Tänaseks on Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaad (rahvusvaheliselt tuntud lühendi NBPhO järgi) kasvanud maailma üheks kõige arvestatavamaks noorte füüsikavõistluseks. Kuni 2019. aastani vedas seda eest Jaan Kalda koos abilistega, 2020. aastast on korraldamine TalTechi vastutada.
NBPhO tekkis praktilisest vajadusest: Eestil ja Soomel oli tarvis selgitada rahvusvaheliseks füüsikaolümpiaadiks (IPhO) välja parimad noored füüsikud. Kahe riigi omavaheline mõõduvõtmine andis õpilastele rahvusvahelise võistluskogemuse ning juhendajad said võimaluse võrrelda oma meeskonna taset naabrite omaga.
Võistlus kogus tasapisi rahvusvahelist tuntust ning järk-järgult hakkasid liituma teisedki riigid: 2015. aastal Läti, aasta hiljem Rootsi. Tänaseks tuleneb olümpiaadi nimeosutus „Põhja- ja Baltimaadele“ pigem brändinimest kui geograafilisest piirangust, sest võistlus on sisuliselt muutunud ülemaailmseks.
NBPhO tõi Tallinna Tehnikaülikooli kokku noored füüsikahuvilised eri riikidest. Foto: Daniel Aasorg / Kenari Koonik
Loomingulised ülesanded ja rahvusvaheline kogukond
Jaan Kalda on Tehnikaülikooli teoreetilise füüsika professor, kes on tegelenud Eesti noorte füüsikute juhendamisega juba alates 1994. aastast. Tema kirjutatud õppematerjale kasutatakse paljude riikide treeningtsüklites, sealhulgas USA-s, Ühendkuningriigis ja Indias.
2013.–2020. aastal juhendas Kalda lisaks Eesti võistkonnale Saudi Araabia noori füüsikuid, mis andis talle ainulaadse vaate füüsikahariduse erinevatele lähenemistele. Kalda tunneb rahvusvahelise võistlusmaailma nõudmisi. Tema põhjalikud kogemused on kujundanud NBPhO profiili, mis pakub osalejatele mitte ainult raskeid, vaid ka loomingulisi ülesandeid.
Kalda tõdeb, et Eesti võistkondade tugevuseks võib pidada kontseptuaalselt keerukate ülesannete lahendamist. NBPhO ülesanded peavad nimelt puudutama igapäevase elu nähtusi, tegu pole abstraktseid matemaatilisi harjutusi pakkuva võistlusega. Praktilise lähenemise viljad on näha võistlejate reaktsioonides.
„Õpilastele endile meeldisid kõige rohkem ülesanded, mis käsitlesid muuhulgas seda, kuidas kiigel kiikuja kükke tehes hoogu kogub, või seda, kuidas määrata müra salvestava spektrogrammi abil kindlaks ülehelikiirusel liikuva hävitaja vähim kaugus möödalennul. Ühes ülesandes vaadeldi, mil määral tekitavad veeldatud süsihappegaasil toimiva tulekustuti kasutamisel ballooni erinevad asendid kuiva jääd,“ tõi Kalda näiteid viimaselt võistluselt.
Kuigi NBPhO korralduse ja ülesannete eest vastutab TalTech, panustavad nii Soome, Rootsi kui ka Läti juhendajad olulisel määral ülesannete koostamisse ja hindamisse. Ettepanekuid tehakse üle maailma, näiteks tänavu jõudis võistluskomplekti ülesanne, mille pakkus välja üks Singapuri nooruk. Kalda sõnul toimib võistlus hästi just sellise koostöö tõttu – ettevõtmise taga seisab usaldusväärne rahvusvaheline kogukond, mitte ainult üks korraldaja.
„Ülesanded peavad olema loomingulised, mitte lihtsalt rasked.“
Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadi medalid enne autasustamistseremooniat. Foto: Daniel Aasorg / Kenari Koonik
Rohkem kui olümpiaad
Kalda märkis, et võistluse populaarsust tuleb otsida eelkõige ülesannete ja hindamise kõrgest kvaliteedist, mis meelitab kohale üha kaugemate paikade osalejaid. Tänavu aprillis tuldi võistlema 13 riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Gruusiast, Vietnamist, Saudi Araabiast, Serbiast, Brasiiliast, Küproselt ning esmakordselt Hiinast.
Tänavused ülesanded olid Kalda hinnangul keskmisest pisut raskemad, kuid tugevaid külalisvõistkondi see ei heidutanud ning punktisummad kujunesid tavapärasest suuremaks. Tänavuse üldarvestuse võitis eestlane Kaarel Toomet, kes kogus 51,7 punkti, jättes seljataha kaks Hiina võistlejat.
Kalda sõnul aitab Eesti noorte rahvusvahelisele edule kaasa stimuleeriv regionaalne konkurents, mille eest tuleb tunnustada just NBPhO-d. Võistluse tulemuste põhjal komplekteeritakse igal aastal Euroopa füüsikaolümpiaadide (EuPhO) ja rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadide (IPhO) riiklikud meeskonnad.
NBPhO-l saadud kogemus kujundab noorte ambitsioonitaset viisil, mida tavaõpe ei anna. Rahvusvaheline keskkond ja kõrgetasemeline kokkupuude eakaaslastega jätab noortesse kauakestva jälje.
Kakskümmend kolm aastat tagasi kahe riigi praktilisest vajadusest alanud ettevõtmisest on kujunenud laia geograafilise haardega võistlus. Võistluse kasv pole olnud eraldi eesmärk, vaid tehtud töö loomulik tagajärg. On oluline, et rahvusvaheline kogukond on seda väärt tööd märganud.
„Võistluse kasv pole olnud eraldi eesmärk, vaid tehtud töö loomulik tagajärg. On oluline, et rahvusvaheline kogukond on seda väärt tööd märganud.“
