Pärast Iraani ja USA 17. juunil allkirjastatud memorandumi sõlmimist on laevaliiklus Hormuzi väinas küll taastumas, kuid Euroopa jaoks on olulisem küsimus, milline kord seal edaspidi kehtib. Kui vaba rahvusvahelise läbipääsu põhimõte hakkab asenduma piirkondlikuma ja poliitilisema haldusmudeliga, võivad selle tagajärjed ulatuda energiajulgeolekust kogu merenduskorra tulevikuni.
Ülikooli lõpetamine ei tähenda üksnes uut rida CV-s ega pääset tööturule. See peaks tähendama võimet mõelda iseseisvalt, hoida oma hinge, teha vahet olulisel ja tühisel ning küsida, millist tulevikku me üldse ehitame – endale, Eestile ja neile, kes meie peale loodavad.
Eesti ettevõtetel ja teadlastel on sageli tugev idee või esimene prototüüp olemas, ent järgmine samm nõuab juba rahvusvahelisi partnereid, testturge ja õiget võrgustikku. EIT Eesti kogukond aitab kohalikel ideedel jõuda Euroopa innovatsiooniruumi, kus neist võivad kasvada laiema mõjuga lahendused.
Kas elektriauto on keskkonnale alati kasulik? Kuidas eemaldada reoveest ravimijääke, PFAS-ühendeid ja mikroplasti? Kuidas eristada sisulist rohetehnoloogiat osavast turundusest? Teemasse toob selgust TalTechi kaasprofessor Marina Kritševskaja.
Eesti tugev kübermaine avab ettevõtetele uksi, kuid seab ka kõrge lati uutele tulijatele. Kui tahame kasvatada järgmise põlvkonna küberturbe lahendusi, peavad head ideed jõudma kiiremini teadusest ja prototüüpidest turule – ning küberturvalisus muutuma lihtsamaks, odavamaks ja kättesaadavamaks.
Rahatarkusest räägitakse Eestis enamasti eraisiku vaates – kuidas säästa, investeerida või laenu võtta. TalTechis valminud Karl Konrad Valtini magistritöö tõstab aga rahastamise fookusse ettevõttejuhid, kelle otsused mõjutavad kogu ettevõtte rahalist käekäiku.
Mis juhtub, kui tudeng siseneb ettevõtlusprogrammi ilma idee ja meeskonnata, aga väljub sealt toimiva iduettevõttega?
TalTechi küberneetika instituudi doktorant-nooremteadur Kärol Soodla uurib südamepuudulikkust. Täpsemalt seda, mis juhtub südames energia tootmisega siis, kui see enam tavapäraselt töötada ei suuda.
2026. aasta 1. septembrist jõustuvas akadeemilise karjääri korralduses peegeldub eesmärk kujundada TalTechist Põhjamaade tasemel tehnikaülikool.
Noor linnapuu võib olla ohus juba siis, kui ta näeb pealtnäha veel terve välja. Võra küll rohetab, kuid kõnnitee all võivad juured samal ajal kannatada kuivuse, tihenenud pinnase või toitainete puuduse käes. TalTechi professor Muhammad Mahtab Alam soovib muuta varjatud stressi sensori- ja tehisintellektil põhineva süsteemi abil nähtavaks, nii et haljastuse eest vastutavad inimesed võiksid õigel ajal aru saada, millal puud vett vajavad ja millistes kasvukohtades tuleb nende elujõu hoidmiseks sekkuda.