TalTechi Virumaa kolledži direktor, H2CoVE regionaalne koordinaator
Tartus toimunud rahvusvahelisel kohtumisel sai vesinikuoskuste arendamine uue hoo – viiest riigist pärit eksperdid, teadlased ja ettevõtjad otsisid ühiselt lahendusi, kuidas muuta vesinikutehnoloogiad meie majanduse ja hariduse igapäevaseks osaks.
Selle aasta 8.–9. aprillil kogunes Tartusse rahvusvaheline vesinikuvaldkonna kogukond, et otsida praktilisi lahendusi, kuidas arendada vesinikutehnoloogiate alast oskusharidust ja tugevdada partnerpiirkondade vesiniku ökosüsteeme. Kohtumist vedas TalTechi Virumaa kolledž, mis esindab Eestit Erasmus+ projekti Hydrogen Centres of Vocational Excellence (H2CoVE) raames.
H2CoVE ühendab haridusasutusi, teadusorganisatsioone ja tööstuspartnereid viiest Euroopa piirkonnast – Norra Vestlandist, Põhja-Hollandist, Austria liidumaalt Tiroolist, Ukraina linnast Ivano-Frankivskist ja Eestist. Projekti siht on luua tugevaid, kohalikel oskustel põhinevaid ökosüsteeme, mis toetavad vesinikumajanduse arengut ja Euroopa rohepööret. Eestist osalevad projektis peale Virumaa kolledži veel Tartu Kutsehariduskeskus, Eesti Lennuakadeemia ja Skycorp OÜ.
Klikka vesinikule: Eesti kaart köitis rahvusvahelisi partnereid
Tartus toimunud kahepäevase kohtumise jooksul jagati projektitöö edusamme, anti ülevaade tööpakettidest ja piirkondlike koordinaatorite tegevusest ning toimusid sisukad arutelud. Tartu Teaduspargis kohtuti Eesti vesinikuettevõtetega H2Electro, GaltTec ja Skycorp. Tutvustati TiVO vesinikuprojekti ja visandati edasisi kutsehariduse-alaseid koostöövõimalusi.
Kohtumisel kinnitati ka H2CoVE projekti kvaliteedi- ja hindamisraamat, mis määratleb tulevased standardid ja aruandlusprotsessid.
Delegatsioon külastas VOCO Inseneriakadeemia keskust, kus rajatakse kutseõppe tarbeks spetsiaalset vesinikulaborit, mis võimaldab viia vesinikuoskusi praktikasse. Samuti näidati partneritele Chemicumi taastuvenergia keskust, kus paikneb Eesti esimene rohevesiniku tankimispunkt ning arendatakse akutehnoloogiat ja kütuseelemente.
Kokkusaamise tipphetkeks kujunes eri riikide vesinikualaste ökosüsteemide tutvustamine. Erilist tähelepanu pälvis TalTechi Virumaa kolledži esindaja Nikita Lumijõe loodud interaktiivne Eesti vesiniku ökosüsteemi kaart, mis pakub detailset infot alates taastuvenergia tootjatest kuni vesiniku salvestamise ja jaotamiseni.
Tähelepanu pälvis Eesti vesiniku ökosüsteemi kaart, mis pakub detailset infot taastuvenergia tootjatest kuni vesiniku salvestamise ja jaotamiseni. Foto: TalTech
Vesinik, käegakatsutav võimalus
Muuhulgas viidi läbi praktiline töötuba „Ecosystem Talk“, mida juhtisid professor Allan Niidu ja Skycorpi juht Marek Alliksoo. Töötoas kaardistati peamised takistused ja võimalused, mis vesinikuvaldkonna arengut eri riikides mõjutavad.
Selgus, et arengut takistavad eeskätt ühiskonna madal teadlikkus, rahastamistakistused ja haridussüsteemi aeglane kohandumine. Kuid samas nähti suurt potentsiaali tööstuse ja hariduse vahelises koostöös, rahvusvahelistes praktikaprogrammides ning selgemas poliitikakujundamises, mis aitaks kindlustada tulevikuperspektiive.
„Vesinikutehnoloogiate areng ei ole pelgalt insenertehniline väljakutse, vaid vajab teadlikkuse tõstmist ja hariduse-tööstuse koostööd,“ rõhutas professor Allan Niidu.
Tartu kohtumise sõnum oli selge – vesinik ei ole enam tulevikutehnoloogia, vaid käegakatsutav võimalus, milleks peame juba täna valmis olema. H2CoVE projekt loob kindla pinna, et Euroopal oleks vesinikurevolutsiooni läbiviimiseks piisavalt teadmisi, oskusi ja inimesi.
H2CoVE projekti rahastab kutsehariduse tippkeskuste (Centres of Vocational Excellence) meetme kaudu Euroopa Liidu Erasmus+ programm, .
Vesinikutehnoloogia – eilne unistus, homne reaalsus
- Vesinikku kui energiaallikat hakati tõsisemalt uurima juba 19. sajandil. 1874. aastal ennustas Jules Verne, et vesi saab olema tulevikus energiaallikas.
- 20. sajandil arendati vesinikutehnoloogiat peamiselt kosmoseprogrammi tarbeks. NASA kasutas vesinikku kütusena juba Apollo programmides. 21. sajandi alguses tõusis vesinik taas fookusesse rohetehnoloogiana, ent jäi püsis kõrgete kulude ja madala teadlikkuse tõttu pikka aega marginaalsena.
- Tänaseks on vesinikust saanud üks Euroopa Liidu rohepöörde võtmetehnoloogiaid. Tugev panus tehakse rohelisele vesinikule, mida toodetakse taastuvenergia abil. Saksamaa, Holland ja Prantsusmaa on rajamas ulatuslikke vesinikutaristuid. Ka Aasia suurtööstused (nt Lõuna-Korea, Jaapan) investeerivad aktiivselt vesinikku.
- Eestis arendatakse vesinikul põhinevat transpordi- ja energialahendust. Rajamisel on tanklad, töös on pilootprojektid ning H2CoVE projektiga ehitatakse üles vesinikuoskuste ökosüsteemi.
Tulevikutrendid
- Energia salvestus ja transpordisektor – vesinik võib asendada rasketranspordis diislikütust ning aidata salvestada tuule- ja päikeseenergiat.
- Tööstuse dekarboniseerimine – eriti terase- ja keemiatööstuses.
Väljakutsed
- Peamised pidurid on kõrge hind, taristu puudumine ja vähene teadlikkus. H2CoVE-sugused projektid üritavadki neid takistusi murda.
