Elektriinseneri sajandipikkune pilk

Elektriinseneri sajandipikkune pilk. 06.07.2026. Professor Ristheina elu algas ajal, mil elekter polnud Eesti kodudes veel iseenesestmõistetav. 1950. aastal lõpetas ta cum laude tollase TPI mehaanikateaduskonna elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide eriala ning tema elukäik kattub peaaegu kogu Eesti tehnilise moderniseerumise looga. 99-aastane Endel Risthein kuulub nende hulka, kes on seda lugu tugevalt kujundanud ja veel tänagi kujundamas. Üks elu, mitu ajastut Saja aasta jooksul on Eesti elu tundmatuseni muutunud. Professor Risthein sündis noores Eesti Vabariigis, elas üle sõja ja okupatsioonid, nägi nõukogude tööstussüsteemi ning Eesti taasiseseisvumist. Tänapäeval sõltume energiast, digivõrkudest ja keerukatest tehnikasüsteemidest. Sellele kõigele panid aluse insenerid, õppejõud ja teadlased, kes on aastakümneid loonud teadmisi ja õpetanud järgmisi põlvkondi. Nende alusepanijate hulka kuulub ka professor Risthein. Kui tema kohta küsida, meenutatakse kõigepealt teadustööd ja väljaantud õpikuid. Kuid tema tegelik mõju on palju laiem. „Lisaks sellele, et tehnikat võib pidada seadmete või arvutuste maailmaks, on see ühtlasi ka kultuuri, hariduse ja täpse mõtlemise valdkond,“ ütleb Risthein. Oma kõige olulisemaks tööks peabki ta inseneride õpetamist, eestikeelse tehnikaalase kirjanduse koostamist ja toimetamist ning mõistete täpset kasutamist. „Kui mõni üliõpilane, insener või lugeja on saanud minu kirjutatust abi, siis on see juba kordaminek. Samuti pean oluliseks tööd tehnikaterminoloogia ja -standarditega, sest ilma täpse keeleta ei saa olla täpset mõtlemist ega ohutut inseneritööd,“ lisab Risthein. Tema panus ei seisne mitte ainult tema enda tehtus, vaid ka selles, mida teevad inimesed, keda ta on õpetanud ja mõjutanud. Sajad elektriinsenerid kannavad edasi tema teadmisi, töövõtteid ja professionaalsust. Professori pärand ulatub raamatutest või arhiividest kaugemale, selle mõju on tunda inseneride järgmistes põlvkondades. Kas kogu elu Ristheina ümbritsenud energiateemad suudavad teda siiani hea tervise juures hoida? „Võib-olla on asi selles, et lapsena ja noorpõlves tuli palju jala käia, aga jalakäimise kohta räägitakse, et see on liigeste õlitamine. Ehk on mind mõjunud ka see, et olen eluaeg söönud enamasti normaalset eestlase maamehetoitu,“ ütleb ta muigega. „Lisaks sellele, et tehnikat võib pidada seadmete või arvutuste maailmaks, on see ühtlasi ka kultuuri, hariduse ja täpse mõtlemise valdkond.“ Inseneritöö nähtamatu pool Elekter tuleb seinast, valgus süttib ja süsteemid töötavad. Harva mõeldakse, kuivõrd palju on selle taga peidus teadmisi, täpsust ja vastutust. Risthein aitas aastakümneid seda nähtamatut maailma üles ehitada, korras hoida ja edasi arendada. Tehnoloogiad ja süsteemid on aja jooksul muutunud, kuid inseneritöö põhiolemus on jäänud samaks: „Insener peab oskama ise mõelda, arvutada, võrrelda ja vastutada,“ nendib professor. Insener vastutab selle eest, et tema loodud lahendused igapäevases elus usaldusväärselt toimiksid. Sageli tähendab inseneri elu järjepidevat tööd, see eeldab pidevat täpsust, oskust märgata detaile, mõista terviklikke süsteeme. Just süsteemne suhtumine aitab luua lahendusi, mis elavad üle tehnoloogilised moevoolud ja terved ajastud. Kui Risthein alustas oma erialateed, tähendas tehniline areng eelkõige elektrifitseerimist ja tööstuse ülesehitamist. Tänaseks on fookus nihkunud energiajulgeolekule, digivõrkudele ja keskkonnahoiule. Tema sõnul peab uutegi tehnoloogiate puhul säilima tugev teadmiste ja põhimõtete baas. „Uusi lahendusi saab mõista vaid siis, kui vanad põhialused on selged,“ rõhutab professor. „Uusi lahendusi saab mõista vaid siis, kui vanad põhialused on selged.“ Olevik ja tulevik Professor Risthein püüab hoida end jätkuvalt kursis energeetika üldiste arengusuundadega ja energiatehnika mõjuga elukeskkonnale. Energeetika tuleviku osas on ta veendunud, et kasvavad nii nõudlus kui ka säästmise vajadus: „Suureneb surve keskkonnale, eriti seal, kus elektrienergiat toodetakse endiselt kütuseid põletavates jaamades. Sellega kaasnevad kasvuhoonegaaside heitmed, globaalne soojenemine ja kliimamuutustega seotud ohud. Nende põhjus ei tulene muidugi ainult energeetikast, vaid ka tööstusest, liiklusest ja muudest inimtegevuse aladest.“ Tema hinnangul tuleks võtta taastuvaid energiaallikaid kasutusele kiiremini ja targemalt, olgugi et samal ajal peab energiasüsteem jääma töökindlaks. Tehnikahariduse tulevik teeb talle muret ja pakub samal ajal ka lootust. Noortel soovitab ta valitud erialal püsida ja ennast võimalikult kõrgele arendada. „Mulle teeb meelehärmi, kui jäädakse rahule parasjagu olemasolevate teadmistega ja loodetakse, et kõik muu saadakse kätte tehasejuhistest või kataloogidest,“ leiab Risthein. „Eesti tehnikaharidusel on olemas pikaajalise traditsiooniga tehnikaülikool ja insenerkond, kes on suutnud väga erinevatel aegadel ühiskonda töös hoida. See on väga oluline eelis. Samas ei tohi haridus muutuda liiga pinnapealseks. Haridus peab andma nii praktilise oskuse kui ka sügavama arusaamise,“ rõhutab 99-aastane professor kindlameelselt. „Eesti tehnikaharidusel on olemas pikaajalise traditsiooniga tehnikaülikool ja insenerkond, kes on suutnud väga erinevatel aegadel ühiskonda töös hoida. See on väga oluline eelis.“ Elektrotehnikateadlane, emeriitprofessor Endel Risthein Endel Risthein (sündinud 31. juulil 1926) on Tallinna Tehnikaülikooliga seotud alates 15. novembrist 1944. Endel Risthein kuulus „Eesti Entsüklopeedia“ koostajate ja autorite hulka, samuti on ta mitme elektri- ja valgustehnika-alase sõnaraamatu autor. Ta on koostanud, tõlkinud ja toimetanud kümneid madalpingeliste võrkude, elektripaigaldiste ja valgustustehnika alaseid standardeid ja artikleid ning koostanud õppekavasid ja õpikuid. Alates 1999. aastast toimetas ta ajakirjas Elektriala püsirubriiki „Uusi standardeid“, milles analüüsis ja tutvustas regulaarselt uusi elektriala norme. Ta on osalenud sadade elektriala terminite eestindamisel, mis on aluseks kogu Eesti elektrialasele keelekasutusele. Sama suur on tema panus ka Eesti tehnikaajaloo meenutamisel ja jäädvustamisel. 1967. aastal pälvis Endel Risthein koos Aleksander Valdeku, Hugo Tiismuse ja Hans Jänesega elektromagnetiliste sulametalliseadmete väljatöötamise eest ENSV riikliku teaduspreemia. 2002. aastal eraldati Endel Ristheinale Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk.