Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi dotsent
Tänapäeva maailmas näib olevat mõistlik arvestada „riskantsete teadmiste“ perspektiiviga. See arusaam võimaldab paremini hinnata nii praeguseid kui ka tulevasi väljakutseid, eriti seoses tehisintellekti mõjudega ettevõtetele.
Nii mõnedki eelpool mainitud ohud seonduvad just teadmistega. Oskuste puudust ja kestlikkuse tagamist saab seostada inimressursse puudutavate ohtudega. Need omakorda võivad tuleneda nii tahtmatust kui ka vabatahtlikust tööjõu voolavusest.
Uuringute järgi on enamik teadmisi isikupõhised. Kriitiliste teadmiste puhul võib mõne üksikisiku lahkumine või pikaajaline puudumine kahjustada ettevõtte heaolu. Asjatundjate puudus võib põhjustada ka ebakõla ettevõttele vajalike ja kättesaadavate teadmiste vahel.
Näiteks, kui ettevõte soovib viia läbi digipöörde, kuid mõistab peagi, et tal pole selleks piisavalt teadmisi ega pädevust, tekib probleem. Asjatundjate palkamine pole alati võimalik, kuid teadmiste puudumine takistab eesmärkide saavutamist. Selles kontekstis on oluline mainida teenuste sisseostu. See saab olla toimiv ajutine lahendus, kuid pikemas perspektiivis võib see kaasa tuua ohu, et jäädakse ilma ärifunktsioonide iseseisvat täitmist eeldavatest teadmistest ja oskustest. Hiljutised geopoliitilised sündmused on muutnud väärtusahelad veelgi hapramaks, seega on oht väga reaalne.
Oluline on ka arvestada digiteerimise ja tehisintellektiga seotud ohtudega. Hirm mahajäämise ees ning piiratud arusaam tehisintellektist ja sellega kaasnevatest võimalustest võivad viia valede otsusteni. Digiteerimine toob endaga kaasa rohkem küberrünnakuid, mille eest pole kaitstud väiksemadki ettevõtted.
Mida sellest kõigest järeldada?
Teadmised on dünaamilised
Esiteks: teadmised on dünaamilised. Teisisõnu: teadmine, mis täna tundub väärtuslik, võib homme olla iganenud. Siiski ei tasu vanu teadmisi täielikult kõrvale jätta. Teiseks: teadmised pole ilmtingimata väärtuslikud või olulised. Tänapäeva maailmas näib olevat mõistlik arvestada „riskantsete teadmiste“ perspektiiviga. See arusaam võimaldab paremini hinnata nii praeguseid kui ka tulevasi väljakutseid, eriti seoses tehisintellekti mõjudega ettevõtetele.
Tehisintellekt toetab eelkõige väiksemaid ettevõtteid, sest aitab neil ületada mitmesuguseid tegevusulatusega seotud puudusi. See võimaldab töötajatel keskenduda olulisematele ülesannetele ja lihtsustab juurdepääsu teabele. Tehisintellektipõhised tõlke- ja suhtluslahendused edendavad ka rahvusvahelistumist ning aitavad ressursse paremini hallata, andes seega suure panuse kestlikku juhtimisse.
Teadmistega seotud ohu mõistmine aitab kaaluda ka tehisintellekti kaasamise võimalikke riske. Nende hulka kuuluvad valeinfo suurem levik, sõltuvus tehisintellekti loodud sisust, analüüsi- ja uurimisoskuste vähenemine ning allikate ühekülgsus. Eetilised kaalutlused on selles kontekstis olulised.
Üha ebakindlamas maailmas peavad kõik ettevõtted pöörama tähelepanu nii teadmushaldusele kui ka riskijuhtimisele, kuna need aitavad toime tulla erinevate väljakutsetega. Teadmiste riskijuhtimine on süstemaatiline lähenemine, mis aitab organisatsioonil tuvastada ja analüüsida teadmiste loomise, edastamise, säilitamise ja rakendamisega kaasnevaid riske.
Tegutsege juba täna ja täiendage oma oskusi teadmushalduses ja riskijuhtimises läbi Knowman projekti, mille eesmärk on aidata teadmismahukatel ettevõtlusteenuseid pakkuvatel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel omandada oskusi teadmusjuhtimise valdkonnas.
