Erik Puura: TalTech kui Eesti majanduse oluline mootor

Erik Puura: TalTech kui Eesti majanduse oluline mootor. 16.09.2024. Kui guugeldada, mida on nimetatud erinevates kirjutistes Eesti majanduse mootoriks, leiame kummalise kompoti: taastuvenergia, idufirmad, teadus, eesti film, eksportivad ettevõtted, rohepööre, digilahendused, majanduskasv, sotsiaalmaksusoodustus, kanep, odav õlu. Selle teema põhjal võiks algatada põhjaliku diskussiooni erinevate arvamuste üle, kuid selles loos keskendun analüüsile, mida tähendab ülikooli arengukavas toodud lause: „tehnikaülikool on Eesti majanduse oluline mootor.“ Ülikool on eeskätt kõige kõrgema taseme kool Alustades kõige olulisemast: olen kuulnud hinnanguid, et üle 90% TalTechi mõjust Eesti majandusele luuakse õppe kaudu – vilistlaste ja täiendkoolitustel osalenute panusest. Sellise hinnanguga saab ainult nõustuda: iga ülikool on eelkõige kool ning tehnikaülikooli enam kui 80 000 vilistlast läbi aegade on olnud majanduse arengu oluline mootor. Uuringute järgi on tehnikaülikooli vilistlaste seas, võrreldes teiste kõrgkoolidega, kõige rohkem tööstusjuhte. Ülikooli haridus on kvaliteetne ja vastab ettevõtluse vajadustele aga siis, kui meil on motiveeritud ja tipptasemel teadlased ja õppejõud, kes osalevad rakenduslikes teadusprojektides ning teevad koostööd ettevõtetega. Lisaks, mida praktilisem on õpe ja mida enam saavad üliõpilased juba õpingute ajal luua ettevõtluskontakte, seda lihtsam on neil pärast lõpetamist leida tasuvat tööd. Inseneride järele on nii suur vajadus, et ettevõtted on valmis värbama tudengeid juba esimestelt kursustelt. Õnneks mõistavad paljud ülikooli partnerettevõtted hariduse väärtust ning pakuvad tudengitele paindlikke võimalusi, et nad saaksid oma õpingud edukalt lõpetada. Magistridiplom on tööturul selgelt väärtuslikum kui bakalaureusekraad, ja vajadus tehnikadoktorite järele aina kasvab. Noorte seas ettevõtetele oluliste erialade populaarsuse tõstmiseks, ettevõtjate ootustega vastavuse suurendamiseks ning väljalangevuse vähendamiseks on koostöös ettevõtlusliitude ja riigiga loodud IT-akadeemia ja inseneriakadeemia. Rahvusvaheline koostöö on tähtis nagu spordiski – Eesti liiga jääb lihtsalt kitsaks Tehnikaülikool kuulub rahvusvahelisse ülikoolide võrgustikku EuroTeQ. Koostöös kaheksa tugeva Euroopa tehnika- ja majandusülikooliga, sealhulgas Taani, Eindhoveni ja Müncheni tehnikaülikoolidega, on alustatud ühtse kursusekataloogi loomist, projekti- ja probleemõppe laiemat rakendamist ning Euroopa ettevõtetega koostöös määratletud 21 tulevikuinseneri oskust. Paljud tehnikaülikooli tudengid on saanud võimaluse täiendada oma teadmisi partnerülikoolides ning osaleda koos välistudengitega väljakutsepõhises õppes, mille eesmärk on muuta õpe praktilisemaks ja tugevdada koostööd ettevõtetega. Meeskonnad loovad uusi ettevõtmisi või aitavad ettevõtetel teaduspõhiselt lahendada nende probleeme. Parimad projektid võistlevad rahvusvahelistel konkurssidel, kus oleme saavutanud ka esikohti. Õppealane koostöö annab võimaluse arendada ka teadus- ja ettevõtluskoostööd. Ettevõtted hindavad eriti üliõpilaste oskusi, mis on omandatud suurtes praktilistes projektides, nagu päikeseauto, tudengivormel ja tudengisatelliit. Need rahvusvaheliselt tunnustatud projektid on pälvinud poodiumikohti ka tihedas konkurentsis tippülikoolidega. Nendes projektides saadud oskuste kombinatsioon – inseneritöö, meeskonnatöö ja suhtlemisoskus – aitab vilistlastel kiiresti ettevõtetesse integreeruda. Tuleb eesmärgiks seada, et selliseid projekte oleks järjest rohkem. Ülikooli haridus on kvaliteetne ja vastab ettevõtluse vajadustele siis, kui meil on motiveeritud ja tipptasemel teadlased ja õppejõud, kes osalevad rakenduslikes teadusprojektides ning teevad koostööd ettevõtetega. Ülikooli ja üliõpilaste toetamise kaudu saavad ettevõtted endile parimaid töötajaid Üks parimaid ettevõtmisi, kus ettevõtted ja vilistlased saavad kohe kaasa aidata, on üliõpilaste stipendiumide rahastamine. Kuna riigipoolsed stipendiumid on täielikult kadunud, on see parim tugi, et andekamad ja taibukamad saaksid kontsentreeruda õpingutele. Samuti on stipendiumide saajatele ja nende lähedastele oluline teadmine, et stipendium on välja teenitud, saadud tubliduse eest. Et stipendiumide väljamaksmine oleks ettevõtetele võimalikult lihtne ja ei tooks kaasa korralduslikku lisakoormust, on TalTechi arengufond välja töötanud lihtsa ja atraktiivse süsteemi. Eelmisel aastal ulatus arengufondi kaudu ettevõtetelt tudengiteni jõudnud stipendiumide summa üle poole miljoni euro. Väga tähtsad on ka kõik muud õppealased koostöövormid: üliõpilaste praktikad ettevõtetes, tööstusmagistratuur ja -doktorantuur (kraadiõppur lahkab oma töös ettevõtete teemapüstitusi), ettevõtete pakutavad loengud ja terved õppeained, häkatonid (ettevõtjate püstitatud probleemidele lahenduste otsimine lühiajalise meeskonnatööna), karjääripäevad jne. Mida aktiivsemad on ettevõtjad, seda rohkem muudavad nad ülikooli õpet praktilisemaks ning seda lihtsam on neil värvata enda jaoks sobivamaid ja parimaid. Ülikool ootab sellist tuge ja aitab tagada, et koostöö kulgeks võimalikult ladusalt. Õpe muutub järjest enam elukestvaks – sellest ei pääse keegi Tehnoloogia ja teadmised meie ümber arenevad ülikiiresti, samuti muutuvad pidevalt ettevõtete ootused töötajate teadmistele ja oskustele. Tänapäeva õpe on elukestev, nõudes pidevat enesetäiendamist ja lisaerialade omandamist. TalTechi õppeained on avatud ülikooli kaudu kättesaadavad kõigile huvilistele, valida saab rohkem kui tuhande õppeaine hulgast, saab koostada endale individuaalse õppekava ning õppeainete paketina omandada ka mikrokraade. Täiendõppe süsteem on samuti avatud ettevõtete soovidele ja nõuannetele. Erilise väärtusega on ettevõtete ja ülikooli ühiselt loodud ja rahastatud professuurid, mis suunavad pikaajaliselt õppemaastikku ettevõtjate soovitud suundades. Ettevõtjate tugi ja investeering on siin suuremad, mille tulemusena on mõju oluliselt tugevam ja pikaajalisem. Kokkuvõttes, mida rohkem ettevõtjad räägivad ja aitavad kaasa ülikooli õppe arengule ja läbiviimisele, seda paremaid töötajaid ja tuleviku juhte nad endale saavad. Iga ettevõte võiks õppealase koostöömudeli tehnikaülikooliga läbi mõelda, väga paljud on seda juba ammu teinud. Iga ettevõte võiks õppealase koostöömudeli tehnikaülikooliga läbi mõelda. Teadlaste otsene panus majanduse arengusse Minu arvates on ülikool majanduse oluline mootor, kuna iga õppejõud ja teadlane annab otsese panuse majanduse ja ühiskonna arengusse. Samuti väärtustatakse karjäärimudelis ettevõtlikkust ja koostööd ettevõtetega. Ettevõtluskoostöö hindamisel kasutatakse sageli ainult üht mõõdikut: lepingulise koostöö (contract research) mahtu äriühingutega. Olles uurinud Euroopa parimate tehnikaülikoolide aastaaruandeid, selgus, et mitmel oli see umbes 3−7% ülikooli eelarvest. Enamik tehnikaülikoole aga seda mõõdikut oma aastaaruandes ei erista. Vestelnuna sel teemal mitme Euroopa tehnikaülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonijuhiga ning toetudes aastaaruannetele, võib nentida, et räägitakse kahest peamisest viisist, kuidas ülikooli teadlased majanduse arengusse panustavad: 1) ühiste koostööprojektide kaudu, millesse panustavad nii ettevõtted kui ülikool ning mille tulemusel luuakse ühiselt kasutatav intellektuaalomand (collaborative research), ning 2) suunates ülikooli intellektuaalomandit uutesse ettevõtetesse, milles ülikool omandab ka osaluse. Vaadates TalTechi projektiportfelli, on näha, et viimase aasta jooksul on käivitunud suur hulk projekte, mille edukuse puhul on kasusaajad Eesti ettevõtted ja mis kuuluvad ettevõtetega koostööprojektide kategooriasse. Näiteks kuuluvad nende hulka Õiglase Ülemineku Fondi teadusprojektid, mitmed temaatilised teadus- ja arendusprogrammide projektid, samuti Euroopa Liidu meetmete raames rahastatud rakendusuuringud. Ettevõtted on sageli kirjalikult väljendanud huvi nende projektide tulemuste vastu. Erinevalt lepingulisest koostööst viiakse projektid läbi nii, et ettevõtted ei pea selleks oma vahendeid kulutama. Ülikoolide ülesanne on tagada, et ettevõtjad oleksid projektide kulgemisse kaasatud ning vajalikud tulemused saavutatakse. Ideaaljuhul võidavad kõik: teadusraha kasutatakse otseselt ettevõtete huvides, teadlaste projektide portfell sisaldab suuremahulisi projekte, ettevõtted saavad huvitavaid tulemusi ilma rahalise panuseta ja heade tulemuste korral areneb majandus. Samas on oluline ülevaade, kui efektiivselt projekte läbi viiakse ja kui suur on ettevõtete konkreetne kasu. Intellektuaalomandi kaitse ja kasutusse suunamine on ja jääb ülitähtsaks Üks esimesi küsimusi, mida nii ettevõtted kui investorid ülikooli ja selle teadlaste käest küsivad, on järgmine: mis on teil uut ja unikaalset ning kuidas olete oma õigusi sellele kaitsnud. Kui teadustulemused on ilma kaitsmata ajakirjas avaldatud või konverentsil ette kantud, on konkurentsieelis kaotatud. Ülikoolidele kuuluva intellektuaalomandi suunamine uutesse ettevõtetesse on Eestis järjest tõusev ja tugevnev trend. Kuigi ülikoolides on intellektuaalomandi kaitse süsteemid juba aastaid olemas ja need on kvaliteetsed, on edukaid näiteid intellektuaalomandi suunamisest majandusellu siiski vähe. Tartu Ülikool lõi protsesside intensiivistamiseks ja intellektuaalomandi portfelli haldamiseks 2020. aasta lõpus ettevõtte UniTartu Ventures OÜ. Veel sel aastal loovad Tartu Ülikool ja TalTech ühise ettevõtte, et suurendada kriitilist massi, jagada üksteise paremaid kompetentse ja muuta ülikoolidest võrsunud äriideed investoritele atraktiivsemaks. Plaanis on kaasata seejärel ka teisi Eesti ülikoole. Kuigi oleme praegu umbes 15−20 aasta kaugusel näiteks Eindhoveni tehnikaülikoolist, mille portfellis on osalused ligi 70 ettevõttes, on hetkel tähtis alustada koostööd ja liikuda kiiresti edasi. Veel sel aastal loovad Tartu Ülikool ja TalTech ühise ettevõtte, et jagada üksteise paremaid kompetentse ja muuta ülikoolidest võrsunud äriideed investoritele atraktiivsemaks. Kõik tegevused viivad tulemuseni, peaasi, et neid oleks Oleme edukalt kasutanud lisavõimalusi, mida on pakkunud Euroopa Liit, rahvusvahelised organisatsioonid ja ettevõtted. Näiteks tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (mille partnerid on TalTech, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool) on Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus (EDIH) Eestis, pühendunud innovatsiooni edendamisele tehisintellekti- ja robootika valdkonnas. Koos teadusparkidega osalevad ülikoolid Euroopa Kosmoseagentuuri ja NATO ettevõtlusinkubaatorites; Swedbanki, Tehnopoli ja TalTechi initsiatiivil loodud rahastu Prototron pakub vahendeid esimese prototüübi tegemiseks. Nii on ülikoolid ja teaduspargid muutunud ka ettevõtete arengu otsesteks toetajateks. Kindlasti ei saa alahinnata üliõpilasettevõtluse olulisust majanduse arengule – mitmele maailma muutnud suurfirmale panid aluse üliõpilased, kes ei lõpetanudki ülikooli. Meie soovime loomulikult, et õpingud pooleli ei jääks, mistõttu peaks ettevõtlikkuse arendamine olema tihedalt seotud õpingutega. Umbes 10−15% üliõpilastest on nii hakkajad ja ettevõtlikud, et võiksid esimesed katsetused oma ettevõtte arendamisel ja juhtimisel teha juba õppimise ajal – ning on palju häid näiteid, kus arendusmeeskondadesse on kaasatud nii teadlasi kui üliõpilasi. Umbes 10−15% üliõpilastest on nii hakkajad ja ettevõtlikud, et võiksid esimesed katsetused oma ettevõtte arendamisel ja juhtimisel teha juba õppimise ajal. Üks oluline osa ettevõtluskoostööst, mida senini ei mõõdeta ega kajastata, on ülikooli teadlaste osalemine ettevõtete ja avaliku sektori asutuste nõukogudes ja nõukodades. Selle mõju on keeruline hinnata, kuid see on väga oluline viis, kuidas ülikooli teadmised kiiresti ettevõtlusse jõuavad. Paljud teadlased on küsinud, kuidas seda panust hinnatakse ja väärtustatakse, ning ka sellega peavad ülikoolid koostöös ettevõtjate ja ettevõtlusliitudega tegelema. Mainekujunduslikult on tähtis, et ülikool jagaks oma panust laiema avalikkusega. Ülikooli tugevused ja võimalused peituvad erinevate erialaekspertide koostöös Kui küsida, kus peitub TalTechi seni veel kasutamata võimalus teadusmaastikul, rahvusvahelises koostöös ja ettevõtluskoostöös, siis vastuseks on erinevate teaduskondade ja uurimisgruppide temaatiline koostöö ühiskonnale ja ettevõtetele olulistel teemadel. Tehnikaülikoolil on juba targa linna tippkeskus, mille teemapüstitusel ei lähtutud konkreetsest erialast, vaid linnakeskkonna atraktiivsusest. Eesti teaduse tippkeskustest seovad TalTechi juhitud energiatõhususe ja ringmajanduse tippkeskused endasse samuti erinevate erialade kompetentsi. Lisaks sellele on tehnikaülikool loonud uued fookustippkeskused, mis on suunatud teaduse fookusvaldkondade ja rohestrateegia arendussuundade sisustamisele. Need keskused korraldavad koostööd ja kommunikatsiooni tehisintellekti, targa mere, tulevikuenergeetika, puidu väärindamise, tervise- ja toidutehnoloogiate ning targa tööstuse teemadel. Oodata on uute suurte inter-, multi- ja transdistsiplinaarsete projektide käivitamist. TalTechi ettevõtlusosakond on siiani aidanud majanduse mootoriks olemisele kaasa peamiselt lepingulise koostöö, intellektuaalomandi kaitse ja üliõpilasettevõtluse valdkondades. Vajab arutelu, kas vaade võiks olla laiem. Selge on aga see, et paari mõõdikuga ei ole võimalik kirjeldada tervikpilti ülikooli rollist Eesti majanduse olulise arengumootorina. Kui on mootor, on vaja, et see mootor ka midagi edasi viiks, ning selleks on sõidukitel terve juhtimispaneel. Me räägime liiga vähe oma lugusid nii avalikkusele, otsustajatele kui ettevõtjatele. Kui minu käest küsida, mis on need kolm asja, mida ülikoolide ja ettevõtete koostöös enim tõhustada, siis vastan: kommunikatsioon, kommunikatsioon ja kommunikatsioon. Seda on alati liiga vähe. Me räägime liiga vähe oma lugusid nii avalikkusele, otsustajatele kui ettevõtjatele. On vaja rohkem kohtumisi ja koostööüritusi ettevõtjatega ning ka ülikoolis sees peaksid erinevate erialade teadlased omavahel rohkem suhtlema ja koostöövõimalusi arutama. Selleks sai loodud ka Trialoog, mis loodetavasti hakkab järjest olulisemat rolli omandama.