TalTechi avatud ülikooli juht Hanno Tomberg: raudmeheks ega targemaks ei saada üleöö

TalTechi avatud ülikooli juht Hanno Tomberg: raudmeheks ega targemaks ei saada üleöö. 14.08.2026. See teekond on Tombergile kinnitanud, et nii spordis kui ka õppimises ei sünni suured tulemused üleöö – eesmärgini jõutakse väikeste, ent järjepidevate sammudega. Triatlon jõudis Tombergi ellu kaks aastat tagasi, kui TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll innustas ülikooli töötajaid ja üliõpilasi sel alal kätt proovima. „Olukorras, kus üle viiekümneaastane meesterahvas ei ole kümme aastat spordiga tegelenud, olid esimesed sammud väga rasked,“ ütles Tomberg. Esimene konkreetne siht oli startida TalTechi teatevõistkonnas, mille iga liige võttis enda kanda ühe triatloni ala. Tombergi hakkas köitma spordiala olemus. „Seal ei võistelda niivõrd mees mehe vastu, vaid eelkõige iseendaga,“ rääkis ta. Suur eesmärk sünnib väikestest sammudest Mullu läbis Tomberg esimest korda poolpika triatloni ning on vahepeal proovinud jõudu ka lühematel distantsidel. Nädala pärast ootab teda senise teekonna suurim proovikivi – täispikk triatlon, mille finišisse jõudes võib ta end õigusega raudmeheks nimetada. „Eelmisel sügisel tundus see eesmärk veel ebarealistlik, aga iga nädalaga on see muutumas järjest käegakatsutavamaks.“ Mis aitab nii suure eesmärgini jõuda? „Kõige olulisem on distsipliin.“ Täispikaks triatloniks valmistudes treenib Tomberg 10–14 tundi nädalas ning puhkepäevi on vähe. Suurimaks proovikiviks pole mitte rasked ja pikad treeningud, vaid vajadus hoida nädalast nädalasse sama rütmi. „Abiks on  kindel siht: võistluspäev on kalendris paigas ning sealt saab hakata nädalaid tagasi lugema ja jagada suurt eesmärki väiksemateks, konkreetseteks sammudeks.“ Triatlon on näidanud Tombergile, et mõnes asjas tuleb ka täiskasvanuna otsast alustada. Kõige teravamalt koges ta seda ujumises. „Esimesed pool aastat tundsin ennast kui täielik algaja.“ Isegi poolteist aastat hiljem tunnistab Tomberg, et pole oma ujumistehnikaga veel päris rahul. „Abiks on  kindel siht: võistluspäev on kalendris paigas ning sealt saab hakata nädalaid tagasi lugema ja jagada suurt eesmärki väiksemateks, konkreetseteks sammudeks.“ Õppimine kui teadlik eneseareng Ujumises kogetu kinnitas Tombergile veel kord, et õppimine ei lõpe teatud vanusega. „Mina usun jätkuvalt sellesse, et inimesed õpivad kogu elu,“ ütles ta. Õppimise all ei pea ta silmas mitte üksnes kraadiõpet või ametlikku koolitust. Samahästi võib see tähendada uue spordiala, põneva kokakunsti või seni võõra valdkonna tundmaõppimist. Tomberg puutub ka ise oma tööelus kokku teemadega, mille puhul ei piisa varasemast kogemusest. Üks neist on tehisintellekt. „Mul isiklikult on väga raske ära harjuda tehisintellektiga ja sellega, et tulevikus saab töötegemine olema teistsugune.” Ta usub, et  tehnoloogia võib küll tööd tulevikus lihtsustada ja aega vabastada, kuid see ei tähenda automaatselt, et inimene oskaks seda targalt kasutada. Tomberg meenutab Jaan Aru raamatus „Aju vabadus“ kirjeldatud tudengit, kes lasi bussisõidu ajal tehisintellektil oma kodutööd teha, kuid vaatas vabanenud aja arvelt hoopis YouTube’i. „Inimene on piisavalt laisk, et mitte kulutada vaba aega tähendusrikkale ja olulisele – pigem valitakse kergema vastupanu tee,“ ütles Tomberg. Tema hinnangul saabki siin määravaks enesedistsipliin: tehnoloogia võib anda inimesele rohkem aega, kuid selleks, et kasutada aega õppimiseks ja enesearenguks, läheb vaja teadlikku pingutust. Kui inimene asub õppima hilisemas eluetapis, on tal Tombergi hinnangul teatud eelised. „Ma arvan, et sellisel õppijal on rohkem motiveeritud uusi teadmisi omandama. Lisaks oskavad need inimesed oma aega paremini planeerida.“ Samas suudavad nooremad inimesed uut infot sageli kiiremini omaks võtta ning vanusega kahaneb ka riskijulgus. „Minu vanuses ei ole sugugi hilja uue tasemeõppekavaga alustada, aga ma arvan, et julgus see ette võtta on kindlasti väiksem kui noortel.“ Tomberg soovitab läheneda õppimisele samamoodi nagu triatlonile: kõigepealt tuleb seada paika siht ja valida seejärel selleni jõudmiseks sobiv tempo ja maht. TalTechi avatud ülikoolis võib see tähendada ühe või paari õppeaine läbimist, mikrokraadi või vajadusel tervet õppekava. „Ma ei soovitaks võtta kohe ette hästi palju aineid, vaid alustada paari üksiku ainega, mille puhul on realistlik need poole aastaga läbida,“ julgustas Tomberg. „Ma ei soovitaks võtta kohe ette hästi palju aineid, vaid alustada paari üksiku ainega, mille puhul on realistlik need poole aastaga läbida.” Mikrokraad kui järgmine jõukohane väljakutse Kui ühest või paarist õppeainest jääb väheks, võib järgmine loogiline samm olla mikrokraad. Tomberg näeb selles võimalust õppida uut valdkonda süsteemsemalt tundma, ilma et peaks kohe võtma ette tervet kraadiõpet. Mikrokraad sobib Tombergi sõnul neile, kes tahavad oma erialaseid teadmisi täiendada, liikuda uude valdkonda või enne suuremat karjäärimuutust sellega lähemalt tutvuda. TalTechi mikrokraadid jäävad enamasti 12–18 ainepunkti vahele ning õpiaeg kestab üks kuni poolteist aastat. Tombergi jaoks ei seisne mikrokraadi väärtus siiski ainult väiksemas mahus ja paindlikkuses. Oluline on seegi, et õppija ei jää üksi. „Ma usun jätkuvalt, et juhendatud õppimise teel õpitakse rohkem,“ ütles ta, kuna eelistab veebiõppele kontaktõpet. Mikrokraadides annavad loenguid TalTechi õppejõud ja kogenud lektorid, kellelt saab vajadusel nõu ja tuge. Tomberg peab väärtuslikuks ka seda, et mikrokraadiõppurid õpivad tasemeõppe ainetes koos tudengitega. Tema hinnangul võidavad koosõppimisest mõlemad pooled. Mikrokraad võib pakkuda ka head hüppelauda edasiseks õppimiseks. Tomberg viitab Tartu Ülikooli mõne aasta tagusele küsitlusele, mille puhul arvasid 85% vastanutest, et tahaksid pärast mikrokraadi omandamist jätkata õpinguid kuni magistrikraadini jõudmiseni. Tema sõnul näitab see, et väiksemast õpikogemusest saadud eduelamus võib anda julgust võtta hiljem ette juba suuremaid eesmärke. Distsipliin viib finišisse Olgu sihiks enesetäiendus, mikrokraad või täispikk triatlon – Tombergi jaoks on kõigil neil üks ühine joon: tulemus sünnib järjepidevast tööst. „Igasugune pikem pingutus on maraton, mitte sprint. Kui me ootame liiga kiiresti liiga suuri tulemusi, viib see loobumiseni,“ tõdes ta. Nädal aega jooksmist ei tee kedagi kaks korda kiiremaks. Paar tundi õppimist ei anna veel uut oskust. Mõlemal juhul sünnib areng pikema aja jooksul, pideva harjutamise ja enesedistsipliini tulemusel. Just sellepärast ei seisne Tombergi jaoks väljakutse väärtus ainult finišisse jõudmises. Tähtis on õppida tegema midagi uut ja teistsugust, mis tundus veel mõni aeg tagasi võimatu. Tomberg saab 22. augustil teada, kas poolteist aastat kestnud treeningud aitavad ta järgmise tähiseni, täispika triatloni finišisse – ja teevad temast raudmehe. Aga isegi enne starti ei näe ta selles enam ühekordset hulljulget katset. Järgmise aasta kalendrist leiab juba kaks järgmist võistlust. „Ma väga loodan, et olen alles pika teekonna alguses,“ nentis ta lõpetuseks. „Igasugune pikem pingutus on maraton, mitte sprint. Kui me ootame liiga kiiresti liiga suuri tulemusi, viib see loobumiseni.” TalTechi avatud õppe vastuvõtt kestab 10.–28. augustini.  Sügissemestri mikrokraadikavadele avatud lisavastuvõtt kuni 21. augustini.