Kui Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda alustas 2003. aastal tagasihoidlikku Eesti-Soome füüsikavõistlust, ei osanud ta arvata, et kahekümne aasta pärast sõidavad tema korraldatud olümpiaadile võistlejad viielt mandrilt.
koostöö
Sel kevadel sai TalTechis alguse Alalisvoolu klubi, mis toob ühe laua taha tudengid, ülikooli ja ettevõtted. Klubi eesmärk on anda tudengitele võimalus puutuda juba õpingute ajal kokku tegeliku arendustööga: mitte ainult arvutada ja simuleerida, vaid ka projekteerida, ehitada, katsetada ja esitada töötavaid jõuelektroonika-alaseid lahendusi.
Doktoriõpe ei saa tulevasi teadlasi ette valmistada üksnes akadeemiliseks karjääriks. Kiiresti muutuv töömaailm eeldab, et doktorandid oskaksid oma pädevusi hinnata, arendada ja rakendada ka väljaspool ülikooli – ning just seda aitab toetada Euroopa teadlaste pädevusraamistik ResearchComp.
Eesti idumaailmas armastatakse uskuda, et edu algab suurest ideest. Tegelikult ei määra startupi saatust enamasti mitte idee säravus, vaid see, kas selle taga on õiged inimesed õigetes rollides – meeskond, kes suudab visiooni välja kanda, pingele vastu pidada ja selle turul toimivaks ettevõtteks vormida.
18. märtsil kogunesid Trialoogi sõbrad, partnerid ja kaasteelised TalTechi Tudengimajja, et tähistada TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaali Trialoog teist sünnipäeva. Üritusel vaadati tagasi möödunud aastale, arutleti targa linna teemal ning tunnustati parimaid.
Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
Startup Day kõrvalüritusel Tartus kuulutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo välja 12,6 miljoni euro suuruse süvatehnoloogiaprogrammi, mille eesmärk on kiirendada teaduspõhiste iduettevõtete arengut ja tuua laborites sündinud ideed kiiremini majandusse. Järgmise nelja aasta jooksul soovitakse programmi toel luua 37 rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist süvatehnoloogiaettevõtet.
Hiljutised magistriõpingud Itaalias ja Jaapanis näitasid, et isegi kui mõningad asjad on seal Eestiga võrreldes erinevad, toetuvad kõik need riigid siiski samadele inseneriprintsiipidele ja tehnoloogilistele „alustaladele“.
Kiire tehnoloogiline muutus ja erinev kasvatusruum on loonud olukorra, kus eri põlvkonnad räägivad sageli justkui eri keelt. Ija Stõun avab, kust põlvkondlik mittemõistmine tekib ja kuidas teadlikum suhtlus võiks aidata lõhet vähendada.
Eesti Mereakadeemia (EMERA) ja Women’s International Shipping & Trading Association (Wista) Estonia on käivitanud ühise tudengiprogrammi „Kasvutee“, mis aitab noortel mõista merendussektori sisemist toimimist, luua esimesi erialaseid kontakte ning saada juba õpingute ajal tuge.