Trialoogi toimetaja
Nagu poes skaneerime ise kauba ning reisile minnes broneerime lennu ja hotelli, liigub ka tervishoid üha enam iseteeninduse suunas. TalTechi professori Peeter Rossi sõnul võiks inimene tulevikus ise koguda ja hallata senisest rohkem oma terviseandmeid ning saada nende põhjal soovitusi juba enne haiguse väljakujunemist. Esimesi samme selle suunas Eestis praegu tehaksegi.
„Tervishoid on teenusesektor ja teenusesektoris antakse järjest rohkem ülesandeid kliendile,“ ütles TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskusesse kuuluva e-tervise rakenduste ja teenuste uurimisrühma juht professor Peeter Ross.
Ta võrdles muutust poe iseteeninduskassade ja reiside broneerimisega. Nii nagu inimene skaneerib poes ise kauba või ostab ise lennupileti, saab ta järjest rohkem ka oma tervisega seotud toiminguid teha ilma arsti vastuvõtule minemata. See võib tähendada näiteks kaebuste sisestamist enne vastuvõttu, terviseandmete jälgimist või lihtsama mure korral foto saatmist perearstikeskusele.
Ross tõi näiteks enda hiljutise silmapõletiku. Ta saatis pereõele silmast foto ning sai abi ilma kohapealse vastuvõtuta. Selline töökorraldus säästab aega nii patsiendil kui ka tervishoiutöötajal.
Üks põhjus, miks tervishoid selles suunas liigub, on tööjõupuudus. See ei tähenda Rossi sõnul, et arste oleks tulevikus vähem vaja. Keerulised haigused, operatsioonid ja raviotsused jäävad spetsialistidele, kuid osa lihtsamaid toiminguid saab inimene digilahenduste abil ise teha.
Praegune süsteem teab haigustest rohkem kui tervisest
Rossi sõnul on Eesti tervise infosüsteem rahvusvahelises võrdluses väga heal tasemel, kuid sellel on üks oluline puudus. „Kui me räägime täna tervise infosüsteemist, siis sisuliselt räägime haigusinfosüsteemist,“ ütles Ross.
Süsteemi jõuavad peamiselt andmed, mille kogub arst või muu tervishoiutöötaja: diagnoosid, uuringud ja ravi. Palju vähem on infot selle kohta, kuidas inimene elab nende arstivisiitide vahel.
Ometi ei teki enamik haigusi üleöö. Aastate jooksul võib inimene hakata vähem liikuma, halvemini magama, suitsetama või tasapisi kaalus juurde võtma. Just nende muutuste varasem märkamine võiks Rossi hinnangul aidata haigusi ennetada. „Võib-olla saaks kümme aastat varem öelda: kui sa praegu midagi oma käitumises muudaksid, võiksid hiljem kauem tervena elada,“ selgitas ta.
„Tervishoid on teenusesektor ja teenusesektoris antakse järjest rohkem ülesandeid kliendile.”
Nutikell kogub andmeid, aga arst ei saa neid hästi kasutada
Tänapäeval tekib inimese tervise kohta pidevalt infot ka väljaspool haiglat. Nutikellad ja -sõrmused mõõdavad liikumist, pulssi ja und, telefon kogub samuti andmeid.
Probleem on selles, et eri tootjate info paikneb eri süsteemides. Kui inimene tahab oma Apple Watchi või mõne teise seadme andmeid arstile näidata, peab ta need ise kuidagi välja võtma ja saatma. Arstil pole aga võimalik kümnete erinevate rakenduste faile ükshaaval läbi töötada.
TalTechi teadlased uurivad, kuidas selliseid andmeid standardiseerida, et neid saaks tervishoius päriselt kasutada.
Ross tõi näiteks iseenda. Haiglas radioloogina töötades teeb ta päevas umbes 4000 sammu, ülikoolis loenguid andes vaid 2000, maal olles aga 15 000. Numbrite nägemine pani teda tööpäevadel teadlikult rohkem kõndima.
Selliste andmete väärtus seisneb Rossi sõnul eelkõige selles, et nende abil saab jälgida inimese enda tervisekäitumise muutusi ja anda talle sobivaid soovitusi. Eesmärk pole seada kõigile ühesuguseid sihte. Ka levinud soovitus teha päevas 10 000 sammu ei pruugi igale inimesele sobida. Näiteks infarkti põdenu jaoks võib olla palju olulisem võtta regulaarselt ravimeid või teha väike, kuid püsiv muutus oma toitumises.
„Võib-olla saaks kümme aastat varem öelda: kui sa praegu midagi oma käitumises muudaksid, võiksid hiljem kauem tervena elada.”
Peeter Ross rääkis, et tulevikus võiksid suitsetamisandmed koonduda terviseportaali ühtses vormis, et inimene ei peaks sama infot eri arstivisiitidel korduvalt jagama ning muutusi tema suitsetamisharjumustes saaks jälgida pikema aja jooksul. Foto: Pexels
Terviseportaali võib tulla inimese enda terviseandmete osa
Praegu võidakse inimeselt eri arstide juures korduvalt küsida, kas ta suitsetab, kuid vastus jääb sageli vabatekstina eri infosüsteemidesse. Samal ajal kogub Tervise Arengu Instituut suitsetamise kohta andmeid eraldi rahvastikuküsitlustega. Rossi sõnul tähendab see, et sama infot kogutakse mitu korda, kuid olemasolevaid andmeid on keeruline uuesti kasutada.
Uue lahenduse puhul võiksid suitsetamisandmed koonduda ühtses vormis terviseportaali ning neid saaks täiendada nii tervishoiutöötaja kui ka inimene ise. Nii ei peaks sama küsimust iga kord uuesti esitama ning inimese suitsetamisharjumuse muutust saaks jälgida pikema aja jooksul. Samu andmeid saaks kasutada ka rahvastiku tervisepildi hindamisel. „Selle asemel, et iga kahe aasta tagant saata küsimustik mõnele tuhandele inimesele, saame sisuliselt kogu elanikkonna andmed,“ selgitas Ross.
Suitsetamisandmed on esimene samm. Edaspidi võiks inimese enda terviseandmete vaatesse lisanduda näiteks info alkoholi tarvitamise, vaimse tervise, liikumise ja une kohta. Nii tekiks tervishoiutöötajal parem ülevaade ka sellest, mis toimub inimese tervisega arstivisiitide vahel, ning muutusi oleks võimalik märgata varem.
Rossi sõnul loodetakse suitsetamisandmete lahendus juba järgmisel aastal kasutusele võtta. Nutikellade ja teiste seadmete andmete automaatne jõudmine terviseportaali oleks juba järgmine samm: selleks tuleb kokku leppida, milliseid andmeid koguda, millises vormis neid esitada ja kuidas neid tervishoius kasutada.
Rossi uurimisrühm tegeleb ka tulevikku vaatava terviseandmete mudeliga, mille puhul oleks inimesel endal digitaalne võti oma terviseandmete haldamiseks. Selle abil saaks ta ise otsustada, millistele andmetele ning kellele – näiteks arstile, hooldajale või lähedasele – ligipääsu anda. Foto: Chat Gpt
Tulevikus võiks terviseandmete võti olla inimese enda käes
Ross ja tema uurimisrühm tegelevad ka pisut kaugemale tulevikku vaatavate ideedega. Üks neist küsimustest on, kuidas anda inimesele suurem kontroll oma terviseandmete üle.
Praegu paiknevad inimese meditsiiniandmed haiglate ja riiklike infosüsteemide käes. Kuigi inimesel on õigus neile ligi pääseda, pole tal alati lihtne kõiki oma andmeid kätte saada ega neid enda vajaduste järgi kasutada. Näiteks ei pruugi röntgenpilti saada terviseportaalist alla laadida, vaid selleks tuleb pöörduda haigla poole.
TalTechis uuritava mudeli puhul oleks inimesel endal digitaalne võti, millega ta saaks oma andmeid hallata ja otsustada, kellega neid jagada. Näiteks võiks ta anda osa andmetest arstile, hooldajale või lähedasele. Haiglate kohustus ravi käigus tekkinud meditsiiniandmeid säilitada sellest ei kaoks. Ross möönab, et selline lahendus on veel kauge tuleviku idee ning lahendada tuleb nii õiguslikud, rahastamise kui ka andmehalduse küsimused. Ent mida rohkem tema uurimisrühm teemaga tegeleb, seda rohkem näeb ta selles ka ise potentsiaali.
„Kui Skype tuli, muutis see täielikult seda, kuidas suhtleme – varem ei osanud me sellist võimalust ettegi kujutada,“ ütles Ross. „Miks ei võiks midagi sarnast juhtuda ka terviseandmetega? Me ei oska täna täpselt ennustada, kuidas neid paarikümne aasta pärast kasutatakse.“
„Kui Skype tuli, muutis see täielikult seda, kuidas suhtleme – varem ei osanud me sellist võimalust ettegi kujutada. Miks ei võiks midagi sarnast juhtuda ka terviseandmetega? Me ei oska täna täpselt ennustada, kuidas neid paarikümne aasta pärast kasutatakse.“
Uurimistöö toimub TEM-TA105 “Terve ühiskonna digitervishoid” ja Heaoluteaduste tippkeskusw Estwelli projektide raames.”
