Kas inseneride põud algab põhikooli matemaatikatunnist?

26.08.2026
Kas inseneride põud algab põhikooli matemaatikatunnist?. 26.08.2026. Paneeli modereerinud Eesti Inseneride Liidu president, aasta insener ja TalTechi vilistlane Cathy-Liis Põlluveer juhtis alustuseks tähelepanu vastuolule: rahvusvahelises võrdluses on Eesti noorte matemaatikateadmised väga head, kuid kodused eksamitulemused näitavad palju ebaühtlasemat pilti. Põhikooli lõpueksamil saavutab umbes kolmandik lõpetajatest küll üle 90-protsendilise tulemuse, ent ülejäänud neljandik suudab koguda vaid alla poole võimalikust punktisummast. Gümnaasiumis saab matemaatikatasemest juba tulevaste valikute küsimus. Kitsa matemaatika riigieksami keskmine jääb alla 40 punkti, laia matemaatika õppijatel ulatub see aga üle 50 – ning just sellest tulemusest võib hiljem sõltuda, millistele erialadele noor õppima pääseb. Põhikooli lünk võib sulgeda tee inseneeriasse Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas meenutas, et põhikooli matemaatikaeksamit hakati ühtsetel alustel korraldama alles 2015. aastal. Varasemast ajast pole seetõttu võtta võrreldavaid tulemusi, mille põhjal saaks matemaatikaoskuse pikemaajalist arengu osas üldistusi teha. Ministeeriumi analüüsis seostusid nõrgemate tulemustega kõige selgemalt lapse õppekeel ja sotsiaalmajanduslik taust. Venekeelsete koolide kehvemaid tulemusi seostas Kallas muuhulgas õpetajate nappuse ja vähese ainealase täienduskoolitusega. Loodetavasti aitab eestikeelsele õppele üleminek lõhet vähendada. Kallas juhtis eraldi tähelepanu lastele, keda tuleks õppimisel rohkem toetada. „Kui palju on koolidel tegelikult võimalik pakkuda lapsele vajalikku tõhustatud tuge?“ küsis ta. Tartu Rakendusliku Kolledži direktor Raini Jõks näeb samuti, et põhikoolist tulijate teadmistes leidub lünki: „Pigem tundub, et tase on jäänud natuke nõrgemaks. Peame järjest rohkem panema rõhku tasandamisele.“ Kutseharidusreform suurendas matemaatika mahtu, mistõttu saab kutsekoolis üht-teist paigata. Ent kõiki põhikoolis tekkinud puudujääke siiski enam parandada ei saa. TalTechi rektori Tiit Landi meelest on põhikooli matemaatikalünkade ja inseneride järelkasvu vahel otsene seos: „Need, kes on juba põhikoolis hädas, valivad enamasti kitsa matemaatika. Nad on tegelikult oma otsuse teinud – teadlikult või mitte –, et neil pole võimalik inseneriks õppida, vähemalt mitte tehnikaülikoolis.“ Niiviisi võivadki hakata põhikoolis tekkinud raskused piirama erialavalikuid juba enne ülikooli sisseastumist. „Need, kes on juba põhikoolis hädas, valivad enamasti kitsa matemaatika. Nad on tegelikult oma otsuse teinud – teadlikult või mitte –, et neil pole võimalik inseneriks õppida, vähemalt mitte tehnikaülikoolis.“ Huvile peab eelnema arusaamine Üheks põhjuseks, miks osa noori matemaatikas järje kaotab, pidasid panelistid õpetamise viisi. Põlluveeri küsitletud noored kirjeldasid tunde, mille jooksul antakse küll ette valem, kuid ei seletata, miks seda vaja läheb. Vestluse käigus sõna saanud õpetajatudeng pakkus võimaliku lahendusena välja vastupidise lähenemise: kõigepealt igapäevane probleem ja alles seejärel matemaatiline tööriist. Sama probleemi olid toonud välja ka Enefit Poweri juhatuse esimehe Raine Pajo küsitletud noored. „Rääkisin seitsme noorega ja kuus neist ütlesid, et matemaatikat tuleks õpetamise käigus rohkem päriseluga siduda,“ kinnitas Pajo. Tallinna Ülikooli matemaatikadidaktika lektor Jüri Kurvits lisas mõttevahetusse olulise nüansi: elulisest näitest üksi ei piisa. „Laps peab matemaatikat kõigepealt mõistma ja alles pärast seda saab tal tekkida huvi.“ leidis Kurvits. Matemaatikapädevus sisaldab Kurvitsa sõnul palju rohkemat kui ainult valemeid ja tehteid.  Lisaks teadmistele tuleb õppida ka probleemide lahendamise ja enesejuhtimise oskust ning arendada hoiakuid . Vastasel korral kujunevad aastate jooksul välja puudujäägid, mida on hiljem raske parandada. „Matemaatikapädevus areneb väga aeglaselt ja tekkinud lünka ei tee sa mitte ühegi tasanduskursusega pärast olematuks,“ rõhutas Kurvits. „Matemaatikapädevus areneb väga aeglaselt ja tekkinud lünka ei tee sa mitte ühegi tasanduskursusega pärast olematuks.” Matemaatika tundmisest üksi ei piisa Matemaatikat õpetamine sõltub suuresti õpetaja aineoskusest. Kallas lisas arutellu veel ühe murekoha: „Me tegelikult ei tea, kas matemaatikat õpetav inimene on ise ülepea matemaatik.“ Ministeeriumis on seetõttu arutatud mõtet taastada ainepädevuse nõue. Tartu Ülikooli teaduskooli matemaatikametoodik Raili Vilt rõhutas, et hea õpetaja peab tundma matemaatika laiemalt kui õpik nõuab, sest sel juhul oskab ta teemasid avada, huvi äratada ja tugevamaid õpilasi edasi suunata. „Ta teab matemaatikat, ta oskab matemaatikat ja ta armastab matemaatikat,“ kirjeldas Vilt head erialaõpetajat. Pajo seostas reaalaineõpetajate nappust inseneride järelkasvuga. Tema sõnul võib just särav reaalainete õpetaja äratada noores inimeses tehnikahuvi, mille tõttu valib ta hiljem inseneeria. Enefit on loonud olukorra parandamiseks ka omalt poolt võimalusi, sest ettevõte toetab juba pikemat aega Lae End programmi kaudu matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetajaid. Kallase hinnangul peaks TI-hüpe tähendama ennekõike seda, et õpetajatel tekivad aina paremad võimalused teemasid loovamalt selgitada ja eri tasemega õppijaid toetada. „Laps peab matemaatikat kõigepealt mõistma ja alles pärast seda saab tal tekkida huvi.” Kas valik avab või sulgeb uksi? Kitsa ja laia matemaatika küsimuses läksid panelistide arvamused lahku. Vilt peab mõlemat vajalikuks. „Kitsas ja lai peavad mõlemad olemas olema, kuigi on raske öelda, kui kitsas peab olema kitsas ja kui lai peab olema lai.“ leidis ta. Vildi sõnul jäävad noored sageli selles küsimuses nõustamata, mistõttu ei pruugi nad ka oma otsuste edasist mõju täiel määral mõista. Land oli praeguse süsteemi suhtes kriitilisem. Tema hinnangul annavad kitsa matemaatika madalad eksamitulemused märku, et osa õpilasi ei võta ainet piisavalt tõsiselt. Veel rohkem teeb talle muret see, et kui noor inimene valib kitsa matemaatika, võib see sulgeda tal tee tehnikaerialade juurde. „Kitsa valiku olemasolu vähendab väga paljude noorte hilisemaid võimalusi elus hakkama saada,“ ütles Land, kes ühtlustaks gümnaasiumi matemaatika ainekavasid ning jätaks suurema huviga noortele võimaluse oma õpinguid laiendada, selle asemel et hakata langetama inseneriõppe nõudeid. Samas pole gümnaasium ainus tee, mille kaudu inseneriõppesse liikuda. Jõksi sõnul võtavad järjest rohkemad kutsekooliõpilased vabatahtlikult teha laia matemaatika riigieksami, et seejärel kõrgkooli edasi minna. Paneel ei jõudnud üksmeelele, kas kitsa ja laia matemaatika erisus peaks säilima. Ühes oldi siiski üsna sama meelt: matemaatikaga tekkinud raskusi tuleb märgata juba põhikoolis ning hea õpetaja peab tundma nii ainet kui ka oskama seda õpilasele arusaadavaks teha. „Kitsa valiku olemasolu vähendab väga paljude noorte hilisemaid võimalusi elus hakkama saada.” *** Haridustreff toimus 18. augustil Eesti Rahva Muuseumis, Tartus. Viiendat korda peetavast Haridustrefist on saanud haridustöötajate aastasündmus, mis annab osalejatele võimaluse veeta meeleolukas päev, kus omandatakse värskeid teadmisi ja jagatakse kogemusi. Paneeldiskussiooni korraldas Lae End programm.
Haridustrefi paneeldiskussioonis „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ osalesid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, TalTechi rektor Tiit Land, Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse liige Raili Vilt, Enefit Poweri juhatuse esimees Raine Pajo, Tallinna Ülikooli matemaatikadidaktika lektor Jüri Kurvits ning Tartu Rakendusliku Kolledži VOCO direktor Raini Jõks. Arutelu modereeris Eesti Inseneride Liidu president Cathy-Liis Põlluveer. Foto: Kaido Parv

Haridustrefi paneeldiskussioonis „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ osalesid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, TalTechi rektor Tiit Land, Eesti Matemaatika Seltsi juhatuse liige Raili Vilt, Enefit Poweri juhatuse esimees Raine Pajo, Tallinna Ülikooli matemaatikadidaktika lektor Jüri Kurvits ning Tartu Rakendusliku Kolledži VOCO direktor Raini Jõks. Arutelu modereeris Eesti Inseneride Liidu president Cathy-Liis Põlluveer. Foto: Kaido Parv

Inseneride põua põhjused võivad ulatuda otsapidi põhikooli matemaatikatundi. Hoolimata Eesti noorte väga headest rahvusvahelistest tulemustest on suur hulk õpilasi, kes kaotavad matemaatika osas järje käest juba põhikoolis. Hiljem on aga tekkinud lünki raske tasa teha. Haridustrefi paneeldiskussiooni „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ käigus arutati, miks on olukord selline ja mida saaks matemaatika õpetamises muuta.

Paneeli modereerinud Eesti Inseneride Liidu president, aasta insener ja TalTechi vilistlane Cathy-Liis Põlluveer juhtis alustuseks tähelepanu vastuolule: rahvusvahelises võrdluses on Eesti noorte matemaatikateadmised väga head, kuid kodused eksamitulemused näitavad palju ebaühtlasemat pilti. Põhikooli lõpueksamil saavutab umbes kolmandik lõpetajatest küll üle 90-protsendilise tulemuse, ent ülejäänud neljandik suudab koguda vaid alla poole võimalikust punktisummast.

Gümnaasiumis saab matemaatikatasemest juba tulevaste valikute küsimus. Kitsa matemaatika riigieksami keskmine jääb alla 40 punkti, laia matemaatika õppijatel ulatub see aga üle 50 – ning just sellest tulemusest võib hiljem sõltuda, millistele erialadele noor õppima pääseb.

Põhikooli lünk võib sulgeda tee inseneeriasse

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas meenutas, et põhikooli matemaatikaeksamit hakati ühtsetel alustel korraldama alles 2015. aastal. Varasemast ajast pole seetõttu võtta võrreldavaid tulemusi, mille põhjal saaks matemaatikaoskuse pikemaajalist arengu osas üldistusi teha.

Ministeeriumi analüüsis seostusid nõrgemate tulemustega kõige selgemalt lapse õppekeel ja sotsiaalmajanduslik taust. Venekeelsete koolide kehvemaid tulemusi seostas Kallas muuhulgas õpetajate nappuse ja vähese ainealase täienduskoolitusega. Loodetavasti aitab eestikeelsele õppele üleminek lõhet vähendada.

Kallas juhtis eraldi tähelepanu lastele, keda tuleks õppimisel rohkem toetada. „Kui palju on koolidel tegelikult võimalik pakkuda lapsele vajalikku tõhustatud tuge?“ küsis ta.

Tartu Rakendusliku Kolledži direktor Raini Jõks näeb samuti, et põhikoolist tulijate teadmistes leidub lünki: „Pigem tundub, et tase on jäänud natuke nõrgemaks. Peame järjest rohkem panema rõhku tasandamisele.“ Kutseharidusreform suurendas matemaatika mahtu, mistõttu saab kutsekoolis üht-teist paigata. Ent kõiki põhikoolis tekkinud puudujääke siiski enam parandada ei saa.

TalTechi rektori Tiit Landi meelest on põhikooli matemaatikalünkade ja inseneride järelkasvu vahel otsene seos: „Need, kes on juba põhikoolis hädas, valivad enamasti kitsa matemaatika. Nad on tegelikult oma otsuse teinud – teadlikult või mitte –, et neil pole võimalik inseneriks õppida, vähemalt mitte tehnikaülikoolis.“ Niiviisi võivadki hakata põhikoolis tekkinud raskused piirama erialavalikuid juba enne ülikooli sisseastumist.

„Need, kes on juba põhikoolis hädas, valivad enamasti kitsa matemaatika. Nad on tegelikult oma otsuse teinud – teadlikult või mitte –, et neil pole võimalik inseneriks õppida, vähemalt mitte tehnikaülikoolis.“

TalTechi rektori Tiit Landi meelest on põhikooli matemaatikalünkade ja inseneride järelkasvu vahel otsene seos. Foto: Kaido Parv

TalTechi rektori Tiit Landi meelest on põhikooli matemaatikalünkade ja inseneride järelkasvu vahel otsene seos. Foto: Kaido Parv

Huvile peab eelnema arusaamine

Üheks põhjuseks, miks osa noori matemaatikas järje kaotab, pidasid panelistid õpetamise viisi. Põlluveeri küsitletud noored kirjeldasid tunde, mille jooksul antakse küll ette valem, kuid ei seletata, miks seda vaja läheb. Vestluse käigus sõna saanud õpetajatudeng pakkus võimaliku lahendusena välja vastupidise lähenemise: kõigepealt igapäevane probleem ja alles seejärel matemaatiline tööriist.

Sama probleemi olid toonud välja ka Enefit Poweri juhatuse esimehe Raine Pajo küsitletud noored. „Rääkisin seitsme noorega ja kuus neist ütlesid, et matemaatikat tuleks õpetamise käigus rohkem päriseluga siduda,“ kinnitas Pajo.

Tallinna Ülikooli matemaatikadidaktika lektor Jüri Kurvits lisas mõttevahetusse olulise nüansi: elulisest näitest üksi ei piisa. „Laps peab matemaatikat kõigepealt mõistma ja alles pärast seda saab tal tekkida huvi.“ leidis Kurvits.

Matemaatikapädevus sisaldab Kurvitsa sõnul palju rohkemat kui ainult valemeid ja tehteid.  Lisaks teadmistele tuleb õppida ka probleemide lahendamise ja enesejuhtimise oskust ning arendada hoiakuid . Vastasel korral kujunevad aastate jooksul välja puudujäägid, mida on hiljem raske parandada. „Matemaatikapädevus areneb väga aeglaselt ja tekkinud lünka ei tee sa mitte ühegi tasanduskursusega pärast olematuks,“ rõhutas Kurvits.

„Matemaatikapädevus areneb väga aeglaselt ja tekkinud lünka ei tee sa mitte ühegi tasanduskursusega pärast olematuks.”

Matemaatika tundmisest üksi ei piisa

Matemaatikat õpetamine sõltub suuresti õpetaja aineoskusest. Kallas lisas arutellu veel ühe murekoha: „Me tegelikult ei tea, kas matemaatikat õpetav inimene on ise ülepea matemaatik.“ Ministeeriumis on seetõttu arutatud mõtet taastada ainepädevuse nõue.

Tartu Ülikooli teaduskooli matemaatikametoodik Raili Vilt rõhutas, et hea õpetaja peab tundma matemaatika laiemalt kui õpik nõuab, sest sel juhul oskab ta teemasid avada, huvi äratada ja tugevamaid õpilasi edasi suunata. „Ta teab matemaatikat, ta oskab matemaatikat ja ta armastab matemaatikat,“ kirjeldas Vilt head erialaõpetajat.

Pajo seostas reaalaineõpetajate nappust inseneride järelkasvuga. Tema sõnul võib just särav reaalainete õpetaja äratada noores inimeses tehnikahuvi, mille tõttu valib ta hiljem inseneeria. Enefit on loonud olukorra parandamiseks ka omalt poolt võimalusi, sest ettevõte toetab juba pikemat aega Lae End programmi kaudu matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetajaid.

Kallase hinnangul peaks TI-hüpe tähendama ennekõike seda, et õpetajatel tekivad aina paremad võimalused teemasid loovamalt selgitada ja eri tasemega õppijaid toetada.

„Laps peab matemaatikat kõigepealt mõistma ja alles pärast seda saab tal tekkida huvi.”

Kristina Kallase hinnangul peaks TI-hüpe tähendama ennekõike seda, et õpetajatel tekivad aina paremad võimalused teemasid loovamalt selgitada ja eri tasemega õppijaid toetada. Foto: Kaido Parv

Kristina Kallase hinnangul peaks TI-hüpe tähendama ennekõike seda, et õpetajatel tekivad aina paremad võimalused teemasid loovamalt selgitada ja eri tasemega õppijaid toetada. Foto: Kaido Parv

Kas valik avab või sulgeb uksi?

Kitsa ja laia matemaatika küsimuses läksid panelistide arvamused lahku. Vilt peab mõlemat vajalikuks. „Kitsas ja lai peavad mõlemad olemas olema, kuigi on raske öelda, kui kitsas peab olema kitsas ja kui lai peab olema lai.“ leidis ta. Vildi sõnul jäävad noored sageli selles küsimuses nõustamata, mistõttu ei pruugi nad ka oma otsuste edasist mõju täiel määral mõista.

Land oli praeguse süsteemi suhtes kriitilisem. Tema hinnangul annavad kitsa matemaatika madalad eksamitulemused märku, et osa õpilasi ei võta ainet piisavalt tõsiselt. Veel rohkem teeb talle muret see, et kui noor inimene valib kitsa matemaatika, võib see sulgeda tal tee tehnikaerialade juurde.

„Kitsa valiku olemasolu vähendab väga paljude noorte hilisemaid võimalusi elus hakkama saada,“ ütles Land, kes ühtlustaks gümnaasiumi matemaatika ainekavasid ning jätaks suurema huviga noortele võimaluse oma õpinguid laiendada, selle asemel et hakata langetama inseneriõppe nõudeid.

Samas pole gümnaasium ainus tee, mille kaudu inseneriõppesse liikuda. Jõksi sõnul võtavad järjest rohkemad kutsekooliõpilased vabatahtlikult teha laia matemaatika riigieksami, et seejärel kõrgkooli edasi minna.

Paneel ei jõudnud üksmeelele, kas kitsa ja laia matemaatika erisus peaks säilima. Ühes oldi siiski üsna sama meelt: matemaatikaga tekkinud raskusi tuleb märgata juba põhikoolis ning hea õpetaja peab tundma nii ainet kui ka oskama seda õpilasele arusaadavaks teha.

„Kitsa valiku olemasolu vähendab väga paljude noorte hilisemaid võimalusi elus hakkama saada.”

***

Haridustreff toimus 18. augustil Eesti Rahva Muuseumis, Tartus. Viiendat korda peetavast Haridustrefist on saanud haridustöötajate aastasündmus, mis annab osalejatele võimaluse veeta meeleolukas päev, kus omandatakse värskeid teadmisi ja jagatakse kogemusi. Paneeldiskussiooni korraldas Lae End programm.