Trialoogi kolumnist-keeletoimetaja
Viimase kahe aasta jooksul on Eestis jõudnud uute vesinikuprojektide arv plahvatuslikult kasvada – vahe võrdluses varasema kümne aastaga on mitmekordne. Hiljuti lisandus uute ettevõtmiste sekka TalTechi tudengite algatatud tootearenduse projekt.
Euroopa riigid on seadnud endale eesmärgi viia kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nulli. Euroopa Roheliseks Kokkuleppeks nimetatavas plaanis mängivad olulist rolli ka vesinikuga seotud võimalused.
Vesinik kujutab endast fossiilsete kütuste tõsiselt võetavat alternatiivi, kuna selle tootmisel ega kasutamisel ei teki kõrvalproduktina süsihappegaasi. Üks vesiniku rohelisi tootmisviise on elektrienergiale toetuv vee elektrolüüs. Kui kasutada elektrolüüsiks taastuvenergiat, on võimalik kasutada ka vesinikku keskkonnasõbraliku elektrisalvestina.
Selleks et vesinikuvaldkond kiiremini areneks, läheb tarvis tehnoloogilistele lahendustele suunatud arendus- ja teadustegevust ning sellega kaasnevat valdkondlikku innovatsiooni. Uued lahendused on enam kui teretulnud. Eestist rääkides tuleb tõsta esile Tartu Ülikooli, mis on olnud seni ülikoolide hulgas vesinikutehnoloogiate teadusarendustegevustes teerajaja.
Vesinikualaseks teadustööks on üha rohkem põhjust, sest valdkonnale tekib järjest suurem nõudlus ning vesinikutehnoloogia rakendamise täit potentsiaali pole veel läbi uuritud. Kuna Eestis algas sellealane ulatuslikum uurimistöö alles mõne aasta eest, siis on tõsise konkurentsieelise pakkumiseks tarvis leida ka siinmail rohkem võimalusi nimetatud tehnoloogiat arendada ja rakendada. Taltechi tudengid ongi alustanud just sellise fookusega uut tootearendust.
Automaatne vesinikutootmis- ning tankimissüsteem
TalTechi Vesinikuorganisatsioonile TiVo eraldati EAS-i noore inseneri meetmest stardigrant. Toetus võimaldab hakata arendama terviklikku automaatset vesinikutootmis- ning tankimissüsteemi, mis oleks lihtsalt mõistetav ja kasutajasõbralik ning mille prototüübi võiksid algatuseks võtta kasutusele näiteks vesinikudroone tootev ettevõte Skycorp või TalTechi laborid. Samuti võiks see süsteem olla seotud roheelektri võimalustega.
TalTechi Vesinikuorganisatsiooni TiVo meeskond | Foto: TiVo
Plaanitav toode jaguneb kolmeks põhiosaks – vesinikku tootvaks ja kompresseerivaks osaks ning tankimisliideseks. Vesinikusüsteem eeldab, et selles kasutataks spetsiaalseid torusid ja ventiile – nende osas on kogu meeskond läbinud Soomes, Swageloki esinduses ka vastava koolituse. Seadet saab juhtida kasutajaliidesest, mis võimaldab jälgida süsteemi rõhkusid ja kontrollida tootmist ning tankimist. Kuna vesinik on lõhnatu ja värvitu, tuleohtlik gaas, eeldab toode ka vesinikuandurit, mis suudab tuvastada liigset vesinikusisaldust õhus.
Laiemas plaanis sobiks TiVo-s arendatav vesinikusüsteem nii Eesti kui ka välisturule. Kasutajate hulka võivad kuuluda a) vesinikul põhineva varutoitega eramud, b) vesinikku R&D eesmärgil kasutavad ettevõtted ja c) vesinikku kasutavad laborid ning d) väikeskaala autonoomset tanklat otsivad ettevõtted/eraisikud.
Laiemas plaanis sobiks TiVo-s arendatav vesinikusüsteem nii Eesti kui ka välisturule.
TiVo on 2020. aastal alguse saanud vesinikutehnoloogia populariseerimise ja arendamisega tegelev organisatsioon, mis toob kokku valdkonnast huvi tundvad ja sellesse panustada soovivad tudengid. Organisatsioon korraldab konverentse, võistluseid ja töötube. TiVo liikmed osalevad projekides, mis toetavad vesinikutehnoloogiate arengut. Kaasatud on ka vesinikutehnoloogiat ja rohepööret toetavad ettevõtted.
