Trialoogi toimetaja
NATO peasekretär Mark Rutte ütles TalTechis tudengitele ja teadlastele peetud avalikul loengul, et Eesti on kogu alliansile eeskujuks nii kaitseinvesteeringute, Ukraina toetamise, tehnoloogilise innovatsiooni kui ka ühiskondliku kriisivalmidusega. Tulevaste inseneride ja teadlaste ühe pakilisema ülesandena tõi ta esile drooni- ja droonitõrjetehnoloogia ning tõhusama õhukaitse arendamise.
Rutte kinnitas, et NATO on valmis kaitsma kogu oma territooriumi ning Eestile ei ole praegu vahetut sõjalist ohtu. Tema sõnul märkaks NATO võimalikku vägede koondamist aegsasti ja oleks valmis reageerima. „NATO seisab Eesti kõrval iga ohu vastu,“ ütles Rutte.
Vahetu sõjalise ohu puudumine ei tähenda siiski, et pinged oleksid kadunud. Rutte sõnul on Venemaa suurendanud hübriidrünnakuid Euroopas, sealhulgas Eestis. Samal ajal muudavad kiiresti arenevad tehisintellekt ja autonoomsed süsteemid üha enam ka tänapäevast sõjapidamist.
Eesti panus NATO-sse ulatub kaitsekuludest kaugemale
Rutte tõstis kõnes korduvalt esile Eesti panust alliansi julgeolekusse: kaitsekulutusi, tugevat toetust Ukrainale ning Eesti tehnoloogiaettevõtteid, mis arendavad muu hulgas droone, õhutõrjelahendusi, küberturvalisuse süsteeme, lahinguvälja tarkvara ja energiasalvestustehnoloogiaid.
Rutte sõnul on Eesti tugevus eelkõige tarkvaras, tehisintellektis ja autonoomsetes süsteemides ning koostöö teiste liitlasriikidega aitab need teadmised siduda suurema tootmisvõimekusega. „Eesti on koht, kus hea idee saab päriselt teoks,“ ütles Rutte ja lisas, et kaitsetehnoloogia areng loob Eestis uusi töökohti ja kasvatab majandust, kuid tugevdab ühtlasi ka kogu NATO-t.
Eriliselt tunnustas ta Eesti ühiskondlikku kriisivalmidust. „Eesti puhul on tähelepanuväärne, et NATO tugevusse ei panusta ainult teie kaitsevägi, arenenud tehnoloogiasektor või kasvav kaitsetööstus. Seda teeb kogu ühiskond,“ ütles Rutte.
Rutte sõnul tähendab tugev kriisivalmidus seda, et inimesed tunnevad oma rolli ka väljaspool kaitseväge – koolilastest ja pensionäridest kuni ehitajate ja ettevõtete juhtideni välja. Ta tõi eraldi esile Kaitseliidu, mille kaudu panustavad Eesti valmisolekusse kümned tuhanded vabatahtlikud. „Eestis näeme sellist ühiskondlikku valmisolekut, mida tahaksime näha kogu NATO-s,“ ütles Rutte.
„Eesti puhul on tähelepanuväärne, et NATO tugevusse ei panusta ainult teie kaitsevägi, arenenud tehnoloogiasektor või kasvav kaitsetööstus. Seda teeb kogu ühiskond.“
Rutte tunnustas Eestit kaitseinvesteeringute, Ukraina toetamise, tehnoloogilise innovatsiooni ja ühiskondliku kriisivalmiduse eest. Tema sõnul on Eesti näide sellest, kuidas väike riik saab oma teadmiste, tehnoloogia ja inimeste kaudu tugevdada kogu NATO julgeolekut. Foto: Jürgen Randma
Ukraina sõda näitab, millist tehnoloogiat NATO vajab
Küsimuste ja vastuste voorus uuriti Ruttelt, millise probleemi lahendamisega võiksid TalTechi tudengid ja teadlased juba praegu tegelema hakata.
Ühe pakilisema arendussuunana nimetas Rutte drooni- ja droonitõrjetehnoloogiat. Tema sõnul on Ukraina sõda näidanud, et valmis droonide varumisest üksi ei piisa. „Oluline on, et meil oleks vajaduse korral võime droone kiiresti toota,“ ütles Rutte. Droonitehnoloogia areneb nii kiiresti, et tootmisvõime ja oskus lahendusi pidevalt kohandada on vähemalt sama tähtsad kui loodud varud.
Sama tähtsaks pidas ta mitmekihilise õhukaitse arendamist. Kõige kallimate süsteemide kõrval peaks kasutusele võtma ka erineva taseme ja hinnaga lahendusi, et linnu ja kriitilist taristut võimalikult kulutõhusalt kaitsta.
Rutte nentis, et just Ukraina sõjakogemusest on NATO-l praegu palju õppida. Näiteks drooni- ja droonitõrjetehnoloogia vallas saab allianss Ukrainalt väärtuslikke praktilisi kogemusi, samal ajal jagab NATO Ukrainaga oma teadmisi lahingutaktikast ja strateegiast. „See on kahepoolne koostöö,“ ütles Rutte.
„Oluline on, et meil oleks vajaduse korral võimekus droone kiiresti toota.“
Rutte sõnul on Eesti tugevus eelkõige tarkvaras, tehisintellektis ja autonoomsetes süsteemides ning koostöö teiste liitlasriikidega aitab need teadmised siduda suurema tootmisvõimega. Foto: Jürgen Randma
Noorte julgus on osa julgeolekust
Kuna hübriidrünnakud on Euroopas sagenenud, küsisid tudengid Ruttelt ka, millal võib selline tegevus viia NATO kollektiivse vastuseni.
Rutte sõnul hoiab NATO selle piiri teadlikult hägusana, et vastane ei teaks ette, millisele sammule ja kuidas vastatakse. „See ei jää vastuseta, aga te ei näe seda alati,“ ütles ta.
Näitena tõi Rutte Läänemere kriitilise taristu kaitseks käivitatud operatsiooni Baltic Sentry, millega NATO suurendas piirkonnas seiret ja kohalolekut pärast merekaablite kahjustamist.
Loengu lõpetuseks meenutas Rutte lugu 1982. aastast, mil Eesti tudengid rajasid Nõukogude okupatsiooni ajal suvelaagris naljaviluks NATO baasi. Toonane julgus ja loovus on tema sõnul hea meeldetuletus sellest, kui suur roll on noortel vabaduse hoidmisel. „Ajaloos on sageli just noored need, kes julgevad vastu astuda, naerda impeeriumiks pürgijate üle ja näidata maailmale, kui nõrgad nad tegelikult on,“ ütles ta.
Kõne lõpetas Rutte sõnumiga TalTechi tudengitele: „Kuni meil on teiesuguseid noori, kellel on julgust ja loovust, suudab meie allianss hoida oma miljard inimest turvaliselt nii praegu kui ka tulevikus.“
„Kuni meil on teiesuguseid noori, kellel on julgust ja loovust, suudab meie allianss hoida oma miljard inimest turvaliselt nii praegu kui ka tulevikus.“
