TalTechi Tartu kolledžis kaitstud magistritööst selgub, et isikupärastatud tehisarupõhine nügimine võib suunata inimest tõhusalt pakendijäätmeid liigiti koguma, eriti kui üldine teavitus pole suutnud inimest siiani mõjutada.
Teadus
Merealused side- ja energiakaablid jäävad tavainimesele tihti märkamatuks. Ometi mõjutavad need väga suurt osa meie harjumuspärasest igapäevaelust. Kaablite kaudu liiguvad andmed, elektriühendused, teenused ja majanduse toimimiseks vajalikud signaalid. Kuna viimastel aastatel on saanud Läänemerel kahjustada nii gaasitorud, elektrikaablid kui ka sidekaablid, sealhulgas Eesti, Soome ja Rootsi vahelised ühendused, on kaablitest tulenev julgeolek muutumas me riigile üha olulisemaks küsimuseks.
Sellal kui sideühenduste katkemine muutub geopoliitiliste riskide tõttu üha tõenäolisemaks, nõuavad seadused, et kõik elutähtsad digiteenused jätkaksid kriisi ajal oma tegevust. Kuidas seda tagada, selgub TalTechi IT-teaduskonnas kaitstud magistritööst.
TalTechi doktorant-nooremteadur Aivo Olev usub, et tehisaru võib anda tööle suure hoo, kuid ainult siis, kui inimene ise kaasa mõtleb, tulemusi kontrollib tulemusi ja nende eest vastutab.
Sel kevadel sai TalTechis alguse Alalisvoolu klubi, mis toob ühe laua taha tudengid, ülikooli ja ettevõtted. Klubi eesmärk on anda tudengitele võimalus puutuda juba õpingute ajal kokku tegeliku arendustööga: mitte ainult arvutada ja simuleerida, vaid ka projekteerida, ehitada, katsetada ja esitada töötavaid jõuelektroonika-alaseid lahendusi.
Kas elektriauto on keskkonnale alati kasulik? Kuidas eemaldada reoveest ravimijääke, PFAS-ühendeid ja mikroplasti? Kuidas eristada sisulist rohetehnoloogiat osavast turundusest? Teemasse toob selgust TalTechi kaasprofessor Marina Kritševskaja.
TalTechi küberneetika instituudi doktorant-nooremteadur Kärol Soodla uurib südamepuudulikkust. Täpsemalt seda, mis juhtub südames energia tootmisega siis, kui see enam tavapäraselt töötada ei suuda.
Noor linnapuu võib olla ohus juba siis, kui ta näeb pealtnäha veel terve välja. Võra küll rohetab, kuid kõnnitee all võivad juured samal ajal kannatada kuivuse, tihenenud pinnase või toitainete puuduse käes. TalTechi professor Muhammad Mahtab Alam soovib muuta varjatud stressi sensori- ja tehisintellektil põhineva süsteemi abil nähtavaks, nii et haljastuse eest vastutavad inimesed võiksid õigel ajal aru saada, millal puud vett vajavad ja millistes kasvukohtades tuleb nende elujõu hoidmiseks sekkuda.
Miks annab sama viljatusravi protseduur ühe naise puhul arvestatava hulga munarakke, teise puhul aga vaid mõne üksiku? Üks võimalik vastus võib peituda munaraku vahetus ümbruses – keskkonnas, milles munarakk enne ovulatsiooni kasvab ja küpseb.
TalTechis arendatud kõnetõlkesüsteem tõlgib eestikeelset kõnet peaaegu reaalajas võõrkeelseks tekstiks, aidates seminaridel, konverentsidel ja avalikel aruteludel jõuda ka nende kuulajateni, kes eesti keelt ei mõista.