema-Vooreli arvates võiksid just kogenud juhid ja eksperdid kasutada avatud õppe võimalusi senisest rohkem. Pikk töökogemus ei tähenda sugugi, et õppida oleks vähem – vastupidi, kogemus aitab paremini aru saada, mida ja miks tasub järgmisena õppida. „Karjääri alguses õpitakse sageli selleks, et omandada teadmisi ja oskusi. Kogenud ekspert või juht õpib aga selleks, et oma mõtlemist edasi arendada, seniseid teadmisi proovile panna ja näha oma tööd uue nurga alt. Selleks ei lähegi alati vaja uut kraadi. Mõnikord piisab ühestainsast, ent väga hästi valitud ülikooliainest.“ „Karjääri alguses õpitakse sageli selleks, et omandada teadmisi ja oskusi. Kogenud ekspert või juht õpib aga selleks, et oma mõtlemist edasi arendada, seniseid teadmisi proovile panna ja näha oma tööd uue nurga alt. Selleks ei lähegi alati vaja uut kraadi. Mõnikord piisab ühestainsast, ent väga hästi valitud ülikooliainest.“ TalTechi avatud õppe vastuvõtt kestab 28. augustini. Sügissemestri mikrokraadikavadele avatud lisavastuvõtt kuni 21. augustini.