Elame keerulisel ajaperioodil, ülikiirete muutuste sajandil, kus üheks peamiseks edasiliikumise kunstiks on oskus hiiglaslikes infoväljades orienteeruda ning vastu võtta tarku ja tugevaid otsuseid. Kui me ise ei muutu ja juhi muutusi, siis muudetakse meid – ning see kehtib nii iga inimese, organisatsiooni kui kogu riigi kohta.
Ettevõtete, riigi ja akadeemilise sfääri kolmikkoostööst sai juba üle 30 aasta tagasi kogu maailmas innovatsiooni alustala. Ometi on sel koostööl alati ja kõikjal veel väga palju arenguruumi. Trialoogi üks missioone on, et tuleviku koostöö põhineks kvaliteetse informatsiooni, uuenduslike ideede ja koostöiste diskussioonide ringlusel.
Tallinna Tehnikaülikoolis töötab 130 rakenduslikku uurimisrühma, igal aastal kaitseb doktoritööd üle 70 doktorandi, ilmub üle 1100 teaduspublikatsiooni, toimub lepinguline koostöö rohkem kui 100 ettevõttega, leiab aset palju konverentse ja muid üritusi. Oleme rääkinud palju lugusid, need on ilmunud erinevates meediaväljaannetes. Väga palju on ka rääkimata ja lugusid tekib järjest juurde. Me koondame valdava osa uutest lugudest ühte kohta ning ühtlasi anname võimaluse kajastada neid meile viidates kõigil meediaväljaannetel.
Teadustööst ja selle rakendusvõimalustest lihtsas keeles rääkimist peetakse sageli küll oluliseks, aga ikkagi kõrvaliseks tegevuseks. Ometi aitab uurimissuuna võimaluste avamine kaasa nii projektitaotluste edukusele, kuna otsustajad on selle vajalikkusest juba varem aimu saanud, kui ka doktorantide karjäärile peale doktoritöö kaitsmist. Olen keerulise tööotsimise ise 25 aastat tagasi läbi elanud, kui pöördusin Stockholmi Kuninglikust Tehnikaülikoolist keemiatehnika doktori kraadiga Eestisse tagasi, riputasin oma CV üles tööotsimisportaali ja sain poole aasta jooksul vaid ühe tööpakkumise – vorstinahkade müüjaks. Olen kindel, et kui ma oleksin osanud oma doktoritöö ja omandatud oskuste lugu paremini rääkida, saanuks ma hulgaliselt tööpakkumisi, ehk ka Tallinna Tehnikaülikooli.
Tuleviku looja
Oleme majanduse arengu mootor, digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku looja – nii seisab ülikooli arengukavas, ning meie panus sõltub jällegi sellest, mil määral meie arvamustega arvestatakse, ideesid ellu viiakse ning teadustöö tulemusi ettevõtlusse jõuab. Selleks tulebki kirjutada ja rääkida nii, et ettevõtjad ja otsustajad saaksid aru, mis kasu meie tööst võib tulla. Pole piisav, kui rääkida vaid huvitavast avastusest, aga jätta rääkimata see, milleks seda saab kasutada.
Üks väljahõigatud ideedest on 500 süvatehnoloogiaettevõtte loomine. Eesti oma intellektuaalomandi baasil süvatehnoloogiaettevõtte loomine eeldab aga aastatepikkust teadustööd. Me peame saama paremini tööle kogu ahela alates teaduse finantseerimisest kuni uute süvatehnoloogia ettevõtete loomiseni. Ka siin näen Trialoogil suurt rolli – eriti rääkides lugusid meid sel teekonnal saatvatest õnnestumistest ja ebaõnnestumistest.
Suur osa meist teab, et hiljuti toimus Dubais juba 28. korda ÜRO globaalne kliimakonverents, kus ka Eestist osales üle 30 inimese. Kuid arutatust lähemalt tuli nii Dubai kui ka eelmise Egiptuses toimunud konverentsi puhul mul lugeda The Guardianist. Ükski Eesti meediaväljaanne ei avanud põhjalikult suuremat pilti, missugused mõtted on kliimatuleviku osas erinevatel riikidel, erinevatel ettevõtetel. Seetõttu näen, et Trialoogil on ka roll tuua Eestisse rahvusvahelist suurt pilti, seda nii Euroopa Liidust kui ka kogu maailmast.
Meie tulemusmõõdikuteks ei ole niivõrd lugejate arv, kuivõrd just võime panustada kvaliteetsete teadmiste baasilt koostöö arendamisse, suurendada ülikooli ettevõtluskoostöö mahtu ning luua meie lõpetajatele paremaid võimalusi tasuva ja hingelähedase töökoha leidmiseks. Vaid üks-kaks ettevõtetega käivitatud suuremahulisemat koostööd teenivad portaali kulud kuhjaga tasa.
Kokkuvõtteks, Winston Churchill on öelnud, et rahvas, kes püüab end maksudega küllusesse viia, on nagu ämbris seisev mees, kes üritab end sangast kiskudes õhku tõsta. Riiki muudavad tugevamaks ettevõtetele loodavad võimalused ja ettevõtete oskused ülitihedas konkurentsis edukalt toimida. Kui me seda ei suuda, siis hakkamegi vaid maksudega vaesust ümber jaotama ning targast ja tugevast Eestist rääkida ei saa.