Selleks et hoida elektrisüsteemi tasakaalus, ei pea alati rohkem elektrit tootma – vahel piisab sellest, kui tarbimist õigel hetkel vähendada või suurendada. Just sellest ideest sai enam kui kümme aasta tagasi alguses TalTechi vilistlase Tarvo Õnge loodud Fusebox. Tänaseks kasutatakse ettevõtte tarkvara ligi kümnes riigis ning Õng usub, et järgmiseks võiks anda nii ettevõtetele kui ka tavainimestele rohkem võimalusi oma energiakasutuse üle ise otsustada.
Eveliis Vaaks
Tehnoloogia on Eesti teedeehituses viimase kümnendiga kiiresti arenenud, kuid TalTechi teede- ja liikluseksperdi Ain Kendra hinnangul pidurdavad valdkonna arengut kõikuv rahastus, jäigad hanked ning vähene teadus- ja arendusraha.
Kui tugev torm kergitab rannikul veetaset, loeb iga tund: mida varem ohtu märgatakse, seda rohkem jääb sadamatel ja laevaliikluse korraldajatel aega tõusuveeks valmistuda või olukorrale reageerida. Euroopa Destination Earthi algatuses sai TalTechi meresüsteemide instituut ülesandeks arendada lahendust, mis aitab selliseid veetõuse varakult märgata, hinnata nende võimalikku ulatust ja vajadusel koostada piirkonna kohta palju detailsema prognoosi.
Odavam ja kindlam toasoe sõltub tulevikus üha rohkem sellest, kui targalt suudame eri energiaallikaid omavahel kombineerida. TalTechi soojusenergeetiku Igor Krupenski sõnul on Eestis suur kasutamata võimalus tööstuse, andmekeskuste ja reovee heitsoojuses, mille kõrvale jäävad olulist rolli mängima ka puiduhake, soojuspumbad ja salvestid. Hästi juhitud kaugküte võiks aidata nii hinnakõikumisi pehmendada kui ka energiasüsteemi tasakaalustada.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles TalTechis tudengitele ja teadlastele peetud avalikul loengul, et Eesti on kogu alliansile eeskujuks nii kaitseinvesteeringute, Ukraina toetamise, tehnoloogilise innovatsiooni kui ka ühiskondliku kriisivalmidusega. Tulevaste inseneride ja teadlaste ühe pakilisema ülesandena tõi ta esile drooni- ja droonitõrjetehnoloogia ning tõhusama õhukaitse arendamise.
Nagu poes skaneerime ise kauba ning reisile minnes broneerime lennu ja hotelli, liigub ka tervishoid üha enam iseteeninduse suunas. TalTechi professori Peeter Rossi sõnul võiks inimene tulevikus ise koguda ja hallata senisest rohkem oma terviseandmeid ning saada nende põhjal soovitusi juba enne haiguse väljakujunemist. Esimesi samme selle suunas Eestis praegu tehaksegi.
Eesti merendussektor vajab tulevikus meremeeste kõrval üha enam IT-, andme- ja õigusvaldkonna ning teiste erialade oskustega inimesi. Ometi püsib merendusest endiselt kuvand kui traditsioonilisest laevade ja meresõiduga seotud tegevusalast. WISTA Estonia aastaseminaril tõdeti, et selle lõhe ületamiseks peavad ülikoolid, ettevõtted, riik ja kohalikud omavalitsused senisest tihedamat koostööd tegema.
Eesti loob tuumaregulaatorit ja otsib võimalikku jaama asukohta, kuigi otsust tuumajaama rajamiseks pole veel tehtud. Trialoogi debatt näitas, et enne lõplikku otsust on vaja vastata veel mitmele olulisele küsimusele: kui kalliks väikereaktorid kujunevad, millise hinnaga need elektrit toodavad, kui suure riski võtaks riik ning kas Eestis on piisavalt teadmisi ja inimesi, et jaama ohutult käitada ja kontrollida.
Nutikellad koguvad meie tervise kohta üha rohkem andmeid, kuid kõiki näite ei saa veel usaldada. TalTechi teadlased uurivad, kuidas muuta randmelt kogutud info tervishoius kasutatavaks.
Liisi Särglep ei unistanud lapsena inseneriametist. Tema esimene plaan oli õppida arstiks, ent kui Tartu Ülikooli uks esimesel katsel ei avanenud, viis järgmine valik ta Tallinna Tehnikaülikooli tootearendust ja tootmistehnikat õppima.