Eestis nähakse lambavillas sageli tülikat jääkmaterjali, ehkki tegemist on olulise bioloogilise ressursiga, mis on vaja uuesti ausse tõsta, rõhutavad TalTechi ja EKA teadlased oma värskes teadusartiklis.
Teadus
Liiklusummikuid püütakse enamasti leevendada teid laiendades, ühistransporti paremini korraldades või taristusse investeerides. TalTechi tarkvarateaduse instituudi kaasatud professor Sadok Ben Yahia näeb aga suurt potentsiaali tehisintellektis ja nutikamas foorijuhtimises.
TalTechi professor Raivo Sell tõdeb, et on vaid aja küsimus, millal isejuhtivad sõidukid Eesti linnaliiklusse jõuavad. Selleks et need saaksid turvaliselt liigelda, ei piisa aga ainult nutikast autost – linn peab õppima sõidukitega arusaadavalt suhtlema.
Doktoriõpe ei saa tulevasi teadlasi ette valmistada üksnes akadeemiliseks karjääriks. Kiiresti muutuv töömaailm eeldab, et doktorandid oskaksid oma pädevusi hinnata, arendada ja rakendada ka väljaspool ülikooli – ning just seda aitab toetada Euroopa teadlaste pädevusraamistik ResearchComp.
Müncheni Tehnikaülikooli 24 aastat juhtinud Wolfgang Herrmann ütleb Trialoogile, et Euroopa tulevik sõltub teaduse vabadusest, tehnoloogilisest võimekusest ja julgusest riskida – kuid ka oskusest suhtuda oma kultuurilisse mitmekesisusse kui tugevusse, mitte takistusse.
TalTechi jogurtijäätis sündis tudengite, teadlaste ja Balbiino koostöös. Tuttav maius muudeti toiduteaduse abil omajagu paremaks – vähendati magusust ning suurendati kiudainerikkust ja probiootilisust.
Ratas muutub linnas loomulikuks liikumisvahendiks siis, kui teekond on turvaline, arusaadav ja katkematu. Kui rattatee lõpeb ootamatult, kui see on liiga kitsas, halvasti märgistatud või sunnib ratturi keerulisse liiklusse, jääb ratas paljudele pigem juhuvalikuks kui igapäevaseks transpordiks.
Oktoobris jõudis lõpule TalTechi ja kliimaministeeriumi ühine koostööprojekt, mille eesmärgiks oli kaardistada Läänemere tõsisemaid reostusküsimusi. Selgus, et Läänemere probleem ei peitu mitte sugugi ainult tänases reostuskoormuses, kuna märkimisväärne osa toitaineid on jõudnud talletuda merepõhja setetesse aastakümnete jooksul ning teatud tingimuste täitumisel võivad need ained uuesti vette liikuda.
Kui lennuk on liiga kallis ja laev liiga aeglane, võib nende vahele mahtuda laugur – veepinna kohal liikuv kiire ja energiatõhus alus, mille tulevikupotentsiaali uurivad TalTechi teadlased rahvusvahelises Airshipi projektis.
Kuigi Kadi Kasepõld ei kasvanud mere ääres, on merendusest saanud tema teadustöö kese. Eesti Mereakadeemia doktorant uurib, kuidas saab laevanduse rohepööre päriselt teoks – mitte ainult strateegiates ja regulatsioonides, vaid ka ettevõtete otsustes ja laevaperede igapäevatöös.