„Mulle meeldib see, et ma saan midagi kätega teha. Ma näen reaalselt seda tulemust, mida ma teen,“ leiab Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk, kes arendab materjale päikeseenergeetika jaoks. See on kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika ala.
Teadus
Ukraina sõda tõi inimliku tragöödia kõrval suuri muutusi ka maailma majandusse. Üleilmselt on vähenenud ammoniaagi tootmine ja tõusnud hinnad, mistõttu on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul vaja mõelda Eestis ise selle tootmisele. Mida see plaan aga kaasa tooks?
Energiainformaatika on uus ja kiiresti kasvav interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis võib Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna professorite Juri Belikovi ja Eduard Petlenkovi hinnangul aidata Eesti majanduse uuele ja jätkusuutlikule tõusule.
Fundamentaal- ja rakendusteaduse piiril mängiva professor Petri-Jaan Lahtvee laboris uuritakse mikroorganismide metabolismi ja programmeeritakse mikroobe talitama nii nagu inimestel parasjagu tarvis. Kuna praegu on inimestel tarvis lahendada suuri jäätmeprobleeme ja toota toitu ilma keskkonda koormamata, siis teeb Lahtvee ja tema kolleegide arendatud pärm just seda: toodab saepurust saadud puidusuhkrust toiduks kõlbulikke rasvu. Intervjuus räägib Lahtvee, et pikem plaan on toiduks väärindada “see-kelle-nime-me-ei-nimeta” ehk globaalne probleemiallikas süsihappegaas ise.